Eesti kroon (1)

Eesti kroon

Sisukord

• 1 Kuldkroon (1924–1927)
  
• 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940
  
  • 2.1 Pangatähed
    
  • 2.2 Mündid
    
  • 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928
    
• 3 Eesti kroon alates aastast 1992
  
  • 3.1 Sedelid
    
  • 3.2 Mündid
    
• 4 Vaata ka
  
• 5 Välislingid
  
• 6 Viited
  

Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992.

Kuldkroon (1924–1927)

Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.

Eesti kroon aastatel 1928 - 1940

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.
Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Vestenbergi poolt.
Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud " taaler ", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Berliini Eesti seltsi esimees pakkus et 1 erk=100 üset, mis oli tuletatud sõnadest "Eesti rahva kindlustus ". Sel teemal heideti nalja , et olgu siis 1 erk=100 laiska. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on " latt " ja Leedus "litt". Keegi mees Valgamaalt pakkus nimeks "tukat". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis , Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[1]

Pangatähed

• 5 krooni
  
• 10 krooni 1928
  
• 10 krooni 1937 A
  
• [10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele]
  
• 20 krooni
  
• 50 krooni
  
• 100 krooni
  

Mündid
10-sendine münt aastast 1931
Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:

• 1 sent
  
• 2 senti
  
• 5 senti
  
• 10 senti
  
• 20 senti
  
• 25 senti
  
• 50 senti
  
• 1 kroon
  
• 2 krooni
  

Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.

Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928

Ostjad
Müüjad
USA dollar
3,72
3,73
Suurbritannia naelsterling
18,16
18,21
100 Saksa riigimarka
88,80
89,40
100 Soome marka
9,36
9,40
100 Rootsi krooni
100,30
100,90
100 Taani krooni
99,75
100,35
100 Norra krooni
99,--
99,80
100 Prantsuse franki
14,65
14,90
100 Madalmaade kuldnat
150,30
151,10
100 Läti latti
71,80
72,30
100 Šveitsi franki
71,85
72,45
100 Belgia belgat
52,--
52,50
100 Itaalia liiri
19,65
20,05
100 Tšehhoslovakkia krooni
11,--
11,20
100 Austria šillingit
52,55
53,15
100 Ungari pengöt
65,35
66,05
100 Poola zlotti
88,80
89,40
100 Leedu litti
41,50
42,70
100 Nõukogude rubla (tšekk)
192,25
193,75

Eesti kroon alates aastast 1992

Võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks.

Sedelid

Ühekroonine pangatäht
Pangatähed on kujundanud Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994 aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusel on kaheksa nominaali:
Nimiväärtus
Põhivärv
Esikülg
Tagakülg
Välja antud
1 kroon
kollakaspruun
Kristjan Raud
Toompea loss
1992
2 krooni
sinakashall
Karl Ernst von Baer
Tartu ülikool
1992,2006
5 krooni
oranž
Paul Keres
Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna linnustega
1991,1992,1994
10 krooni
punane
Jakob Hurt
Tamme-Lauri tamm Urvastes
1991,1992,1994,2006
25 krooni
roheline
Anton Hansen Tammsaare
Vargamäe talu
1991,1992,2002,2007
50 krooni1
roheline
Rudolf Tobias
Estonia teater
1994
100 krooni
sinine
Lydia Koidula
Põhja-Eesti paekallas
1991,1992,1994,1999,2007
500 krooni
lilla
Carl Robert Jakobson
suitsupääsuke
1991,1994,1996,2000,2007

• 1 võeti kasutusele alles aastal 1994
  

Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine kujundus on jäänud samaks.

Mündid

10-sendine münt aastast 2002
Müntide nominaalid on

• 5 krooni
  
• 1 kroon (1992, 1993, 1995 kehtetud ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006, 2008 kehtivad);
  
• 50 senti (1992, 2004, 2006, 2007);
  
• 20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999, 2003, 2004, 2006 hõbedased);
  
• 10 senti (1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006);
  
• 5 senti (1991, 1992, 1995 küll kehtivad, aga ringluses mitte esinevad).
  

Igapäevases käibes on kaks erinevat 5 kroonist meenemünti (vermitud aastatel 1993 ja 1994).
Eriline Eesti käibemüntide puhul on see, et iga mündi tagaküljel on vapp ja vermimise aastaarv , esiküljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (va 5 krooni).
Eesti on ka välja andnud meenemünte nominaalidega:

• 500 krooni;
  
• 100 krooni;
  
• 50krooni;
  
• 15,65 krooni;
  
• 10 krooni;
  
• 1 kroon.
  

Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon#Pangat.C3.A4hed