10. klass (4)

10. klassi kordamisküsimused:
1)Mõisted:
* enamlased - vene bolševikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt . Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond.
*Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts( poliitik ), Jüri Vilms(poliitikute advokaat ), Konstatin Konik (organisaatorist arst).
*Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata.
*Eesti Töörahva Kommuun -enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms.
*Landeswehri sõda-1919 juunis puhkenud relvastatud konflikt Eesti kaitseväe ja baltisakslastest koosneva Landeswehri (maakaitseväe) vahel.
*Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka , suur roll advokaat Artur Sirkil.
*Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol. erakonnad , nende asemele loodi Isamaaliit . Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur , loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.)
2)Kes olid ja millega läksid ajalukku:

Jaan Poska(1866-1920)-Tallinna linnapea vandeadvokaat, määrati vastloodud rahvuskubermangu komissariks

Jüri Vilms-poliitikute nooremat põlvkonda esindav advokaat, kuulus Päästekomiteesse.
Konstantin Konik(1873-1936)-Maavalitsuses andeka organisaatori nime pälvinud arst, kuulus Päästekomiteesse.
Andres Larka( 1879 -1943)-erukindral, sai Vabadussõjalaste Keskliidu esimeheks.
Artur Sirk(1900-1937)-Advokaat. Etendas Larka kõrval suurt rolli Vabadussõjalaste Keskliidus.
Johan Laidoner-Sõjavägede ülemjuhataja, muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Teosteas koos Pätsiga 34a. sõjaväelise riigipöörde.
Viktor Kingissepp- enamlane , võttis 27 oktoobril 1917 võimu Jaan Poskalt üle.
3) Dateeri :
kuulutati välja Eesti Vabariik-24 veebruar 1918
sõlmiti Tartu rahu-2 veebruar 1920
algas Vabadussõda-28 november 1918
maareform -1919
I põhiseadus-15 juuni 1920a.
Rahareform -1972
1.detsembri mäss-1.dets 1924
II põhiseadus-1933, pidi jõustuma 34a jaanuaris
Pätsi riigipööre-12 märts 1934
III põhiseadus-1937, pidi jõustuma hakkama 38a. jaanuaris
4)Millised olid enamlaste ümberkorraldused Eestis peale oktoobripööret?
*Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks sai sõjaväeolutsooni komitee. Kõrgeim võim- Eestimaa Nõukogude Täitev Komitee, eesotsas Jaan Anvelt.
*Maavaldades valiti töörahva saadikute nõukogud
*Kärbiti kodanike õigusi ja usuvabadust
*Algas natsionaliseerimine(riigistamine)
*Maa kuulutati riigi omaks, mõisatest moodustusid suurmajandid
*Algas rahvusväeosade asendamine Eesti punaväega
*Algas poliitiliste vastaste represseerimine
5)Milliseid ümberkorraldusi Eestis viidi läbi Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal?
*Poliitiline tegevus Eesti aladel keelustati, mitmed poliitikud (ka Päts ja Konik) vangistati
* Ajakirjandus allutati tsensuurile
* Majanduspoliitika allutati Saksamaa valitsusele
*Kultuuripol.eesmärgiks sai põliselanike saksastamine.
*Alustati ettevalmistusi Balti Hertsogiriigi loomiseks, kuulutati nov.algul Riias välja
*11nov 1918 saksamaa kapituleerus, samal päeval tuli kokku ajutine valitsus
6)Millised olid Vabadussõja põhjused ja Tartu rahu tingimused?
Sõja põhjused: 1918. aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon , Nõukogude Venemaa tühistas Saksamaaga varem sõlmitud Bresti rahu ja asus pealetungile. Nõukogude Venemaa eesmärk oli taastada endise Vene impeeriumi piirid, viia revolutsioon teistesse riikidesse, Eesti-Läti-Leedu olid teel ees.
Rahulepingu tingimused: *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest
7)Millised olid tähtsamad ümberkorraldused Eesti majanduses 1920. aastatel?
* radikaalne maareform-riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu .Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud *ülikiire majandustõus-tööstus:sadu uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Töö ehitusmaterjalitööstuses, põlevkivitööstus, metalli-ja paberitööstus, kaubanduse areng. *23a.kriis- pangad olid jaganud laene , nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juuede( inflatsioon ), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga . Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. *24a. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus enam majanduse suunamisse. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel esikohale põllumajandus. Riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele, sordiarendusele, kutseoskuste levitamisele. *Panga- ja rahareform-(üleminek kroonile). Majanduslik tõus:suurenes põllumaj-ja tööstustoodang, kasvas eksport , tõusis elatustase, võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega.
8)Iseloomusta Eesti sisepoliitikat 1920. – 1930. aastatel.
*23 aprill 1919 Asutav kogu-mood.põhiseaduse koostamiseks. Ips-15juuni 1920
*mitmeparteiline erakondlik süsteem-agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuslaste erakonnad.
* koalitsioonivalitsus (erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse)-4-5 erakonda, tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisidsisepingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine , valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis . 21-31a valitsuste eluaeg 11 kuud. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid.
9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust.
Ips-*kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu *seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused . Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud
IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister
IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1) alamkoda -riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22-aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt. *valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt *rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus
10)Millised olid vabadussõjalastele iseloomulikud jooned?
* juhikultus , rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised lubadused
11)Kuidas ja miks algas Eestis Vaikiv ajastu?
*sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur (Pärast Pätsi ja Laidoneri 12 märtsi riigipööret)
12)Iseloomusta Vaikivat ajastut .
*Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra * riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse *Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit *Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur *loodi Riiklik Propaganda Valitsus *kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi *Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga *37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.
13)Iseloomusta nn. “juhitavat demokraatiat” Eestis 1930ndate II poolel
*püsima jäi kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur *olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena *suurenes riigi sekkumine majandusellu
14)Iseloomusta Eesti välispoliitikat 1920-30 aastatel
20-ndad: * Ohuallikateks Vene ja Saksamaa. *1921 sept võeti Eesti Rahvasteliitu, osales aktiivselt kollektiivse julgolekusüsteemi kujundamises. * 20ndate algul otsustati luua Balti liit(soome, eesti, läti, leedu, poola). Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping.
30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas Rahvasteliidu kriis(Saksas 33a võimule natsid , astus liidust välja. Jaapan ründas Hiinat-välja. Itaalia astus välja). *35 a. Inglise-Saksa mereväeleping *venemaa aktiviseerumine *34a sept Balti Antant(Eesti, Läti, Leedu)-kolme riigi tihe välispol. koostöö. *antandi neutraliteedipoliitika-ükski demokraatlik riik ei garanteerinud balti erapooletust, seega ei kindlustanud neutraliteet Eesti rahvuslikku julgeolekut. *Saksamaale lähenemine-tihedamad kontaktid saksa sõjaväega, rohkem relvi Eestisse. Lähenemiskatsed viljatud-Berliin polnud huvitatud *balansseerumine-õnnestus 39aastani, kuid pärast IIMS puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks .