Konstantin Päts (2)

Konstantin Päts
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904 . a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja . 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks.
Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle advokaadina. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". 1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks. 1907. aastal läks Päts Soome1910.a. viidi K. Päts Peterburi " Krestõ" vanglasse. 1917- 1919.aasta aprillini oli K. Päts erakordselt andekas organisaator .
1917.a. Pätsi teene oli Eesti rahvusväeosa loomine. Oma 1919.a. kõnes ütles K. Päts "Me peame suutma kindlustada oma majandust,
et ei vaja ühtegi liitlast. Et mitte pankrotti jääda, tuleb Eesti riik rajada
põllumajandusele."
Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni
1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele.
Tööerakond leidis, et K. Pätsi suund valitsemises kaldub paremale. 1923.a.
augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita.
Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931 .a. veebruaris .
Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale.
1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde.
Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati
erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki
juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu . 1934.a. algas K. Pätsi
innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed.
1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks.
1938.a. 24. aprillil valiti 64.a. K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks
presidendiks.1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid.
1940. juunis okupeeris NL Eesti. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale.
Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18.
jaanuar 1956.a. Tema maised jäänused maeti Buraševo metsa. 1990.a.
maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule.
K. Päts ütles oma viimases Võidupüha läkituses 23. juunil 1940.a. : "Kõige
suurem, mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik. Temale kuulub meie
kõige palavam armastus, meie ustavus, meie töö ja meie elu."
Konstantin Päts
Konstantin Päts
Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president . Päts osales aktiivselt poliitikas ning jättis endast Eesti ajalukku sellega suure jälje.