Suur Kriis (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

pdf

SUUR KRIIS EESTIS - 1923-1930

3) panga- ja rahareform: mindi üle kroonile 2. Miks puhkes majanduskriis 1930. aastail? - Sest see oli ülemaailmne – seega vältimatu. Algas USA-s. 1930. aastate alguses haaras maailma laiaulatuslik majanduslangus, mida tuntakse kui suurt depressiooni. Suure depressiooni alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929, kui New Yorgi börsil tekkis aktsiate müügisurve ja börsiindeks langes ühe päevaga 11,7%. 3. Milles kriis väljendus? - Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. 4. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? - Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd (raudteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamised). 2.ISELOOMUSTAGE KRIISE EESTIS.

12. klassi ajalugu

8

docx

Eesti 1918-1939

Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel

Ajalugu

8

doc

Eesti vabariik

Riik aitas kaasa maaparandusele, sordiaretusele ja kutseoskuste levitamisele. Toetati neid ettevõtteid, mis kasutasid kodumaist kütust ja tooraineid. Hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform, markadelt mindi üle kroonidele. 1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase. Avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. SUUR KRIIS Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas rahulolematus senise riigikorra vastu. Paljuski oli suur kriis põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist. Majanduskriis 1929. aasta lõpul USAs alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Eesti jaoks enneolematult ränk ja kõikehõlmav kriis. Peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, seega tabas kriis esmajoones põllumehi. Alates 1930. aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult.

Ajalugu

5

doc

Eesti Vabariik 1920-1939

tingisid? Võim Eestis ebastabiilne Kelle või mille vastu tegevus Eesti võimu ja iseseisvuse vastu oli suunatud? Milline oli riigipöörde EKP kaotas rahva seas poolehoiu ja mandus, Venemaa loobus tagajärg? siseriiklike mässude organiseerimisest 1930. aastad. 31. peatükk. 6. Suure kriisi jõudmine Eestisse: kriisi puhkemise põhjused, milles kriis väljendus, kuidas püüdis valitsus kriisist jagu saada. TV lk. 19. Miks puhkes majanduskriis 1930. aastail? Ameerika Ühendriikides alguse saanud majanduskriis levis ka mujale maailmas, sh Eestisse. Milles väljendus kriis? · Hinnad maailmaturul langesid · tollimaksud tõusid · Sissetulekud vähenesid · siseturg kuivas kokku  · rahvas muutus ostujõuetuks · sissevedu ületas väljaveo · hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti

Ajalugu

4

docx

Eesti ajalugu(konspekt)

4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. Aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene. 1924. aastatel käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud, meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase

Ajalugu

4

docx

Eesti Vabariik

5. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920.aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene.1924. aastal käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud,meiereid jm), maaparandusele, sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform, markadelt mingi üle kroonidele. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase

Ajalugu

5

doc

I Eesti Vabariik

Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Enamus võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35 000 uut asundustalu. Paljud alustasid täiesti tühjalt kohalt, aga uued talud jõudsid kiiresti järjele. Mõisamajandus asendud talumajandusega, tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht. Algas kiire majandustõus, kiiresti arenes tööstus, rajati uusi tehaseid ja tööliste arv mitmekordistus. Keskendusid siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule. Majandustõusule järgnes 1923.a kriis, sai alguse rahandusest, kuna pangad andsid laene, tuli käivitada inflatsioon. Kriisi süvendas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajanduse ikaldus, Venemaa kärpis majandussidemeid, kriisi tulemusena pankrotistusid ettevõtted, kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati

Ajalugu

7

odt

Eesti Vabariik

Aastal, mil kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping *Kuigi Eestist sai juba 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks *Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu 31. Suur Kriis Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele reziimile Majanduskriis *mjanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1933. aasta suvel, sedavõrd ränka ja kõikehõlmavat langust polnud iseseisva Eesti majandus varem kogenud *Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus ning seepärast tabas kriis esmajoones põllumehi *Hinnad maailmaturul langesid, samas tollimaksud tõusid

Ajalugu

Kommentaarid (3)