Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938
vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus) ning legaliseeriti kõik parteid. Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus
sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus.
Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel. 24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik 02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati 15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid).
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,
liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) 2)EV põhiseadus (1920, laialdased kodanikuõigused:võrdsus seaduste ees,isiku-ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus jne, kõrgem võimukandja-rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu) See oli küll
Kõik kommentaarid