nõudsid uuendusi riigi juhtimises, muutus kiiresti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks 20000 liikmega, nõudmised muutusid aina radikaalsemaks,esitasid 1932 lõpul oma põhiseaduse projekti, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu ja asus jõusse 01.jaan. 1934(vt.edasi). Vapsidele oli iseloomulik juhikultus, rahvusühtsuse jutlustamine, kutsekodade idee jmt. Mis teeb neid mõnevõrra sarnasteks natside, lapualaste jt. - Valitsuskriisid 1932-34: neli valitsust - 1932.a. august- Riigikogu koostatud uue põhiseadusprojekti esimene hääletus- läbikukkumine - 1933a. juuni- sama projekti (parandatud variant) teine rahvahääletus- läbikukkumine - poliitiliste vastuolude teravnemine, kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse
Taheti uut koontitutsiooni ja presidendi ametit. Kuidas on seotud ülemaailmne majanduskriis ja Eesti sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamine, valitsuskriiside kunstlik tekitamine. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Leidisd rahva seast toetust, sest oskasid end häälestada samale lainele. Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nii pos. Kui ka neg. vabadussõjalased pöörasid tähelepanu eesti poliitika valupunktidele: põhiseaduse nõrkadele
Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti 64.a. K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis okupeeris NL Eesti. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale.
eelistamisest riiklikele jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine riigist. Hakati nõudma erakondadele ja Riigikogu tegevuse aluseks oleva seaduse muutmist. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. 4.VABADUSSÕJALASED JA NENDE TEGEVUS. 1. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? - Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. 2. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? - Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. 3. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Põhjendage. - Nad süüdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudsid uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust
· Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem
- 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt "Juhitav demograatia" - Rahvarinne põhiseaduse toetuseks - Oppositsionäärid said 16 kohjta riigivolikokku - 1938 sai Päts presidendiks, peaminister Eenpalu, ülemjuhataja Laidoner Majandusolud: - riigi sekkumine majandusse (ca 25%) - tööstuse kiire areng - peamisteks väliskaubanduslikeks partneriteks Saksamaa ja GBR 5. Välispoliitika - 2. veebruar 1920 Tartu rahuleping - 1921 Eesti Rahvasteliitu - Balti Liit:
· Kõige olulisemate asutuste, organistatsioonide üle kehtestati rang kontroll. · Seadused avaldati presidendi dekreedina. VAIKIV AJASTU Rahvas ei saanud rääkida. 1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda Riigivolikogu 80 saadiukt, valitakse rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liiget määrati presidendi poolt ja valiti kutsekodade poolt. Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kelle määras ametisse president.Valimisõigus tõsteti 22. Eluaastale. Valimine oli nüüd isikuvalimine. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. Aasta aprillis valiti K.Päts presidendiks. Peaministriks sai K.Eenpalu, ülemjuhatja oli J.Laidoner. Opositsiooni tähtsaim keskus oli TARTU ja nn TARTU VAIM. 2.Välispoliitika Peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks peeti.
4) Uus põhiseadus Veebruar 1936.a. leidis aset referendum, millega rahvas andis riigivanemale õiguse kutsuda kokku konstitutsiooni koostamiseks Rahvuskogu. 1.jaan.1938.a. jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli EV riigipeaks president, kes valitses rahva poolt otsestel valimistel 6.a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia".
Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti K. Päts 64 aastaselt Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist, selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. K. Päts küüditati 1940.a
Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsus, siis etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid
Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks rahva poolt otse ja 6-aastaks valitav president. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsusele oli määrav. Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast
Poistiivne: Eesti on iseseisev riik kus võim on rahva käes demokraatlik riigivalitsemise viis on parem Eesti arengule, mis andis tõuke majanduskasvule ja üleüldisele riigi heaolule Negatiivne: Täitevvõim sõltus liiga palju seadusandlikust 3) Kuidas nimetati Eesti rahva esindusorganit: a)1920-1934 Vabariigi valitsus b)1917-1919 Maapäev 4) Loetlege kolm vabadussõjalaste liikumisele iseloomulikku tunnust a) Uue põhiseaduse vastuvõtmine b) Rahvusühtsuse propageerimine c) Kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele 5) Nimetage riigid, kes olid Eesti olulisimad väliskaubanduspartnerid 1930-te aastate 2 poolel? Suurbritannia ja Saksamaa olid suurimad, järgnesid Soome, Rootsi ja Läti Milliseid kaupu Eesti välja vedas? Või, peekon, munad, metsamaterjal, paber, tekstiil, põlevkiviõlid Impordis domineerisid? Tööstusseadmed, keemiakaubad 6) Eesti koolikorralduse aluspõhimõte oli ühtluskool
*1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes *sept 1934 nn Balti Antant *1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult) *laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa) Muudatused vaikival ajastul Tasalülitamine *Riiklik propaganda talitus *Ajakirjanduse sõnavabaduse muutmine *Tsentraliseerimine kõigis valdkondades *Kampaaniate korraldamine ("Kaunim Kodu", Eesti lipu kampaania, nime eestistamine) *Erakondade tegevuse keelustamine *Isamaaliidu loomine *Kutsekodade loomine *8.12.1935 vapside riigipöördekatse (Pätsi ja Laidoneri poolt võis olla mõjutatud) 1938 *Veeb Riigivolikogu valimised -Rahvarinne (kuulusid ainult need saadikud, kes Pätsi ja Laidoneri poolt valitud) (Saada oli sinna raske, kuna ranged tingimused) *Apr valis valimiskogu presidendiks K.Pätsi *Apr moodustab valitsuse K.Eenpalu *Apr saab sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner Eesti haldusjaotus kahe maailmasõja vahelisel perioodil
kukkusid rahvahääletusl läbi, kui vapside kolmas eelnõu võeti vastu. Kõik eelnõud nägid ette luua tugev täidesaatevõim. AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused (5 aastat): võis panna veto peale Riigikogu otsustele, saata laiali Riigikogu (50 liiget) ning määrata uued valmised, nimetada ametisse ning tagandada valitsus. III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud; valitsuse koos peaministriga määras president; rahval puudus rahvaalgatus õigus; valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) I rahareform (1919) – Eesti raha asjades valitses suur segadus, sest kasutusel olid mitmed erinevad rahaühikud. Kaubandus taheti muuta ausamaks ning seetõttu võeti kasutusele Eesti
II põhiseadus: · 1933 rahvahääletused ehk vabadussõjalasteprojekt jõustus 1934 · Suurendas riigivanema õigusi valiti otse rahva poolt, anti veto õigus ja õigus Riigikogu laiali saata III põhiseadus: · Hakkas kehtima 1938 · Viidi sisse suure võimuga presidendi ametikoht · Kahekojaline parlament (alamkoda ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu 40 valiti osalt kutsekodade poolt, osa ameti poolest, osa määrati presidendi poolt) · Valitsuse eesotsas peaminister IV põhiseadus: · Töötati välja Põhiseaduse Assamblee poolt ja võeti vastu 1992 · Põhiseadus jaguneb 15 peatükiks. Parlamentaarne vabariik · Presidendil esindusfunktsioon Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 3. Kollektiivne otsustamine:
Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. IV Kolmas põhiseadus o Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht o Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu – 80 liiget – rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt o Presidendil oli õigus parlament laiali saata o 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus o tõusis elatustase o Eesti oli muutumas tööstusriigiks “Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu
IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt. *valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt *rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus 10)Millised olid vabadussõjalastele iseloomulikud jooned? *juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised lubadused 11)Kuidas ja miks algas Eestis Vaikiv ajastu? *sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur (Pärast Pätsi ja Laidoneri 12 märtsi riigipööret) 12)Iseloomusta Vaikivat ajastut. *Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra * riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse *Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit *Hakati
rahvusteriiklikkuse õhutamisega. · Kampaanid: võõrpäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine. · 1. jaanuaril 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus vastas K. Pätsi soovidele. · Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valitakse otsestel valimistel kuueks aastaks. · Riigikogu muudeti kahekojaliseks. o Riigivolikogu 80 rahva poolt valitud saadikut. o Riiginõukogu 40-liikmeline kutsekodade pooolt. Osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. · Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. · Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus. · Valimisõigus tõsteti 20. eluaastalt 22-le.
Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal. Uus põhiseadus nägi ete tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt kuueks aastaks. Nii nagu 1933. Aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii oli ka presidendil täielik võim valitsuse üle. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 80-liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkod ehk Riigivolikogu aga moodustus kutsekodade esindajaist, teatavatest kõrgematest ametnikest ja presidendi poolt määratud isikutest. Seaduse vastuvõtmiseks pidid selle heaks kiitma mõlemad kojad (Riigikogu võis oma heakskiidu anda ka vaikimisi, ilma eelnõu menetlemata). Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris. Valitsuparteiedu kindlustamiseks moodustati
võimukandja - rahvas. *Võeti vasti 15. juuni 1920 Asutava Kogu poolt. *Hakkas kehtima 21. detsembril 1920. 1933/1934 *Seatakse sisse riigipea institutsioon riigipea on rahva poolt valitav 5 aastaks. *Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuhu kuulus 50 liiget., 1937/1938 *EV riigipeaks on president. *President valitakse 6 aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline: riigivolikogu 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu 40 saadikut, osa määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise., 1992. aasta põhiseadus on tänapäeval kehtiv põhiseadus. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: ROOSEVELT USA president, koostas New Deal'i, HITLER Saksamaa diktaator 1934-1945, STALIN Nõukogude liidu diktaator, LENIN Rahvakomissaride Nõukogu
· Professionaliseerumine elukutselised kirjanikud, Vabadussõjalased- 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mis kuntsnikud, muusikud, näitlejad, teatrid, koorid esialgu koondas vabadussõja veterane. Juhtideks said Andrus Larka ja Artur · Eestikeele kaasajastamine Sirk. Iseloomulik oli juhikultus, rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade · Emakeelse hariduse laienemine eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised süüdistused ja · Tippintelligentsi teke lubadused. Saavutasid suure populaarsuse. 1931 aastast sekkuvad poliitikasse. · Kultuurikohtade laienemine Asuti koostama põhiseaduse projekti. Teatrielu keskuseks kuj. Tallinn kolme kutselise teatriga. Estonial oli
riigipöördekatse, mille tagamaad on jäänud seni selgusetuks. Vabadussõjalaste populaarsus kadus. 1937.a. põhiseadus. 1937.a. tuli kokku Rahvuskogu, mis pidi ette valmistama uue põhiseaduse. Uus põhiseadus hakkas kehtima 1938a.jaanuarist. Selle kohaselt pidi riigipeaks olema president, kes valitakse kuueks aastaks. Riigikogu pidi olema kahekojaline: 80- kohaline rahva poolt valitav Riigivolikogu ja 40-kohaline Riiginõukogu, mille liikmed kas valiti kutsekodade poolt, kuulusid sinna ameti järgi või määrati presidendi poolt. Valimised olid majoritaarsed. Peaministri määrs ametisse president, kelle ees peaminister ka vastutas. Piirati kodanikuvabadusi. Eesti 1930.aastate lõpul. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Valimiseks moodustati valitsusmeelne Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, mis valimised ka võitis. Presidendi valimine rahva poolt jäi ära, sest oli vaid üks kandidaat - K. Päts,kes sama aasta aprillis ametisse kinnitati
ühinemisvabadust kitsendada riigi julgeoleku, avaliku korra ja kõlbluse huvides. Samuti lubas uus põhiseadus rohkeid võimalusi eriseadustele. Valimisõiguse said mehed ja naised 22 aastaselt varem 20 aastaselt.VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Alamkoda ehk Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel. Ülemkoda ehk Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi määratutest või vastavalt ametikohale. 1938. aastal viidi läbi ka presidendivalimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, siis Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati ametisse K. Päts. Vaikiva ajastu e. esimese Eesti Vabariigi lõpp 28. septembril 1939. aastal surus NSVL Eestile peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn baaside lepingu.
kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipeaks oli nüüdsest president, keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid
jaanuaril 1956 aastal, pärast pikki ja ränki vintsutusi Kalinini oblast Burasevo vanglas suri. aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. (Runnel 1999) 6.VAPSID (VABADUSSÕDALASED) Vabadussõjalaste tegevuses oli sõdadevahelisele Euroopale iseloomulike autoritaarset korda propageerivate liikumiste Eesti varianti. Vabadussõjalastele olid tõepoolest loomuomased mõned autoritaarsed tunnused, nagu juhikultus, rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demagoogilised lubadused, vastaste äge ründamine. Ometi polnud tegemist välismaiste eeskujude pimeda kopeerimisega, vaid Eesti oludest võrsunud rahvaliikumisega, mille peamiseks ajendiks oli sügav kriis. Poliitika ohumärgiks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Sõjaveterane koondava mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti vabadussõjalaste Keskliit ei suutnud kriiside keerises säilitada erapooletust ja sekkus poliitilisse võitlusesse.
