Sotsialistlik maailmasüsteem ja NSV Liit (0)

Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks:
1. Sotsialistlik maailmasüsteem:
·        kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44),
Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias , Bulgaarias, Poolas, Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959 . aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad . Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. ( Rumeenia , Bulgaaria , Poola, Tšehhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania , Ungari, Hiina, Mongoolia, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea ja Kuuba )
·        poliitilisele elule iseloomulikud jooned,
Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes mood. Nõukogude Liidu juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile , valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus . Vastukaaluks Läände loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikus Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt.
·        kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46),
Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei – kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud.
·        mis olid ja miks loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ja VarssaviLepingu Organisatsioon (VLO) (lk 46-47)
Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli VMN e. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Ta pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada.
VLO e. Varssavi Pakt oli sõjalispoliitiline liit, kes rõhutas kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust.
2. Nõukogude Liit 1945-82:
·        kuidas mõjutas Teine maailmasõda NSV Liidu seisundit maailmas,
Majandustase oli väga halb. Riik oli kokkuvarisemise äärel. Ei olnud enam suurim maailma üliriik, kuna USA majandus arenes kiiremine ning USA ei saanud sõjas ka nii palju kahju, kui NSV Liit. Riigi olukord paranes mingil määral karmikäeliste valitsejate tõttu ja ka range plaanimajanduse tõttu.
·        millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL -s pärast seda (lk 48),
Stalin suri 5.märtsil 1953. aastal. Stalini kavatsus ühiskonnas läbi viia suur puhastus sõjaeelsete aastate eeskujul luhtus. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga jõudis üks ajastu lõpule. Stalin suri, ilma et oleks endale kedagi järglaseks nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel eelkõige kolm „suure juhi“ endist lähikondlast: valitsusjuhiks saanud Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hruštšov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamat Beria. Siis hiljem Hruštšov jne.
·        millal valitsesid NSVL -s Hruštšov ja Brežnev,
NSVL-s valitses Hruštšov 1953 – 1964.
Brežnev valitses peale Hruštšovi 1964 - 1982.
·        milliste nimetustega saab nende valitsemisaegu iseloomustada, mis oli nendele perioodidele iseloomulik (lk 49),
Kolhoosiaeg, hirmuaeg, ümberkorralduste aeg jne. . Nendele perioodidele oli iseloomulik käsumajandus , plaanimajandus, tööstuse eelisarendamine ja kolhoosid.
·        mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellelNSVL-s (lk 50),
Dissidentluseks nimetatakse teisitimõtlemist vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentlusel oli ühiskonnas suur roll pakkudes inimestele teistsugust nägemust. Aktiivseid teisitimõtlejaid oli vähe kuna kardeti oma mõtteid ning arvamust avaldada. Kardeti ka enda ja oma pere pärast.
·        millised majandusprobleemid eksisteerisid NSVL-s (lk 50-51)
Majandusprobleemideks oli Malenkovi senise majanduspoliitika muutmine kuna tema majandusprogramm arendada kergetööstus (ja muudki ) oli suhteliselt inimesekeskne, seades eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel (1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust.
Probleemiks kujunes ka maisikasvatus kuna NSVL-s ei olnud sobilikku kliimat, mullastikku ning puudus ka õige väetis ning masinad . Hruštšovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu . Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele.
3. Eesti NSV:
mida tähendab lühend ENSV , millal oli Eesti NSVL koosseisus , kuidas oli korraldatud ENSV valitsemine, kes olid EKP juhid ENSV ajal (lk 52-53), millised probleemid esinesid Eestis pärast Teist maailmasõda, mis toimus Eestis märtsis 1949 (lk 53-54), kuidas oli korraldatud ENSV majandus (lk 55), iseloomusta nõukogulikku kultuuripoliitikat Eestis.
ENSV ehk Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
Eesti oli NSVL koosseisus 1940 – 1941 ja 1944 – 1991.
ENSV valitsemine oli korraldatud sarnaselt Nõukogude Liidu omaga : juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allis täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, Eesti NSV Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandudaadid.
EKP juhid olid Nikolai Karotamm, Johannes (Ivan) Käbin (1950 – 1978), Karl Vaino (1978 – 1988).
Pärast Teist maailmasõda oli Eestis palju liikumisi ning võimu vastupanu vorme. Nt. Juunikommunistid , avalikud vastupanuliikumised kui ka levis metsavendlus. Hirmu all elamine. Nii vaimne kui ka füüsiline vägivald . Inimestel oli väga vähe õigusi jne. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest.
ENSV majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandusmudeli lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940 – 1941) ning jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal (1941 – 1944). Lõplikult purustati see sõjajärgsetel aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloom. Tööstuse jõuline eelisarendamine (industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine ( kolhoseerimine ) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel.
Käsumajandusega kaasnes massilise võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. 1980 juba üle 70%. Kõige suurem osa rahvastikust on moodustanud eestlased, teisena Eestis elavad venelased jne.
Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks loe õpiku I osast läbi lk 88-107, II osast lk 64-67, peatähelepanu pööra järgmistele punktidele:
1.     Tarbimine (lk 88-91): 
mis on tarbimine, kes on tarbija, iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid ning tarbimise mõju keskkonnale , mida kujutavad endast laenamine, liising ,järelmaks ja krediitkaart , mis juhul on neid mõistlik kasutada;
Tarbimine on isiku vajaduse rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel.
Tarbija on iga füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega.
Tarbimise ja reklaami seosed: soodustab uute ja paremate toodete väljatöötamist, on ajakirjanduse suur tuluallikas, soodustab konkurentsi ja hoiab hinnad madalamad, levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta, teeb kauba leidmise hõlpsamaks, kaitseb rahvuslikku majandust välistootjate eest, harib inimesi. Tarbimise mõju keskkonnale: mida rohkem tarbida, seda kiiremini saavad otsa ressurssid ning toitu ja jooki ei jätku enam. Tuleb ju ikkagi olla säästev. St. seda et vähem saastada keskkonda, ostame vaid vajalikke asju ning enne eseme soetamiset uurime välja, mis omadused sel on.
Laenamine kujutab endast seda, et kui inimene ei suuda säästa nii palju raha, kui oli planeeritud, ja soovitakse kaup kohe kätte saada.
Liising on mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel.
Järelmaks on kaubanduses müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt ostja tasub ostusumma teatud suurusega osamaksetana teatud perioodi jooksul.
Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab maksta asjade eest laenuna ning hiljem tuleb see tagasi maksta
Neid on mõistlik kasutada siis kui tõesti ei ole muud võimalust, on kindel sissetulek ning palk, millega raha tagasi maksta.
2.     Avalik teave ja meedia (õp.II osast lk 64-67): mõisted meedia ja avalik teave, kuidas saab meediat jagada erinevatesse gruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta;
Teabe sorteerimiseks, sealt olulise väljavalimiseks ja avalikkusele edastamiseks on olemas meedia ehk ajakirjandus : raadio, televisioon , ajalehed (nii trükitult kui ka võrguväljaannetena).
Avalik teave on  riigiasutustes  avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks.
Meediat saaba gruppidesse jagada infovahetuse võimaluse järgi: ajaleht, ajakiri, film , raadio, televisioon, internet jne.
Kanal 2, TV3, ETV, Postimees , Eesti Päevaleht , SL Õhtuleht, Eesti Ekspress ja Maaleht .
3.      Haridus ja kultuur (lk96-99 ja 100-102): 
millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96), mida nim. elukestvaks õppeks, 
Eesti haridussüsteem koosneb alusharidusest ja põhikoolist (kohustuslikud). Gümnaasiumist, Kutsekeskkoolist, Kutsekoolist, Ülikoolist ning sealt edasi minnakse tööle peale mida või mille kõrvalt on alati võimalik veel või juurde õppida. Elukestvaks õppeks nimetatakse seda, et inimene õpib kogu elu ning saab iga päev mingil määral targemaks ning kogub mõtteterasid ja laiendab silmaringi.
mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks , mida vaimseks kultuuriks, milleks on inimesel kultuuri vaja;
Aineliseks kultuuriks nimetatakse kõike tehnika ja materiaalsete asjadega seonduvat: nii arvuti protsessor, teksapüksid kui ka tuumapomm .
Vaimseks kultuuriks nimetatakse inimtegevust laiemalt: nii teadus, kunst , filosoofia, religioon , kui ka mütoloogia kuuluvad vaimse kultuuri valdkonda.
Inimesel on kultuuri vaja kuna kultuur on ainus keskkond, milles inimühiskond on võimeline eksisteerima . Kultuur on inimkonna kollektiivne mälu, ega asjata öelda, et „jalgratast pole vaja uuesti leiutada“.
4. Rikkus ja vaesus (lk 104 – 107)
milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda, mis on SKT e.sisemajanduse kogutoodang , mida see näitab.
Sa elad ühiskonnas, kus on mõndagi head. Sa tead, mis on usaldus, üksteise toetamine , õiglus , sõbralikkus, heaolu ja rõõm – see on rikkus.
Kuid ühiskonnas on mõndagi halba. Leidub usaldamatust, üksteise kiusamist , pettust, ebaõiglust, kadedust, viletsust ja tuska – see on vaesus.
Tihti mõõdame heaolu ja viletsust selle järgi, kui palju kellelgi raha on – ja räägime rikkusest ja vaesusest. Kuid me oleme väga erinevad ja samamoodi on erinevad meie soovid. Mõni soovib, et tal oleks suur, pere, et ta oleks lasterikas; mõni januneb teadmiste järele ning kogub vaimurikkust; paljud meist on aga rikkad sõprade poolest, neil on lihtsalt tore koos olla ja nad toetavad üksteist rasketel hetkedel.
SKT on aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste maksumus ühe inimese kohta. See näitab riigi keskmist taset aasta jooksul.