Raha ajalugu (0)

RAHA AJALUGU
Referaat

Sisukord

2
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Raha mõiste 4
Raha ajalugu ja areng 4
Kaupraha 4
Mündid ja paberraha 4
Elektrooniline raha 4
Raha funktsioonid 5
Raha kui vahetusvahend 5
Raha kui arvestusühik 5
Rahasüsteemid 5
Kullastandard 5
Bretton Woodsi süsteem 6
Rahvusvaheline valuutafond 6
ECU (European Currency Unit ) 6
Eesti rahasüsteem 7
1918/1919 7
1928 7
1933 7
1940 7
1947 7
1961 8
1992 8
2011 8
8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha.
Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud?
Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm.
Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning välja on toodud Eesti raha kujunemislugu.

Raha mõiste

Raha on üldine legaalne maksevahend. Selle vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha on üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Selle väärtus võib muutuda seoses inflatsiooni ja deflatsiooniga. Raha kasutatakse kõikvõimalike ostu- ja müügitehingute puhul, mis teeb sellest inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritava maksevahendi.

Raha ajalugu ja areng

Kaupraha

Raha tähendus on aegade jooksul muutunud seoses selle omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Maksevahendina ja arvestusühikuna on erinevatel aegadel kasutatud mitmesuguseid ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemeid. Massachusettsi kolonistid kasutasid 17. sajandil edukalt kohalike indiaanlaste raha. See kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Nigeerias kasutati rahana jalaraudu, Hiinas ja Põhja-Aafrikas soola jne. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted, karusnahad, relvad, kariloomad jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale maksevahendi funktsiooni ka omaenese väärtus nimetatakse kauprahaks.

Mündid ja paberraha

Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 a. eKr. Ees-Aasias. Kui turumaht kasvas ja tekkis vajadus suurema rahamassi järele, hakati tootma odavamast väärismetallist münte, mis olid vastupidavamad ja odavamad emiteerimiseks. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Sularaha operatsioonid müntidega muutusid kaubanduse arenedes tülikaks. Võeti kasutusele tšekid ning võlakirjad, seejärel arenesid paberrahad ehk kupüürid. Tangi ja Songi dünastiate aegses Hiinas võeti paberraha kasutusele alates 7. sajandist, Euroopasse jõudis see 14. sajandil. Tänapäevasel kujul võeti paberist raha kasutusele 17. sajandil. Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana.

Elektrooniline raha

Rahamaailm on jõudnud tänaseks järgmisse arenguetappi. Reaalse raha asemel kasutatakse aina enam digitaalset ja plastikraha. Elektrooniline raha tähendab võimalust sooritada pangatehinguid läbi internetipanga. Sama areng on toimunud väärtpaberiturgudel, kus ei eksisteeri enam paberkujul olevaid aktsiaid ja võlakirju, vaid need on vaid arvutis nähtavad varad ja kohustused.
Igapäevaseid sisseoste saab teha hõlpsasti pangakaardiga. Krediitkaardid annavad võimaluse kasutada panga poolt pakutud krediiti ehk laenu. Viimastel aastatel on maksevahendite hulka lisandunud mobiiltelefon , millega saab maksta näiteks parkimise või ürituste piletite eest. Teenuse eest makstud summa lisandub kliendi telefoniarvele. Katsetatakse ka uut süsteemi, mille heakskiidu leidmisel saab juba mõne aasta pärast toidupoes, restoranis või rongis arvet maksta mobiiltelefoniga.

Raha funktsioonid

Raha kui vahetusvahend

Lisaks bartertehingutele (vahetus kaup kauba vastu) võimaldab raha läbi viia vahetust universaalse maksevahendi vastu. Raha võimaldab kokku hoida aega ja teha ratsionaalsemaid vahetusotsuseid.

Raha kui arvestusühik

Raha võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust. Seeläbi aitab vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna teises kaubas) märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks, mis on palju efektiivsem. Ei ole ju mõtet poes kirjutada hinnasildile, et kilo õunu maksab kaks kilo kartuleid, mis omakorda maksavad 2 tahvlit šokolaadi jne.
Raha kui hoiustamise ja laenamise vahend
Raha võimaldab valida tarbimise aega ja tulusid-kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse osta midagi, milleks raha ei jätku, saab seda laenata. Kui soovitakse koguda raha, mida hiljem kasutada, on võimalus seda hoiustada.

Rahasüsteemid

Kullastandard

Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna-Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud kullasisaldus, mida sai riigipankades suhteliselt vabalt kullaks vahetada. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, kui hakati trükkima suurte väljaminekute katteks kullakatteta raha. Sellega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. Pärast maailmasõda taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus sellest, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobus kullastandardist Ameerika Ühendriigid pärast Suurt depressiooni aastal 1932. Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv , kuna selle hind maailma tugudel kõigub.

Bretton Woodsi süsteem

Teise maailmasõja järgsel perioodil loodi uus kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 USA-s toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, kus keskpankade reservidesse kuulusid võrdselt kuld ja USA dollar . Hilisemal perioodil on dollar endiselt peamiseks reservrahaks, ent iga keskpank valib kaasajal reservraha iseseisvalt.