Kui aga seatakse üles üks ühine kandidaat, siis valitakse president nende asutuste ühisel valimiskoosolekul (kandidaat peab saama 3/5 häältest). Praktikas teostuski teine variant ning 24. aprillil 1938 sai K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Presidendi volituste tähtaeg oli 6 aastat. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80- st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. 1938. aasta põhiseaduse ebademokraatlikud jooned ilmnesid veel mitmes teises küsimuses. Nii oli kaotatud rahvaalgatuse õigus
· 17.06.1940 Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis · Eestisse saadeti A.Zdanov Stalini eriesindaja. Viis Nõukogude okupatsiooni poliitika Eestis läbi. Stsenaariumi,mida Stalin ette nägi. · 21.06.1940 astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J.Vares Barbarus. Juunipööre · Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940) 1. Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus 2. Hakati vallandama juhtivaid ametnikke 3. Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P Eestimaa kommunistliku bolsevike partei tegevus. 4. Algasid esimesed arreteerimised NKVD Siseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel 5. Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse ETRL (valimisliit) Eesti Töötava Rahva Liit · 21.07.1940 Tuleb kokku uus riigivolikogu.Otsused: 1
koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). - Ülemkoda ehk Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. - tõsteti vanusetsensust (22 aastale); piirati kodanikuvabadusi; rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne.; seega võimaldas kolmas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist ning demokraatiat kolmas põhiseadus ei taastanud. Aastal 1938 viidi läbi ka prsidendi valimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi
Artur Sirk oli läinud vabatahtlikult koolipingist Vabadussõtta, tõusnud seal ohvitseriks, lõpetanud pärast sõda Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötanud Tallinnas advokaadina. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise (fasistid, natsid, tuliristlased, lapualased) Eesti varianti. Tõepoolest olid vabadussõjalaste iseloomulikud juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. Ometi polnud tegemist välismaiste eeskujude pimeda kopeerimisega, vaid Eesti keerukast olukorrast võrsunud massilise rahvaliikumisega, mille peamiseks toitepinnaseks oli majanduskriis. 11 Konstatin Päts 11./23.veebruar 1874 Tahkuranna v. Häädemeeste khk. - 18.jaanuar
sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks
sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks
Aastal 1933 14.-16. oktoobril toob Eesti kolmas rahvahääletus üllatuse: vapside pakutud põhiseaduste muudatuste poolt on 416 878 hääletanud ja vastu 156 894. Hääletamas käis 77,9% hääleõiguslikest kodanikest. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelise Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise Eesti varianti. Tõepoolest oli vapside iseloomulikud juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. Tegemist polnud ju välismaallastest eeskujude jäljendamisega, vaid Eesti keerukast olukorrast võrsunud massilise rahvaliikumisega, millele andis jõudu juurde majanduskriis. 14 Konstantin Päts Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874
Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. W 10. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut
kehtima 1938 alguses: · Riigikogu alamkoda e Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). · Riigikogu ülemkoda e Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. · Vanusetsensust tõsteti 22 aastale, piirati kodanikuvabadusi, rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne. 1938 põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist. Aastal 1938 viidi läbi ka presidendi valimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, jäid presidendi valimised rahva poolt
Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. Eesti riigi ülesehitus vastavalt III põhiseadusele- Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu 80 liiget rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu 40 liiget nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt Presidendil oli õigus parlament laiali saata 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti. "Vaikivale ajastule" oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Välispoliitilised probleemid- 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fasistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel
valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). - Riigikogu ülemkoda e Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi poolt määratutest või isikutest vastavalt ametikohale. - Vanusetsensust tõsteti 22 aastale, piirati kodanikuvabadusi, rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus jne. 1938 põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist. Aastal 1938 viidi läbi ka presidendi valimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, jäid presidendi valimised rahva poolt ära ja Eesti
Asutati rahvaliikumine Isamaaliit, mis oli ainus seadusega lubatud poliitiline liikumine. 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. Selle põhiseadusega nähti ette kahekojaline parlament: Riigivoliko- gu oli parlamendi alamkoda, mis koosnes 80st rahva poolt valitud esindajast, ning Riiginõu- kogu oli parlamendi ülemkoda, kuhu kuulus 40 liiget: kohalike omavalitsuste, kahe suurima kiriku, kahe ülikooli ja kutsekodade esindajad ning kümme presidendi poolt nimetatud lii- get. Riigipeana oli presidendil laiaulatuslik võim ja ta oli täitevvõimu juht; peaminister oli valitsuse eesistuja. Konstantin Päts valiti presidendiks 1938. aasta aprillis. Poliitiliste parteide tegevus jäi keelatuks. 1938. aastal valiti Riigivolikokku viiskümmend viis valitsusmeelse Isa- maaliidu esindajat ning 25 opositsiooni esindajat. Riigis jäi kehtima kaitseseisukord.
