Tartu kunstigümnaasium Raha Riho Sulg 10.klass 2010. Sisukord 1. Mis on raha? 3. 2. Raha ajalugu 4. 3. Numismaatika 5. a) Numismaatika kui teadus 5. b) Numismaatika kui hobi 5. c) Kuulsad numismaatikud 5. 4. Rahakurss 6. 5. Rahaühikud 7. 2 Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille
Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning välja on toodud Eesti raha kujunemislugu.
võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. 3 2. Raha ajalugu 2.1 Raha tekkimine Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid kolonistid kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana näiteks soola. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati valmistama kindla kulla- või hõbedasisaldusega münte. Raha valmistamise õigus oli tavaliselt ainult valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistika klenditeenindaja Kristiina Väärtmaa RAHA Referaat Ester Altermann Paide 2014 SISUKORD RAHA............................................................................................................................................ RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 19281941...........................................................
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine
Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus
ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid · Kaupade ja teenuste eksport ning import · Finantsvarade ost ja müük · Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise · Tavaliselt turuvälised tegevused · Aga ka näiteks kaubamärkide või autoriõigustega seotud tehingud Majandusterritoorium ja residentsus · Majandusterritoorium Valitsuse poolt hallatav geograafiline territoorium Saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid Tollivabad tsoonid Rahvusvahelised organisatsioonid (puudub asukohariik) · Residentsus ühe aasta reegel ning majandushuvide kese Juriidilised isikud · registrisse kandmise asukoht · majandustegevuse asukoht
Kõik kommentaarid