Rahvusvaheline valuutafond

Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank . Seoses kulla turuhinna tõusuga üle ametliku kursi, lõi see süsteem kõikuma ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsuse hoidmiseks.

ECU (European Currency Unit)

1978 suvel kiitis Euroopa Ühenduste Nõukogu heaks Euroopa Valuutasüsteemi, mis jõustus 1979. aasta märtsis. See süsteem nägi samuti ette kursside kõrvalekalded maksimaalselt 2,25% võrra. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (lühend sõnadest European Currency Unit 'Euroopa Valuutaühik'). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati " madu tunnelis".Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu, aatal 2002 võetigi enamikes Euroopa Liidu maades kasutusele ühisvaluuta euro. Erinevalt eurost ei olnud ECU seaduslik maksevahend, vaid arveldusühik. Polnud pangatähti ja münte anti välja ainult sümboolsete eriväljaannetega. Mõned Euroopa Ühenduse liikmesriigid andsid ECU-des välja laene ja obligatsioone, millega kaubeldi ka börsidel.

Eesti rahasüsteem

Nii nagu teistes riikides, algab Eestiski raha ajalugu vahetussüsteemiga, mil rahana kasutati erinevaid kaupu. Esimesed märgid müntide vermimisest siinsel territooriumil kuuluvad Põhjasõja-järgsesse aega. Hiljem olid Eestis iseseisvuseni kasutusel erinevate vallutajariikide (Saksamaa, Rootsi, Venemaa) rahad .

1918/1919

Paralleelselt erinevate markade ja rubladega võeti 1918. aastal kasutusele Eesti oma raha – Eesti mark. Aastast 1919 sai see ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis.

1928

Eesti marga kursi langus ja rahasüsteemi ebastabiilsus viisid olukorrani, kus ainsa väljapääsuna nähti uut rahareformi. Rajati ajakohane rahasüsteem. Eestis hakkas kehtima markade ja pennide asemel kroon. Paberraha väljaandmise õigus oli Eesti pangal.

1933

Majandussurutise survel otustas Riigikogu devalveerida krooni 35% võrra. See tekitas hinnatõusu kartuses rahva seas paanika: poodidest hakati ostma suurtes kogustes kõikvõimalikke kaupu. Hiljem selgus, et krooni devalveerimine oli olnud Eesti majandusele igati kasulik.

1940

Seoses Nõukogude okupatsiooniga jäi Eesti kroon neljaks kuuks kõrvuti kehtima rublaga. Kroon oli hinnatud alla, et esile kutsuda inflatsioon, misjuures väheneks krooni ja rubla väärtuse erinevus.

1947

Nõukogude Liidus kuulutati 16. detsembril välja rahareform , mille eesmärgiks oli rubla väärtuse tõstmine. Rahvale anti 4 päeva aega kogu raha suhtega 1:10 1947. aasta kupüüride vastu vahetada.

1961

1. jaanuaril viidi NSV Liidus läbi teine sõjajärgne rahareform. Taoline kiire raha väärtuse kaotus vähendas enamiku inimeste säästud praktiliselt olematuks .

1992

20. juunil sai Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Kasutuses olnud rublad vahetati kroonideks kursiga 1 kroon 10 rubla vastu.

2011

1. jaanuarist hakkas kehtima Euroopa Liidu rahaühik euro.

Kokkuvõte

Raha kujunemine selliseks , nagu me seda tänapäeval tunneme, on läbinud pika tee. Kauprahast tulenenud probleemide lahenduseks võeti kasutusele väärismetallist mündid, mida kasutati sajandeid. Kaubavoode suurenemisel muutusid rasked mündid tülikaks. Kasutusele võeti paberrahad ja muud väärtpaberid. Tänapäevasel kujul võeti kupüürid kasutusele 17. sajandil. Münte kasutatakse peenrahana. Nüüdisajal on võimalus arveid maksta ka elektroonilisel moel läbi panga või isegi telefoni.
Raha tähendus on läbi aegade omanud väga erinevat tähendust. Tähenduse muutus on enamasti olnud seotud selle omaduste ja funktsioonide muutusega.
Rahaturu stabiilsuse hoidmiseks on pidevalt muudetud rahasüsteeme.
Eestis on aegade jooksul olnud kasutusel erinevate vallutajamaade rahaühikuid, kuid ka Eesti oma raha. Hetkel on Eesti ametklikuks rahaühikuks Euroopa Liidus käibel olev euro.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Raha
http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/raha%20arvestus/raha_tekkimine_ja_ajalugu.html
http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/raha_ajalugu.html
http://andresarrak.ee/wp-content/uploads/2013/04/abc-ptk-10_Raha-ja-pangandus.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Paberraha
http://et.wikipedia.org/wiki/Kullastandard
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld
http://et.wikipedia.org/wiki/Euro
http://www.ohtuleht.ee/400545/eesti-rahareformide-ajalugu-margad-kroonid-rublad-ja-eurod
http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/koo/elu/tere-euro-eesti-raha-ajalugu-alates-1928-aastast.d?id=43908597
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon
http://www.reporter.ee/2013/11/01/tuleviku-maksevahendiks-mobiiltelefon/
10