1935 aasta lõpuks oli demokraatlik kord vahetunud EV´s autoritaarse diktatuuriga. 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipeaks oli nüüdsest president, keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid
Pandi kehtima tsensuur ja infot hakkas jagama Riiklik Propaganda Talitus. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935 aasta lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. 1937 kokku tulnud valitsusmeelne Rahvuskogu jõustas 1.jaanuaril 1938 uue põhiseaduse. Selle järgi oli riigipeaks president, kelle valis rahvas 6ks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: alamkoda e riigivolikogu 80 saadikut valis rahvas, ülemkoja e riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus. Valimisõigus tõsteti 22 aastale ja mindi üle isikuvalimisele. 1938 kinnitati Vabariigi esimeseks presidendiks Päts. Sai alguse riigi sekkumine majandusellu. Kasvas riigi osa majanduses. Hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduses suur roll ühistegevuslikul liikumisel. Maale jõuab elekter
● Arreteeriti juhtivad vapsid III Põhiseadus ● jõustus 1. jaanuaril 1938 ● Eesti Vabariigi riigipea on president, kes valitakse kuueks aastaks ● Riigikogu on kahekojaline ○ Alamkoda ehk riigivolikogu ■ 80 rahva valitud saadikut ○ Ülemkoda ehk riiginõukogu ■ 40 saadikut ■ Osa määras president, osad ameti kaudu, osa kutsekodade kaudu ● Valituse koos peaministriga määras ametisse president ● Juhul, kui parlament avaldab valitsusele umbusaldust, võib president ühe neist laiali saata ● Valimisõigus tõsteit 20lt 22le ● Võeti ära rahvaalgatusõigus ● 24. aprill 1938 sai esimeseks presidendiks K. Päts ● Valitsusjuhiks jäi nimede eestistamise läbi teinud Kaarel Eenpalu Majandusolud
Tagantjärele on seotud sellise dekreedi andmine kahtluse alla - riigivanem võib anda dekreete ainult möödapääsmatu hädavajaduse korra, kõik dekreedid tuli hiljem parlamendile aga esitada, seda 19. märtsi dekreeti ei esitatud aga kunagi parlamendile. Samuti ei olnud võimalik dekreediga edasi lükata parlamendi- ja riigipeavalimisi. 04.12.12 Vaikiva ajastu aastad Esimesed kutsekojad rajati juba demokraatlikul perioodil. Suure kriisi aastatel kutsekodade tähendus natuke muutus. Nendes nähti erakondade aseainet. Eriti innustusid sellest mõttes vabadussõjalased - selliselt ülesehitatud ka Mussolini-aegne Itaalia. Üks mees, kes oli veel kutsekodade mõttest innustunud, oli Konstantin Päts. Ajaleht "Kaja" hakkas propageerima kutsekodade loomist - ükski teine ajaleht sel ajal kutsekodasid ei soovinud - pakkusid karikuturistidele ainest. Aga 1934. aasta sügisel, kui riigikogu oli
riigieelarve tasakaalust väljas liikmed jõustus 1934 Vapside tegevus: Tahtsid oma liikmete majanduslikku olukorda parandada ja sõjamälestisi jäädvustada. Nad lülitusid poliitikasse 1931, sest 2. kongressil otsustati parlamendile ja valitsusele survet avaldada põhiseaduse muutmiseks. Rahvas suhtus neisse positiivselt ja pooldajate arv kasvas, sest nad olid ise rahva hulgast pärit. Vaikiv ajastu (1934-1938): ainupartei Isamaaliit, nn. Kutsekodade loomine, riigikogu enam kokku ei kutsutud, tsensuur, riiklik kontroll kõige üle, autoritaarne diktaktuur 1924.a 1. detsembri riigipöördekatse 1934.a 12 märtsi riigipööre Kes korraldasid? Kommunistid Päts ja Laidoner Mis oli eesmärk? Eesti Valitsuse kukutamine, Vältida vapside võimuletulekut nõukogude võimu kehtestamine, ja koondada kogu võim enda
seaduste vastuvõtmise ja kohtunike ametisse nimetamise õigus. Need muudatused jäid vaid paberile, sest Päts võttis vastu dekreedi kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud. 1938 PSi isel tunnused (kuulutati välja 1937, jõustus 1938): Säilis ulatuslik põhiõiguste blokk RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek. Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada
