Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis (3)

Q: Milline oli eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul miks selline?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

Q: Millised tegurid mõjutasid selle muutumist?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Milline oli eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul miks selline?
Millised tegurid mõjutasid selle muutumist?

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused
Muinasaeg

Selgita mõisteid.
Muinasaeg – Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 – 1200 pKr.
Mesoliitikum – keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 – u 5000 eKr.
Neoliitikum – Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 – u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele.
Rauaaeg – rauaaeg (u500 eKr – u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks , keskmiseks ja nooremaks rauaajaks.
Arheoloogiline kultuur – Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri.
Tarandkalmed – Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või –müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit.
Kääpad – Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega.
Maakond – Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad.
Adramaa – adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga.
Mitmeväljasüsteem – muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks.
Hiis – eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut.
Animism – hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.

Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri.
Kunda kultuur – Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 – 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid tehtud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Kasutati kivikirveid, mis olid ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga. Kunda kultuuri elanike elatusaladeks olid kalastamine, jaht (kütiti veiseid, põtru, kopraid, karusid jne.) ja tegeleti ka hülgeküttimisega. Tegeleti ka korilusega.
Kammkeraamika kultuur – Umber 4000. a. paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Tulid kasutusele paremad savinõud, mida oli kaunistatud lohukeste ja kammi meenutava hambulise templiga tehti väikesed täkked. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes arenenud. Kammkeraamika kultuuris maeti surnuid asula territooriumile või isegi elamu põranda alla. Lahkunuile pandi kaasa panuseid teiseks eluks. Vooliti luust ja ka merevaigust loomade ja inimeste kujukesi . Tegeleti küttimise, jahi ja korilusega.
Nöörkeraamika kultuur – Umbes 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuurile. Võeti kasutusele venet meenutavad kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvas hakkas tegelema loomakasvandusega. Peeti kitsi, sigu , veiseid, lambaid . Maaviljelusel oli suurem tähtsus võrreldes kammkeraamika kultuuriga . Kasvatati kaera, nisu, otra ja tegeleti vähesel määral ka aletamisega. Ka matmiskombed muutusid. Nüüd maeti surnuid asulatest eemale kõrgematele küngastele. Arvatakse, et surnu võis olla kägaras ja kõvasti kinni seotud.

Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega.
Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku. Neid ehitati ka keskmisel rauaajal (u 450 – 800), kuid tunduvalt rohkem ehitati neid viikingiajal (u 800 – 1050). Linnuseid rajati järskudele nõlvadele ning kaitseks kuhjati kunstlik vall .
Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnused mitmesse rühma:

Mägilinnused; on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
Neemiklinnused ; mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kunstlik vall kuhjati ainult seljapoolsele küljele. Neemiklinnuseid rajati Ida-Virumaa voortele.
Ringvall-linnused; Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Hakati Lääne-Eestis ja Saaremaal püstitama alates 12.-13. sajandil.
Linnus-asula; avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses .

Suur osa elanikest elas siiski tavalistes avaasulates. Need koosnesid mitmest talust ning siinkohal võime rääkida külade tekkimisest. Külad said alguse keskmisel rauaajal ( u 450 – 800) Külade kujunemisel muutus põllusüsteem. Tekkisid ribapõllud – põld jaotati pikkadeks ribadeks ja iga talu sai ühe palju viljakat ja mitte nii väga viljakat maad.

Iseloomusta Eesti haldusjaotust muinasaja lõpul.
Tekkisid erinevad külatüübid: sumbkülad (Lääne,- Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal; talud paiknesid keset põlde tihedalt koos), ridakülad (Ida-Eesti voortel; talud olid ridamisi), hajakülad (Lõuna-Eestis; talud paiknesid üksteisest kaugel).
Teatud piirkonna külad aga moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. Oli 45 kihelkonda.
Kihelkonnad liitusid maakondadeks, mida oli 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.

Milline oli eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul, miks selline?
Suhted naabritega olid rahumeelsed, kuid tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. Sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati võimsamad ringvall-linnused. Väravad kindlustati hoolikalt.
Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad . Kasutati viskeodasid ja torkeodasid. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid.
Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes ratsa - kui ka jalameestest.

