Diktatuurid Euroopas & EV 1920-1940 (2)

Ajalugu

Miks tekkisid diktatuurid?

1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu.
2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev.
3. Pettumine Versailles ’ süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.
4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus.
5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias , seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa.
6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu.

Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused:

1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem.
2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial.

5 diktatuuri tunnust:

• Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda.
  
  • Saksamaal Führer Adolf Hitler
    
  • Itaalias duce Benito Mussolini
    
  • NSV Liidus voždj narodov Jossif Stalin
    
• Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile.
  
  • Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei
    
  • Itaalias fašistlik partei
    
  • Nõukogude Liidus kommunistlik partei
    
• Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega.
  
  • Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja
    
  • Välisvaenlasteks teised riigid
    
  • Sisevaenlasteks teised rahvused ( juudid , mustlased või slaavlased )
    
• Vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused.
  
  • Saksamaal Gestapo
    
  • Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVD
    
• Puudus mitmeparteisüsteem või võimude lahususe põhimõte.
  

ULATUSLIK PROPAGANDA

Totalitaarne riik

• Võimul üks partei ja üks ideoloogia.
  
• Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega.
  
• Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel.
  
• Propaganda ja tsensuur.
  
• Majandus riigi kontrolli all.
  
• Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamine.
  
• Demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine -> repressioonid .
  
• Juhikultus .
  

Kommunistlik Venemaa

Miks?

• Sõja mõju – Vene-Jaapani sõja kaotus. I maailmasõja inimakotused ja majandusraskused. Inimesed harjunud karmikäelise võimuga.
  
• Majanduslikud raskused – I maailmasõja majandustegevus allutatud sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Toidunappus.
  
• Terav riigisisene võimuvõitlus – 1917 aastaks oli kujunenud Venemaal kaksikvõim – valitsus vs. bolševikud.
  

Kuidas?

• Peale bolševike võimuletulekut 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Tegelikuks võimukeskmeks kujunes kommunistlik partei.
  
• Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult.
  
• 1918. aasta jaanuaris saatsid bolševikud laiali Asutava Kogu ja mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad . Kehtestati üheparteiline süsteem.
  
• 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel.
  

Tunnused:

• Üks partei/ideoloogia – kommunistid.
  
• Juhi kultus – Jossif Stalin.
  
• Majanduse allutamine riigi kontrollile – industrialiseerimine ja plaanimajandus.
  
• Sise- ja julgeolekuteenistused – GPU, hiljem NKVD.
  

Nõukogude Venemaa sündis oktoober – november 1917. aastal.
Kukutati Ajutine Valitsus eesotsas A. Kerenskiga

Kodusõda 1917 – 1920

• Punaste siht oli kaitsta bolševike revolutsiooni ja võtta võim kogu Venemaal.
  
• Valgete eesmärk oli bolševike võim kukutada ning taastada vana kord.
  
  • Haritlased, vaimulikud, mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, sotsialistlikud parteid, kõrgemad sõjaväelased.
    

Miks sekkusid välisriigid kodusõtta?

• Lääneliitlased tahtsid Venemaad uuesti Saksamaa vastu sõtta sundida .
  
• Loodeti taastada valitsus, mis tunnistaks Tsaari-Venemaa vigu.
  
• Kommunismiohu kõrvaldamine ühtlasi ülejäänud Euroopas.
  

Miks bolševikud võitsid kodusõja?

• Valged tegid märkimisväärseid vigu.
  
• Punaarmee.
  
• Sisemaised sidekanalid.
  

Fašistlik Itaalia

Miks?

• Siseriiklik olukord üsna keeruline – valitsused vahetusid tihti, parteide vaheline võimuvõitlus – inimeste rahulolematus võimulolijate suhtes.
  
• Maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi – majandusprobleemid, inimkaotused . Tekkis rühmitus fašistid, arvati et rühmituse juht Mussolini suudaks Itaalia korra jalule seada.
  
• Pettumine Versailles’ süsteemis – Itaalia ei saanud Pariisi Rahukonverentsil maid mida lubati, ei koheldud võrdväärselt.
  

Kuidas?

• Tekkisid võitlusgrupid -> luuakse fašistlik erakond.
  
• Mussolini esiletõus poliitikas.
  
• Võit 1921. aasta parlamendivalimistel -> Mussolinist saab 1922. aastal kuninga toetusel peaminister. Mussolini ähvardab marsiga Rooma .
  
• Aastal 1925 üheparteisüsteem, keelatakse kõik parteid peale fašistliku.
  
• Mussolini võttis vastu seadused, mis andsid talle piiramatu võimu.
  

Tunnused:

• Juhi kultus – Mussolinist sai suur juht e. Duce
  
• Üks partei/idoloogia – fašistid.
  
• Valmistumine sõjaks, uute territooriumide hõivamine – Albaania, Etioopia vallutamine . Eesmärk taastada Rooma impeerium.
  
• Majandus riigi kontrolli all – luuakse korporatsioonid.
  

Natsionaalsotsialistlik Saksamaa

Miks?

• Natsid hakkasid kommunistidele vastu, said poolehoidu. Kommunistid olid hirmutajad (võimuvõitlus).
  