kehtestati meediatsensuur; poliitiline opositsioon keelustati, hulk vapse ja muid vangistati (hiljem amnestia); seadusandlik võim läks Pätsi kätte, kes valitses seadusi dekreetidena välja andes; loodi riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Eesti vasakintellektuaalidest polnud EW ajal mitte keegi seotud kommunistliku parteiga (sinna astuti alles 1940. aasta teisel poolel). J.Vares ning J.Semper olid EW ajal tunnustatud ning auväärsed kirjandusinimesed, kes nautisid täiel rinnal „kodanlikke“ hüvesid ning armastasid luksust. Andresen
President valitakse 6 aastaks rahva poolt. President suurte õigustega: võis laiali saata parlamendi ja otsustada rahvahääletuse üle. Presidendi dekreediõigus piiratud. Võis moodustada Valitsuse. Loodi õiguskantsleri institutsioon, see erines tänapäevasest, ametisse nimetati presidendi poolt. Riigikogu oli 2- kojaline: riigi volikogu ja riigi nõukogu. Riigi volikogu 80 liikmeline, valitud rahva poolt 5 aastaks, vanuse alampiir 25 a. Riigi nõukogu koosnes omavalitsuste, kutsekodade, ülikooli, kaitseliidu, kirikute ja vähemusrahvaste esindajatest ning 10 presidendi poolt nimetatud liikmest. Eesti õ. ajalugu 26. Eestiaegne õiguskorraldus. Asutava kogu poolt võeti 1920 vastu ``Seisuste kaotamise seadus``. BES ja Talurahvaseadused ( Eesti-, Liivi- ja Saaremaa) jäid kehtima. Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kehtis Tallinna Linnaõigus; Varvas oma linnaõigus; Tartus, Viljandis ja Pärnus Riia õigus. Liivimaal Liivi Maaõigus, Eestimaal Eesti Maaõigus
"Tartu vaim" muutus diktatuuri-vastase võitluse sünonüümiks. 1930-te aastate lõpul püüdis Päts oma võimu seadusandlikult tugevdada. 01.jaan 1938 hakkas kehtima uus põhiseadus, mille kohaselt presidendi võim oli võrreldes 1934.a seadusega veelgi suurem- nt võis ta otsustada valitsuse püsimise ja Riigikogu laialisaatmise küsimusi. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu (80 liiget, valiti rahva poolt) ja Riiginõukogu (40 liiget, osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulus sinna ameti poolest, osa määras president). Valitsuse määras ametisse president. Kaotati rahvaalgatuse võimalus, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. 1938.a valimistel võitsid suurelt valitsuse toetatud RAHVARINDE kandidaadid. Aprillis 1938 sai Pätsist esimene EVR president. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Olukorda riigis hakati nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul,
80st 50s esitatigi ainult1 kandidaat. Dets-s 1936 käviitus propagandamasin, käivitusid rahvakoosolekud jm. Rahvuskogu I koda sai valitsusele täiesti kuulekas (v.a 1 opositsiooniline mees Spordilehe toimetaja Oskar Lõvi, kelle populaarsus baseerus Berliini olümpiamängudel). II koda moodustati jaan-s 1937. see sai mõnevõrra opositsioonilisem. 40st liikmest võib o hulka liigitada 4. Kummalisel moel ka Pätsi enda kutsutud ja määratud meest (Ants Piip, Harald Tammer). Lisaks ka kaks kutsekodade tegelast (Oskar Koplus, Johan Post). Rahvuskogu astus kokku 18.02.1937. Esimene probleem: kas parandada olemasolevat PS-st või koostada uus. Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase PS väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks PS ettevalmistamise komisjoniks
ja vallavalitsuste valimistulemused ja riigijuhid said ise uute linnavalituste ja volikogude koosseisud määrata. Kui vapside väljaviskamine kohalikest volikogudest oli 1203le järgnev loogiline samm, siis KOVde riigikontrolli alla minekus on ilmselt põhjendatult nähtud esimest sammu omavalitsuste allutamist riigikontrolli teele Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. 24.04 toimus RK viimane koosolek kindlas lootuses, et sügisel tuleb ta taas kokku. Suvepuhkusele minek tähendas seda, et kogu tegelik võim riigis koondus Pätsi, Laidoneri ja valitsuse kätte. Päts hakkas kohe igasuguseid dekreete välja andma. Pätsi selja taga oli üks suuremaid erakondi – Põllumeestekogud. Lisaks olid Pätsi toetanud al 32 aastast sotsialistid
annaabi.ee 
