Suur Depressioon (1)

Suur Depressioon
Toomas Veromann
Seda väga laiaulatuslikku ja kauakestvat majanduskriisi, mis arvatavasti sai alguse 1929. aastal USAs, nimetatakse Suureks Depressiooniks . Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike. Arenenud riikides jäi kokku töötuks umbes 30 miljonit inimest. Maade finantsolukord oli väga halb. Lõpetati välismaiste laenude tasumine. Paljude riikide valitsused ei suutnud pikka aega leida tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Suure Depressiooni põhjustes ei olda üksmeelel. Kindel on see, et Suur Depressioon oli majanduskriis , mis oma ulatuse ja tagajärgede poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud kriisid.
1920ndate aastate alguses tahtis suurem osa inimestest pärast raskeid sõjaaastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid kõikides riikides ei olnud see nii. Osad riigid, kes olid veel sõjast toibumata, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbitannia, kogesid suurt majanduslikku kitsikust.
Ameeriklaste jaoks oli majanduskriis eriti valus , sest nende majandus oli sellel ajal eriti kõrgel tasemel. Ameeriklastele oli tekitatud kujutelm, et nende majanduse kasv on igavene, mistõttu sellist majanduskriisi ei kujutanud tavaline ameeriklane iial ette. Majanduskasvu asemele tulid vaesus , viletsus ja nälg. Suure börsikrahhi alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929. aastal. 24. oktoobril müüdi vahetult pärast börsi avamist suur hunnik aktsiaid, mille tulemusel langes kurss järsult. Veel ei olnud tegemist paanikas müüjatega, vaid lollide investeerijatega, kes olid oma varad ja raha ära kulutanud. Sellest kursilangusest sattusid aga ärimehed paanikasse ja püüdsid oma aktsiatest lahti saada. Aktsiate kursid langesid üha kiiremini
Kuigi täpselt pole majandusteadlased ja ajaloolased üksmeelele jõudnud, mis põhjustas Suure Depressiooni, peetakse üheks suuremaks põhjuseks ületootmist. Nimelt USA majandus tootis kasumi saamise eesmärgil võimalikult palju kaupa, et need tarbijaile maha müüa. Tarbijate ostuvõime oli aga piiratud, mistõttu täitus turg ja oma toodangut ei suudetud enam müüa. See põhjustas tootmismahtude vähendamist, töötajate vallandamist ja tööpuuduse järsku kasvu. Tööpuuduse kasv tähendab aga rahva ostuvõime veel suuremat kahanemist, mis omakorda tähendab, et tootmismahte tuleb veel vähendada, kuna toodangule ei ole piisavalt ostjaid. Mõnede majandusteadlaste arust oleks saanud kriisi vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud, sest uute toodete jaoks polnud piisavalt ostjaskonda. Valeks peetakse ka 1920-ndate aastate majanduspraktikat, mis kohati andis ruttu kasumit, kuid pikemas perspektiivis viis majanduse kaosesse. Selle puhul mõeldakse kõige enam investorite sõltuvust laenudest.
Franklin D. Roosevelti algatatud kriisist väljumise kava ’New Deal’ tähendas ulatuslikke majandusreforme. Selleks oli aga vaja muuta mitte ainult USA valitsuse, vaid ka tavaliste ameeriklaste mõtteviisi. Riik sekkus innukalt majandusellu, mida varasemad valitsused ei olnud rahuajal teinud. Põllumajandustoodangu realiseerimiseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon . Selle peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid oma põllupinda ja karja arvu. Selle eesmärgiks oli vähendada põllumajandustoodangut. Põllumajandusalased reguleerimised ei andnud tulemusi, sest põllupinna vähenemisega kaasnes töö intensiivsuse tõus. Tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms. Tänu nendele meetmetele leidsid miljonid ameeriklased endale rakenduse . See tõstis inimeste ostujõudu ja mõjus hästi USA majandusele.
Suure Depressiooni lõppaastaks peetakse enamustes riikides 1933. aastat, riigiti oli aga kriisikestvus erinev. Suure Depressiooni lõpuaastaks on peetud ka 1939. aastat, millal algas Teine maailmasõda. Erinevates riikides kujunes kriis muidugi erinevalt.