Merkaatori projektsioon (0)

Merkaatori   projektsioon
 
 
Loksodroom

Püsikursil sõites laev kulgeb mööda loksodroomi

Loksodroom lõikub meridiaanidega ühe ja sama nurga all. See teeb sõidu 
mugavaks ja lihtsustab laeva tee  arvestust .

Tegelikult sooritab mööda loksodroomi sõitev laev spiraalkujulise teekonna 
maakeral , mis läheneb lõpmatult poolusele.
 
 
Ortodroom

Ortodroom on suuringi kaare lõik , ja lühim tee maakera kahe punki vahel.

Ortodroom ja  meridiaanide vahelised nurgad muutuvad , seega on 
ortodroom merkaator projektsioonis merekaardil kõver joon.

Ortodroom ei ole kõver joon kui me sõidame täpselt mööda ekvaatorit.

Sõidul mööda suurringi kaart tuleb ortodroom ja kursid  eelnevalt välja 
arvutada.

Sõitu ortodroomil kasut.  Ookeanite ületamisel.Sõiduvõit võib olla sadu miile.

Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom.
 
 
Nõuded merekaartidele 1

Pidev  graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja 
orientiiride suurendada pidevat märkimist merekaardile.Nende toimingute 
lihtsustamiseks ja  kiireks  kontrolliks peab merekaart vastama järgmistele 
põhinõuetele :

Kursijoon (loksodroom) peab olema sirge.Selleks peavad meridiaanid 
olema:

- sirged

- omavahel rööpsed

- risti sirgete paralleelidega

Kartograafiline projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil 
peavad võrduma  nurkadega looduses.
 
 
Nõuded merekaardile 2

Kartograafiline Projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil 
peavad võrduma nurkadega looduses.

See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile.

Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende 
konfiguratsioonile looduses. See teeb laeva asukoha äratundmise 
hõlpsamaks.
 
 
Merkaatori projektsioon 2

Nime on saanud Hollandi kartograaf  Gerhard Kremeri (Mercator) järgi , kes 
kohandas silindrilise projektsiooni  meresõidukõlblikuks 1569 . Aastal.

Maakera puutb silindri sisepinnaga kokku ekvaatoril

Vaatepunkt ühtib Maa keskpunktiga

Meridiaanid on projekteeritud  silindri sisepinnale ja õgvendatud 
paralleelseteks sirgeteks.
 
 
Merkaatori projektsioon 3

Meridiaanide õgvendamisel venivad paralleelid välja võrdselt secφ ja 
saavad ekvaatoriga ühepikkuseks. Mida lähemal poolusele , seda pikem on 
venitus .

Paralleelide venitus viib tasakaalust välja projektsiooni võrdnurksuse ja 
ümar saar muutub ellipsiks.

Vastukaaluks venitatakse ka meridiaanid pikemaks võrdeliselt secφ. Ka 
meremiili pikkus muutub vastavalt !

Ümar saar saab tagasi ümaraks , aga pindala on suurenenud võrdeliselt 
sec φ. Maapinna kujutis kaardil vastab kõikjal selle tegelikule vormile. 
Pindalade  moonutamised on kürgetes laiustes märkimisväärsed.
 
 
Merkaatori projektsioon 4

Aafrika on:

- 14x suurem kui Gröönimaa 
Brasiilia 8x suurem kui  Alaska .
 
 
Merkaatori kaardi pea- ja 
erimastaabid

Merkaatori kaardi mastaap on muutuv suurus. Meridiaani minuti 
(meremiili) pikkus suureneb võrdeliselt secφ. Merkaatori miil on 
joonmastaabi kujul  kantud  kaardi külgraamile ja võetakse  sirkliga kauguste 
mõõtmiseks kaardi vertikaalraamilt samalt laiuselt , kus kaugus 
mõõdetakse. See ongi kaardi erimastaap.

Kaardi tiitlis on kirjas arvmastaabina kaardi peamastaap. See on antud 
mingi kindla paralleeli suhtes.

Läänemere kaartidel on standarparalleeliks 60°. See võimaldab kergesti 
ühendada naaberpiirkondade kaarte.
 
 
Meridionaalosad

Meridionaalosa  on meid huvitava paralleeli kaugus ekvaatorist 
ekvaatoriminutites mõõdetuna piki meridiaankaart.

Meridionaalosad kasut.  Merekaartide koostamisel ja laeva asukoha 
arvutamisel.

Meridionaalosad leitakse meretabelitest.

Meridionaalosade vahe on kaugus ekvaatoriminutites kahe antud 
paralleeli vahel mõõdetuna piki meridiaankaarti.
 
 
Merkaatori kaardivõrgu ehitus

Võtame kaardi ühikuks 1cm ( EQ minuti pikkus )

Määratakse kaardi püst- ja pikimõõde.

Sisemise raami püstmõõde arvutatakse välja meridianaalosade vahe järgi.

Pikimõõde on kaardi piirmeridiaanide vahe ja kaardi ühiku korrutis.

Sisemise raami püstmõõde arvutatakse välja meridiannalosade vahe järgi.
 
 
Merkaatori kaardivõrgu ehitus 2

Jagame pikiraami kraadideks ja minutiteks

Määrame kaardivõrgu sammu , näit. Iga 5 minuti järgi.

Joonistame välja meridiaanid.

Leiame tabelist paralleelide meridionaalosade vahe , korrutame 
kaardiühikuga ja joonistame paralleelide välja.
 
 

Document Outline

• Merkaatori projektsioon
• Loksodroom
• Ortodroom
• Nõuded merekaartidele 1
• Nõuded merekaardile 2
• Merkaatori projektsioon 2
• Merkaatori projektsioon 3
• Merkaatori projektsioon 4
• Merkaatori kaardi pea- ja erimastaabid
• Meridionaalosad
• Merkaatori kaardivõrgu ehitus
• Merkaatori kaardivõrgu ehitus 2