Konstantin Päts (2)

Konstantin Päts

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 . aastal Pärnumaal Tahkuranna
vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena.
Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad
kolisid Raeküla alevisse. Seal õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi läks ta
Riia vaimulikku seminari , kust ta lahkus ilma kooli lõpetamata ja läks edasi Pärnu Gümnaasiumi. 1898 .a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena.
1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht
" Teataja ". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele.
K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased . Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega.
1904 .a. linnavolikogu valimistel saavutas eesti-veneblokk ülekaalu, 60
kohast saadi 48 kohta.
1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks, mis tähendas volikogu juhtimist.
Vabadussõja võidu üheks eelduseks võib pidada eestlaste käe all olevat
omavalitsuste süsteemi, siin omandatud kogemused võimaldasid kiiresti
mobiliseerida riigi ressursid idast pealetungiva vastase vastu.
1905.a. dets. asus keskvõim vasturünnakule. Ajaleht "Teataja" suleti ja
kindralkuberner käskis juhtivad eesti tegelased arreteerida.
K. Pätsil õnnestus põgeneda Šveitsi.
1907.a. siirdus K. Päts Soome. Siit pidas K. Päts salajast kirjavahetust
Eestiga. Esines varjunime all, andis omavalitsustele juhiseid maaküsimuste kohta.
Helsingi lähedalt siirdus K. Päts Vene piiri äärde Ollila linnakesse.
1901.a. oli K. Päts abiellunud Helma Peediga. Abikaasa oli üksi 2 lapsega
Eestis. Alles 1908.a. sai perekond mitme aasta järel kokku.
1909.a. sõitis K. Päts Tallinna ja läks vabatahtlikult kohtu-uurija juurde jutule. Kohtus mõisteti 9 kuud üksikvangistuses.
1910 .a. viidi K. Päts Peterburi " Krestõ" vanglasse.
Riigi korrakaitse erinõukogu keelas Pätsil elada Eesti- ja Liivimaa
kubermangus. Tänu J. Poska tutvustele sai K. Päts pärast 6.aastat Eestisse tulla.
Esimese maailmasõja puhkemisel ühinesid vabameelsed aadlikud ja
eestlased. Uuesti alustati maavalitsuste läbirääkimisi. K. Päts koostas mitu
eelnõuprojekti. 1916.a. kavatseti tähistada Eesti talurahva pärisorjusest
vabastamise 100 aasta juubelit.
1917- 1919.aasta aprillini oli K. Päts erakordne andekas organisaator .
1917.a. lõi K. Pätsi Eesti rahvusväeosa.
K. Päts valiti Maavalitsuse esimeheks, ning 1917.a. vahistati K. Pätsi 3 korda, peale seda kadus ta mõneks ajaks põranda alla.
1918.a. 19. veebruaril tuli Tallinnas kokku Maapäeva vanematekogu
koosolek. Otsustati esimesel soodsal võimalusel välja kuulutada Eesti
Vabariik. Loodi kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee,mille ette otsa valiti K. Päts.
1918.a. suvel arreteerisid K. Pätsi Saksa võimud. Suve ja sügise veetis
K.Päts mitmes vangilaagris Lätsi ja Poolas.
1918.a. Saksamaa kokkuvarisemisega novembris vabastati ta vangist.
K. Pätsil tuli 1919.a. kevadeni ehitada riigiaparaat , jälgida ressursside
jagamist. Üks tähtsamaid otsuseid Vabadussõjas võidelda relvaga vaenlase vastu.
1919.a. kõnes ütles K. Päts "Me peame suutma kindlustada oma majandust, et ei vaja ühtegi liitlast. Et mitte pankrotti jääda, tuleb Eesti riik rajada põllumajandusele."
Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni
1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele.
1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita.
Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931 .a. veebruaris.
Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale.
1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde.
Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati
erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki
juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu . 1934.a. algas K. Pätsi
innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed.
1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks.
1938.a. 24. aprillil valiti K. Päts 64 aastaselt Eesti Vabariigi esimeseks
presidendiks.
1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise
lepingu sõlmimist, selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid.
1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema
kindlameelsem. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale.
Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas
18.jaan. 1956.a. Tema maised jäänused maeti Buraševo metsa. 1990.a.
maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule.Tahkurannas on Konstantin Pätsi mälestussammas.
K. Päts oma viimases Võidupüha läkituses 23. juunil 1940.a. ütles: "Kõige
suurem, mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik. Temale kuulub meie
kõige palavam armastus, meie ustavus , meie töö ja meie elu."
Terve ta elu jooksul anti talle mitmeid aunimetusi ja tunnustati mitmel erineval moel.
Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts


Referaat
Konstantin Päts
Jael Kotkas
9d
Tallinna 21. kool