Iseloomusta eestlaste muinasusundit ning millised tegurid mõjutasid selle muutumist?
Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund . Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja –nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Muinasusundite muutumine oli tingitud tegevusalade teisendamisest. Muutusi tõi ka tihe suhtlemine naaberhõimude ja –rahvastega. Muinasusundit tuntakse küllalt halvasti, sest allikaid on äärmiselt vähe säilinud.
Üheks muinasusundi põhimõtteks ja –elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Tarkadel ja nõidadel oli vägi, sest nad oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida.
Loomadel oli vägi küüntes, südames, karvastikus, kihvades veres jne.
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Hing võis magamise ajal kehast lahkuda, kuid surma puhul lahkus hing jäädavalt.
Kõikjal esines ka teatud haldjaid ja vaime, kess asustasid vett, maad ja kodu.
7. Teooriad eestlaste esivanematest.
19. sajandil pakuti välja, et kõik soome- ugri alghõimud kujunesid välja kusagil Uurali mägede lähistel, kus rahvaarvu kasvu tõttu järk-järgult laiali asuti. Selle arvamuse põhjal pidid ka eestlaste esivanemad pärinema ida poolt.
Pakuti ka välja, et eestlaste kujunemisloole on kaasa aidanud ka 3 suurt rahvastikurännet kiviajal. Kunda kultuuri asukad tulid siia arvatavasti lõunast ning seda tõestavad ka osad Pulli asulast leitud esemed, mis olid tehtud tulekivist, mida Eestis kindlasti ei leidunud. Seda leidus looduses kusagil Lõuna-Leedus ja Valgevenes.
Kammkeraamika kultuuri asukaid arvatakse siia tulevat koos soome-ugri hõimudega, sest matustel leiti ümarama koljuga luustikke, millel on mongoliidsed tunnusjooned. Kammkeraamika kultuuri rahvastik pani ka põhialuse hilisemate eestlaste kujunemisele.
Nöörkeraamika kultuuri seostati aga pigem lõuna poolt tulnud indoeuroopa hõimudega, kes olevat hiljem segunenud kammkeraamika kultuurlastega.
Arvati ka, et toimus ainult üks ja suurem rahvastikuränne, mis pani aluse eestlaste kujunemisele.
8. Iseloomusta ja dateeri erinevatel ajaperioodidel muutusi, põhjenda muutusi: matmiskommetes, hauapanustes, põllumajanduses, elupaigas, ühiskonna struktuuris.
Matmiskombed ja hauapanused: Kammkeraamika kultuuris (u 4000 eKr) maeti inimesi asula territooriumile, vahest ka elamu põranda alla. Surnutele pandi kaasa igasuguseid ehteid , amulette, kujukesi, tööriistu, sest ilmselt arvati, et surnul võib neid vaja minna nt hauataguses elus ja elamupiirkonda maeti ka ilmselt selle pärast, et taheti hoida inimest enda läheduses. Nöörkeraamika kultuuris hakati inimesi aga matma väljaspool elamuterritooriumi. Ilmselt võibolla hakati kartma vaime või miski sundis neid surnuid kaugemale matma. Nooremas pronksiajas (1100-500 eKr) hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse, tavaliselt maeti sinna tähtsamaid inimesi ja nende perekondi. Rooma rauaajal ( 50-450 pKr) hakati inimesi matma põletatult kandilisse tarandkalmetesse (u 20 inimest ühte). Neile ei pandud enam kaasa ka esemeid, see oli seotud roomlaste uskumustega . Keskmisel rauaajal maeti inimesi põhiliselt vanadesse tarandkalmetesse.
Põllumajandus: Kammkeraamika kultuuris tegeleti alepõllundusega, kasvatati erinevatel põllulappidel otra, nisu ja kaera. Pronksiajal olid peamised põlluviljad nisu, oder , hirss , hernes, uba ja lina. Tol ajal kujunes välja põllumaa eraomandus, mida tingis varanduslik ebavõrdsus, sest igal mehel oli saak erinev jne. Rooma rauaajal tegeleti üksiktalulise maaviljelusega. Põllutoodang kasvas ja veeti ka välja. Keskrauaajal aga olid ribapõllud, iga talu sai võrdselt nii head kui ka halba maad. Oli ka kaheväljasüsteem, kus igal aastal oli vilja all 1 põlluosa, teine puhkas (kesa).
Elupaigad : Kõige alguses ehk kiviajal elati u 30-liikmelistes kogukondades, kellel oli mitu elukohta, mida vahetati saakloomade püügiaegadest sõltuvalt. Hiljem jäid inimesed paiksemaks, sest hakati tegelema maaviljelusega ja hakati karja kasvatama ise, ning ei järgitud enam saakloomi. Rauaajal kerkisid erinevad linnused, inimesed elasid nende lähistel, vaenlaste korral kogunesid inimesed linnustesse.
Ühiskonna struktuurid : Inimesed olid kiviajal peaaegu võrdsed, igaüks hankis ise endale eluks vajaliku. Juba pronksiajal kujunes välja varanduslik ebavõrdsus, olid rikkamad inimesed ja talupojad. Rauaajal olid ülikud ja talupojad ehk maaomanikud, talupojad pidid maksma andmait ülikutele.
9. Eestlaste lähimad naaberhõimud:
Lõunas: liivlased , latgalid ,kuršid, kuralased.
Idas: vadjalased , tšuudid, isurid .
Põhjas: karjalased , hämelased, soomlased .
Läänes: svealased.
10. Muinasmaakonnad:
Hiiumaa , Saaremaa, Rävala, Sakala, Läänemaa, Harjumaa, Alempois, Järvamaa, Virumaa, Vaiga, Mõhu, Sakala, Nurmekund, Jogentagana, Ugandi, Soopooliste.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 183 allalaadimist

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis #1

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis #2

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis #3

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis #4

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

183 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lauraz Õppematerjali autor

Mõisted: muinasaeg, mesoliitikum, neoliitikum, rauaaeg, arheoloogiline kultuur, tarandkalmed, kääpad, maakond, adramaa, mitmeväljasüsteem, hiis, animism.

Küsimused:
1. Iseloomusta eestlaste muinasusundit ning millised tegurid mõjutasid selle muutumist?
2. Milline oli eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul, miks selline?
3. Iseloomusta Eesti haldusjaotust muinasaja lõpul.
4. Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri.
5. Iseloomusta ja dateeri erinevatel ajaperioodidel muutusi, põhjenda muutusi: matmiskommetes, hauapanustes, põllumajanduses, elupaigas, ühiskonna struktuuris.
6. Eestlaste lähimad naaberhõimud
7. Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega.
8. Teooriad eestlaste esivanematest.
9. Muinasmaakonnad

Sarnased õppematerjalid

docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud )

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Lähiajalugu, on uusim ajajärk ja selle alguseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal Arheoloogilise kultuuri alla on ühendatud ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kunda kultuuri kuulub ka varaseim mesoliitikumi asula Pulli

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine

Eesti ajalugu

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS Ristisõdijate eesmärgiks oli: 1. Ristiusu levitamine 2. kaupmeeste turvalisem kauplemine 3. juurdepääs uutele maavaldustele. MEINHARD- rahumeelne misjonitöö. 1180. Üksküla liivlaste bismis-ristimine kivilinnuse vastu. TEODERICH-(Meinhardi abiline), tülis liivlastega. Ristis Kaupo. Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti. ALBERT- 1199. Saabus koos 500 ristisõdijaga. Pani aluse Riia linnale (1201). Hakati ehitama Toomkirikut. Laskis kõik vallutatud alad pühendadad Neitsi Maarjale ( Maarjamaa). Ristimata liivlaste mäss- AKO üritas vastu hakata, kuid vastuhakk ei õnnestunud. Aastaks 1208 olid kõik latgalid ja liivlased ristitud.

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.

Ajalugu

doc

"Eesti muinasaeg" raamatu kokkuvõte

Alepõllundus ja karjakasvatus saavutasid inimeste elus suuremat tähtsust. Enamasti sirgus varastel alepõldudel oder, nisu ja kaer. Kalmistud saavad nähtavaks ja tekkivad esimesd kivikalmed. Kivikalmetesse maeti ainult osa inimestest. Nähtavasti ainult talu juht, tema naine ja nende lapsed. Teised talu elanikud maeti eraldi. Pronksiaja kõige iseloomulikum joon on kindlustatud asulad. Kindlustatud asulates hakati metalli töötlema. Kõige tuntum pronksiaegne kindlustatud asula eestis on Asva. Pronksi toodi kaubavahetuse teel eestisse ja vajadusel valati see siin savist valuvormi ja tehti vajalikke esemeid. Pronksiajal kasutati jätkuvalt rohkesti luust nooleotsi. Tekkisid ka pronksist ehted. Eelrooma rauaaeg kestis 500 aastat eKr 50 aastat pKr. Kuigi pronksi kasutuselevõtt oli tähtis samm inimkonna ajaloos, ei ole see võrreldav arenguga, mille tõi endaga kaasa raua tundmaõppimine. Raud on metall, millele tugineb inimkonna aineline kultuur tänaseni.

Ajalugu

rtf

Ajaloo KT 10. klassile

Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp võtsidki arheoloogid kasutusele nime kammkeraamika. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil. Lõnua-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku.Jahi-ja tööriistade

Ajalugu

Rohkem sarnaseid