Eesti Vabariik 1920-1939 (0)

Kordamiseks
Eesti 1920-1939
1. Tartu rahulepingu dateering , sisu ja tähtsus
2.veebruar 1920.
Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad.
Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel
2. I, II ja III põhiseadus
I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja – vabadused , täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister , parlamendist sõltuv), kohtud sõltumatud. Riigipea kohta ei loodud, kuna selles kardeti ohtu demokraatiale.
II põhiseadus (jõustus 1934) – kaks eelnevat seaduseelnõu , mis olid koostatud Riigikogu poolt kukkusid rahvahääletusl läbi, kui vapside kolmas eelnõu võeti vastu. Kõik eelnõud nägid ette luua tugev täidesaatevõim. AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused (5 aastat): võis panna veto peale Riigikogu otsustele, saata laiali Riigikogu (50 liiget) ning määrata uued valmised , nimetada ametisse ning tagandada valitsus.
III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president , kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud; valitsuse koos peaministriga määras president; rahval puudus rahvaalgatus õigus; valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE
3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu)
I rahareform (1919) – Eesti raha asjades valitses suur segadus, sest kasutusel olid mitmed erinevad rahaühikud. Kaubandus taheti muuta ausamaks ning seetõttu võeti kasutusele Eesti mark, kuid see oli ebakindel ja selle usaldusväärsust õõnestas inflatsioon
II rahareform (1928) – teostati, et vältida varasemalt toimunud kriisi. Õnnestus hankida 28 miljoni krooniline laen , mille abil korraldati ümber pangandus ja rahandus . Kasutusele võeti kroon ning pangad lõpetasid krediteerimise.
III rahareform (1933) – J. Tõnisson viis läbi Eesti krooni devalveerimise 35% võrra (ehk kulla sisaldue vähendamise), kuna Eesti oli majandukriisis. See ei meeldiud inimestele, kellel oli raha pangas, kuid see tõi Eesti majanduskriisist välja.
4. Vabadussõjalased
Algselt vabadussõjalastest koonenud erakond, mis tahtis vaid liikmeskonna majaduslikku seisu parandada. Kui majandukriis Eestisse jõudis hakkasid nad tõeliselt tegutsema, alustades survega valitsusele, et nad muudaksid põhiseadust. Järgnevalt hakati ka mitte vabadussõjalisi erakonda ning tänu sellele tõusis see kõige populaarsemaks erakonnaks . Raskes majandluslikus olukorras leidsid nende süüdistused ja lubadused palju toetajaid. Selles liikumises nähti autoritaarsetele liikumistele iseloomulike jooni.
5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile
Ülemaailme majanduskriis sai alguse Ameerikast ja kandus üleilmastumise tõttu üle ka Euroopasse. Ületootmise tõttu suurenes kaupade konkurents ning tootjaid tekkis rohkem kui tarbijaid . Rängalt mõjutas majanduskriis Eesti põllumajandust ja tööstust, sest nad ei saanud enam oma toodete eest korraliku tasu ning Euroopas vähendati sisseostmist ehk nende turg ahanes. Paljud talud läksid pankrotti ning tööstused piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa suure tööpuuduse. (Hakati otsima süüdlast)
6. Sisepoliitiline kriis
Elujärje halvenemises süüdistati erakondi ja poliitikuid. Erakondades oli rahva arvates koruptsioon, nad tõstisd erakonna huvid kõrgemale riigihuvidest, tekitasid meelega valitsuskriise ning venitasid liialt. Lisaks sellele nähti hädade põhjusena põhiseadust, mille järgi oli Riigikogul liiga suur võim. Taheti luua presidendi ametikoht, mis oleks saanud tasakaalustada valitsuse ja Riigikogu konflikte. Kriisi leevendamiseks proovis Riigikogu võtta kaks korda rahvahääletusega vastu uut põhieadust, kuid need ebaõnnestusid. Vapsid olid aanud palju toetajad ning just sellepärat võetigi nende seadueelnõu vastu ning valitsus läks laiali.
7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre
Kuna Laidoner ja Pät mõistsid, et neil pole võimalik valimii võita, otutasid nad koondada võimu enda kätte sõjaväelise riigipöördega. Üle kogu Eesti hakati vahitama vabadussõjalisi, süüdistatuna riigipöörde plaanimises. Kuid tegelikkuses poleks see olnud vajalik, sest nad oleks arvatavasti niikuinii valmised võitnud. Päts kehtesta üleriigilise kaitseseisukorra ning määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi „vaimselt haigeks“, mille olla põhjustanud vapside propaganda ning selle tõttu ei olnud rahavas enam sobiv otsustaja . Seadusi hakkas nüüd vastu võtma riigivanem ilma Riigikogu abita.
8. Vaikiv ajastu
Estiteks määrati ametisse Kaarel Eenpalu ning ei kutsutud enam kokku Riigikogu, kuid neid laiali ei saadetud. Keelustati erakondade tegevus ning moodustati üks suur riiklikerakond – Isamaliit . Rajati kutsekodasid, mis pidi ära hoidma streigid. Kehtestati tsensuur, millega takistati opsoitsiooni sõnavõttu. .Loodi propagandatalitlus, millega kiideti ennast. 1935. Aasta lõpuks oli demokraatlik kord asendudnud autoridaarsega. Diktatuur oli Eestis palju leebem kui teistes Euroopa riikides. Positiivsete tegevustena hakati nimesid eestistama, kaunistati kodusid ning levitati Eesti lippe. Opositsioonina nähti kõige suuremat ohtu vapsides ning selle tõttu lavastati 1935. Aasta 8. Detsembril riigipöörde katse ning rahvale serveeriti asja nii, et vapsid kaotasid populaarsuse. Vaikival ajastul võeti vastu ka uus põhiseadus.
9. „Juhitava demokraatia“ periood
Presidendiks sai ilma rahvahääletuseta Päts ning nimetas peaministriks Eenpalu ja sõjaväe ülemjuhatajaks Laidoneri. Eenpalu hakkas läbi viima juhitava demokraatia poliitikat, kus kõik keelud jäid pidama , kuid Riigikogu tõusis formaalseks seadusandjaks.
Isikud: Poska, Päts, Laidoner, Sirk, Larka , Eenpalu, Anvelt , Kingissepp (kuidas nad on seotud perioodiga 1920-1939)
Poska – poliitik, kes juhtis Tartus alanud läbirääkimisi
Päts – poliitik, kes oli üks Püllumeeste Kogu liidreid
Laidoner – poliitik, kuulus Põllumeeste Kogusse
Sirk – vapside tegelik juht (advokaat)
Larka – vapside ametlik juht (endine kindral)
Eenpalu – Pätsi ja Laidoneri kõrval 3 juhtiv isik Vaikiva Ajastu jooksul. Peaminitri asetäitja ning siseminister.
Anvelt – kommunisliku partei pooldaja , 1824 aasta riigipöörde organisaator
Kingissepp – kommunistliku partei pooldaja
Dateeringud:
2. veebr 1920 - Tartu Rahu lepingu sõlmimine
1. dets 1924 – kommunistide läbikukkunud riigipööre, sest eestlased ei läinud nende ideedega kaasa ja jäid oma isamaale truuks. NSVL oleks mässulisi aidanud, kuid nüüd pöörasid eestlased vägivallatsejatele selja
12. märts 1934 – Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre