PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni.....................
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti seletatuna jäi kaup seisma, mistõttu ei saanud tootja oma raha tagasi ning oli sunnitud koondama töötajaid.
lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum, mille tulemusena saab Mussolini 31. oktoobril peaministriks. Algab totalitaarse riigi väljakujunemine, mida iseloomustuvad rahvuslikkus, suur võim, vallutussõjad. Eeskujuks võetakse Rooma riik. Kuningavõim jääb siiski alles, Mussolini austab kuningat elu lõpuni. 1929. aastal loodi Vatikani riik. Riigiusuks oli katoliiklus, vaimulikud vabastati maksudest. Keelati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Asutati Fasistlik Suurnõukogu, mis langetas parlamendi asemel otsuseid. Noorsugu kasvatati patriotismi vaimus. Majanduses toimusid edusammud (kõik töötas nagu kellavärk, rajati Euroopa esimene autotee, eriti
Uute laenude intressimarginaalid küll tõusevad, kuid positiivne on, et euribor ja toorainete hinnad langevad. Neile, kes soovivad endale eluaset soetada, on kinnisvarahindade alanemine aga hea uudis. Asmanni sõnul on inimeste rahaliste säästude suurus kasvanud ja valmisolek säästmiseks täiesti olemas. Emori uuringu järgi pidas säästmist oluliseks kümnest leibkonnast üheksa, mis on väga hea näitaja. Samas ei ole säästusid omavate perede hulk kasvanud ja suur osa omab säästusid vähem kui kahe kuupalga ulatuses. Üldse omab sääste vaid 60 protsenti Eesti elanikest. Asmann ütles, et teda teeb murelikuks see, et alla 3500 krooni suurust sissetulekut omavate inimeste hulgas on laenukoormus tõusnud ligi 40 protsendini, aga sellise sissetulekuga pole võimalik laene teenindada. Halb uudis on seegi, et 80-90 tuhat inimest on võtnud SMS-laenu. Andres Arrak: majanduslangus sõelub välja rumalad ja laisad
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat.
Kriis jõudis peagi Euroopasse, sest nende majandus sõltus USA omast. 1.1 Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest… a) Varasemad majanduskriisid olid lõppenud ühe-kahe aastaga b) 1929. Aastal puhkenud kriis tõi esile tolle aja tundmatud hädad c) Korraldati tööliste meeleavaldusi 1.2 Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) Pidi sekkuma riik b) Riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele 2A. Suur ülemaailmne majanduskriis Õpik 1. Miks nimetati 24. oktoobrit 1929 New Yorgi börsi mustaks päevaks? Sest siis soovisid kõik äkitselt oma aktsiad maha müüa 2. Miks nimetati 1929. Aastal alanud majanduskriisi Suureks depressiooniks? Sest see oli kõige suurem ja purustavam kriis kõikidest varasematest kriisidest. 3. Milliseid muutusi tõi majanduskriis inimeste igapäevaellu? Paljud jäid tööta. Miljonid inimesed olid näljas. Ei suudetud oma peret üleval
maksevahendiks euro. Tähtsamad sündmused euro kehtestamise teel · 1957 ja ühisturg · Vahetuskursside kooskõlastamise katsed · Vahetuskursi mehhanism · EMI Euroopa Rahainstituut alates 94 · Werneri ettekanne jäi kõrvale · Delors´i ettekanne - mängis euroopas suurt rolli senini, oli euroopa lomisjoni president 85-95: kaks suurt rahandusminister prantsusmaal: 1 single european act 8tegeliku siseturu väga suur hüpe rakendamisel, viidi ellu, oligi euroopa ühisraha loomise ettekanne)1994ndast aastast, 86 võeti otsus vastu, annulleeriti 10k dokumenti euroopas, et seadusandlust ühtlustada jne 2. 89ndal aastal euroopa rahaliidu ettepanek, viidi tähtaegselt ellu 90-94 kapitali liikumise vabadus · Maastrichti leping · Stabiilsuse ja kasvu Pakt 4. Euroopa Keskpankade süsteem, selle toimimine. Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP)
aastateni Pärast sõja lõppemist oli probleemiks, kuidas viia ettevõtted rahuaja tootmisele. Ümberkorraldamine haaras 45% tööstusettevõtedeast. Sõja lõpust kui 1970. aastateni toimusid USA majanduses mitmed muudatused, sealhulgas ka tööstuses. Kõigepealt muutus tööstuse struktuur. Üha enam automatiseeriti tootmisprotsesse (kiire areng leidis aset just masinatööstuses). Muudatused olid tingitud turu uuest konjunktuurist, ekspordi kasvust ja riiklike tellimuste mõjust. Suur oli USA-s autotööstuse tähtsus, mis avaldas mõju teistele tööstusharudele. Kiire areng leidis aset keemiatööstuses, eriti sünteetilise kiu tootmises. Sõjajärgsetel aastatel arendasid suurriigid oma relvatööstust. Pärast külma sõja puhkemist mõjutas tööstust ka relvade ja muu sõjavarustuse tootmise kasv. Seda tegi eelkõige USA, püüdes hoida tasakaalu NSV Liidu sõjatööstusega. Teise maailmasõja järgsetel aastatel toimus kiire areng ka transpordi vallas
Kõik kommentaarid