• Hitler lubas teha Saksamaa jälle suureks ja tühistada Versailles’ leping (pettumine Versailles’ süsteemis).
  
• Majandusraskused, suured sõjakulutused, reparatsioonimaksud, tööstuspiirkondade kaotus, Suure majanduskriisi mõju.
  

Kuidas?

• 1919. aastal tekkis Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Partei esimeheks sai Adolf Hitler.
  
• 1921. aastal parteile jõustruktuurid (relvarünne).
  
• Partei kogus poolehoidu ja valijaid ning 1932. aasta parlamendivalimistel said üle kolmandiku saadikukohtadest.
  
• 1933. aasta jaanuaris sai Hitlerist kantsler.
  
• 1933. aastal Riigipäevahoone põleng, mille põhjustajatena süüdistati kommuniste.
  
• Kehtestati ühepartiesüsteem – natsid.
  
• Hitlerist sai peale riigipresidendi surma diktaator – Führer.
  

Tunnused:

• Juhikultus – Hitler oli eesotsas.
  
• Võimul üks partei – Natsid.
  
• Rahva hirmutamine sisevaenlasega – juudid halvad, teevad kommunistidega koostööd.
  
• Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel – SS, Hitleri ihukaitse .
  
• Repressioonid – kaotati sõna- ja teised kodanikuvabadused, rassiline puhtus , keelati abielluda juudi kui võõra tõu esindajaga.
  

Eesti Vabariik 1920 - 1940

• 24. veebruar 1918 – Eesti Vabariigi iseseisvus.
  
• 11. november 1918 – Saksamaa allakirjutamine Compiegne ’i vaherahule. Ajutine Valitsus Tallinnas, Saksa okupatsiooni lõpp baltimaades.
  
• 28. november 1918 – Punaarmee ründab Narvat ja sunnib Eesti Rahvaväe väikeüksused taanduma.
  
• 7. jaanuar 1919 – Rahvaväe vastupealetung, edu Põhja-Eestis (Tapal, Kundal, Rakveres ja Jõhvis).
  
• 14. jaanuar 1919 – Soomusrongid ja Julius Kuperjanovi partisanid hõivasid ootamatult Tartu. Uued Punaarmee jõud, Lõuna-Eesti vabastamiseks rasked lahingud.
  
• 18. jaanuar 1919 – Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud tungisid Narva ja tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale.
  
• Veebruar 1919 – Rahvavägi Valgani ja Võruni, Eesti puhas vaenuvägedest.
  
• Mai 1919 – Mitu suurt operatsiooni sõjategevuse Eestist väljaviimiseks.
  
• 23. juuni 1919 – Võnnu vallutamine, tähistatakse võidupühana. Peale seda sõjategevuse vaibumine ja otsese ohu vähenenemine Eesti iseseisvusele.
  
• Veebruar 1920 – Tartu Rahuleping , sõja lõpp.
  
• 1920 – Põhiseadus, ühekohaline parlament Riigikogu.
  
• 1930 algus – Eesti majanduse ja ühiskonna kriis.
  
• Oktoober 1933 – Vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse parandused rahvahääletuse poolt heakskiidetud.
  
• Aprill 1934 – Pidid toimuma Riigipea ja Riigikogu valimised.
  
• 12. märts 1934 – K. Päts ja J. Laidoneri sõjaväeline riigipööre.
  
• 1937 – Uus põhiseadus, presidendi koht (K. Päts).
  
• 1920 algus – Püüti sõlmida Balti Liit.
  
• 1923 – Eesti-Läti kaitseliidu leping.
  
• 1930 – Rahvusvahelise olukorra teravnemine.
  

Vapsid – Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed.
Jaan Tõnisson – Demokraatia ajal kahekordne Riigikogu esimees ja neljal korral Riigivanem. Peale riigipööret tõrjuti riigijuhtumisest ja ajalehest „ Postimees “ (mille peatoimetaja oli ligi 40 aastat). Sai demokraatliku opositsiooni liidriks . 1938. veebruari valimised näitasid ta populaarsust.

• Peale riigipööret sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund (alates 1935 Kaarel Eenpalu).
  
• 2. oktoobril 1934 kuulutab Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõpetatuks – parlament jäi „vaikivasse olekusse“.
  

• Isamaaliit – valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon.
  

• Itaalia eeskujul hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove ning mõtteid valitsusele.
  

• Riiklik Propaganda Talitus jagas ajakirjanikele sobilikku informatsiooni ning tegeles nn. rahvusteriiklikkuse õhutamisega.
  
• Kampaanid: võõrpäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine.
  

• 1. jaanuaril 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus vastas K. Pätsi soovidele.
  
• Eesti Vabariigi riigipeaks president , kes valitakse otsestel valimistel kuueks aastaks.
  
• Riigikogu muudeti kahekojaliseks.
  
  • Riigivolikogu – 80 rahva poolt valitud saadikut.
    
  • Riiginõukogu – 40-liikmeline kutsekodade pooolt. Osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt.
    
• Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president.
  
• Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus.
  
• Valimisõigus tõsteti 20. eluaastalt 22-le.