reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava (NATURA 2000). teabe kokkuvõtte; mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. 4) Kavandatav tegevus (tehnoloogia, materjalid, mahud 13) esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika jne.), võimalikud alternatiivlahendused (kogu tegevusele allikate kohta; seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, või selle osadele). Tingimata 0alternatiiv (tegevust ei 14) käsitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on toimu). vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisab aruandele, kohustuslik
Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses sätestatud nõuded. KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 1) Preambula 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti looduskaitsealused objektid ja tähtsad elupaigad (NATURA 2000). 4) Kavandatav tegevus (tehnoloogia, materjalid, mahud jne.), võimalikud alternatiivlahendused (kogu tegevusele või selle osadele). Tingimata 0alternatiiv (tegevust ei toimu). 1 5) Tõenäosed keskkonnamõjud, nende olulisus (mõju suurus, kestvus, taastuvus jne.), võimalikud meetmed mõjude vältimiseks/leevendamiseks. Alternatiivide kaupa. 6) Võimalike alternatiivide võrdlus.
soojendamisega · betooni tardumist aeglustavate lisaainete vältimine · madalatel temperatuuridel aeglase kivinemisega betoonide kasutamise vältimine, kui soojendamisega ei suudeta kiirendada tardumise algust ja tugevuse arenemist · massiivsete konstruktsioonide korral tuleks vältida kuuma betooni kasutamist, sest liiga kõrge temperatuur, üle 50°C, kivinevas konstruktsioonis vähendab lõpptugevust · Käsitletavad alternatiivlahendused on veel: · betooni tugevusklassi tõstmine · kiirkuivava betooni kasutamine · kuuma betooni kasutamine · hästi isoleeritud posti- ja seinavormide kasutamine · soojusisolatsiooniga vormide kasutamine horisontaalkonstruktsioonides · kiirgussoojendus · traatsoojendus 5.1.Mõned soovitused talvel betoneerimiseks Kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +5°C, tuleb kasutusele võtta talvised betoneerimise meetodid
2.4.2. KMH eesmärgi määratlemine Kui otsustaja on langetanud otsuse KMH algatamiseks, siis täpsustatakse kavandatava tegevuse eesmärk. Kui eesmärk ei ole selgelt ja ühemõtteliselt määratletud, pole ka võimalik adekvaatselt käsitleda selle saavutamise teid. Kahtlemata on eesmärgi sõnastamisel otsustav sõna arendajal. 2.4.3. Alternatiivide esitamine Kui kavandatava tegevuse eesmärk on selge, saab määratleda selle saavutamise võimalikud viisid ehk alternatiivlahendused. Nende sõnastamisel peab jälgima, et ükski põhimõtteliselt võimalik lahendus ei jääks märkamata. Alternatiivide erinevused võivad seisneda asukohas, suuruses, tehnoloogias jms. 2.4.4. Huvigruppide määratlemine Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid mõjutavad nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid. Nende reaktsioon võibki olla üheks keskkonnamõju väljenduseks. Huvid võivad tuleneda väärtushinnangutest, elukutsest või ka materiaalsetest teguritest, (nt
ALLIKAS: http://sekretar.ee/153980art/ 15 nippi, kuidas pakkuda silmapaistvat klienditeenindust terve aasta läbi! 1. Ole seotud! loo isiklik kontakt, et pakkuda kõrgkvaliteedilist teenindust igale kliendile. 2. Ole sõbralik! tervita klienti alati soojalt naeratusega näos ja hääles. 3. Ole kiire! ära lase kliendil oodata ei telefonis, emailis ega ka otsesuhtluses. 4. Ole paindlik! öelda ,,ei" on lihtne, kuid püüa läbi mõelda ja järgi uurida alternatiivlahendused, mis vastaks kliendi vajadustele. 5. Ole keskendunud! kingi oma tähelepanu igale kliendile olenemata sellest, kas ta on esimene või viimne sellel päeval. 6. Ole informeeritud! tunne kogu oma ettevõtte poliitikat ja protseduure nii saad Sa klienti teenindada minimaalsete eksituste ja viivitustega. 7. Ole probleemilahendaja! võta alati omaks probleemilahendaja hoiak kui Sa puutud kokku kliendi kaebuste ja järelpäringutega. 8. Ole efektiivne
tehnoloogilistele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele. Eesti energiapoliitika sõltub praegu suurel määral Läänemere-äärsete riikide energiatootmise ja -kasutuse strateegiast. Eesti peab väikeriigina arvestama, kust ja kui palju osta energiakandjaid, kui palju toota ise elektrit, kui palju müüa seda naabritele Lätile ja Venemaale, millises suunas arendada energia tootmise tehnoloogiaid. Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise alternatiivlahendused Eesti energiasektoris on vaja tuua laiema lugejaskonna ette. See on Eesti jaoks üks olulisemaid prioriteete keskkonnakaitse alal rahvusvahelisel areenil. Kokkuvõtteks võib öelda, et viimased aastad on eesti kliimauurijate jaoks olnud töised ja viljakad. Programmide käigus hangiti juurde seadmeid, arvuteid, tarkvara ja eelkõige tarkust. Kliimauurijad koondusid ja loodetavasti on järgmise suure programmi tulekul meie teovõimas meeskond valmis lahendama uusi ülesandeid
5.2 KMH eesmärgi määratlemine Kui otsustaja on langetanud otsuse KMH algatamiseks, siis täpsustatakse kavandatava tegevuse eesmärk. Kui eesmärk ei ole selgelt ja ühemõtteliselt määratletud, pole ka võimalik adekvaatselt käsitleda selle saavutamise teid. Kahtlemata on eesmärgi sõnastamisel otsustav sõna arendajal. 5.3 Alternatiivide esitamine Kui kavandatava tegevuse eesmärk on selge, saab määratleda selle saavutamise võimalikud viisid ehk alternatiivlahendused. Nende sõnastamisel peab jälgima, et ükski põhimõtteliselt võimalik lahendus ei jääks märkamata. Alternatiivide erinevused võivad seisneda asukohas, suuruses, tehnoloogias jms. 5.4 Huvigruppide määratlemine Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid mõjutavad nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid. Nende reaktsioon võibki olla üheks keskkonnamõju väljenduseks. Huvid võivad tuleneda väärtushinnangutest, elukutsest või ka
Lapsed näevad ning kogevad vägivalda igapäevaselt televisiooni ja videomängude vahendusel, mänguväljakutel ja elukeskkonnas. Laagris on meie eesmärgiks aidata iga last individuaalselt. Laagripersonal vastutab ja kaitseb lapsi nende laagrisoleku ajal. Vägivallaintsidendi puhul: - Räägi sellest laagri direktoriga või programmijuhiga. Tegutse. - Räägi lapsega. Mis põhjustas tema sellise käitumise? Millised on sellise käitumise alternatiivlahendused? Koostage lapsega tegutsemisplaan. Anna lapsele teada, et pead tekkinud olukorrast rääkima ka tema vanematega. - Räägi lapsevanemaga kohe või siis oota, kuni olukord on ise lahendunud. See sõltub olukorra kriitilisusest. - Vajadusel tuleb laps laagrist koju saata. Otsus tuleb laagri direktorilt. - Selgita, mida on vaja teha enne kui laps koju saadetakse. Laagri direktor peab rääkima tekkinud olukorrast lapsevanematega