Ajalugu - jääaeg kuni muinasaja inimese maailmapilt (0)

Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored ); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda.
Peamised tegevusalad: kiviaeg -kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus,
keraamika( kamm ,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus ,põlluharimine
(alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg - põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused ,külade kujunemine, ribapõllud, tarandkalmed , elavnesid sidemed ülemeremaadega.
Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud, tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt.
Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.Elati 15-30liikmeliste kogukondadena,asulad veekogu ääres.Töö-ja tarbeesemete luust- savist . Oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani.
Kammkeraamika :4000.a eKr, savinõudele tehti kaunistused kammitaolise templiga.Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni,Loode-Venemaa.Asulad veekogude ääres.neljakandilised postidel tuginevaid hooneid. Matmiskombed -asula territooriumile/elamu põranda alla.Pandi kaasa ehteid ,kujukesi, usuti elu teises ilmas.Kõrge kunstitase .Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus, maaviljelus . Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres. Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma .
Pronksiaeg vs rauaaeg:pronks-mõned kindlustatud asulad,elati püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed .karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põllumaa eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega . Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad-ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral.
Eestlaste naabrid :põhi-hämelased, soomlased ,karjalased;ida vadjalased ,isurid,tšuudid,(6.saj. ida- slaavlased );lõuna liivlased ,latgalid,kuralased,semgalid,kuršid;lääne-götalased,svealased. Suhtlus:liivlased,kurelased,soomlased-suhted väga head.Lõuna-aega-ajalt tülid. Latgalitega sagedased tülid,latgalilid said rohkem kahju. Leedulased korraldasid mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida -erilisi tulemusi polnud.Eestlased muutusid aktiivsemaks rüüsteretkede sooritamisel merenaabritele.12.saj teisel poolel venelaste ja eestlaste vahel palju sõdimisi.
Riikluse algete teke-sisemaine kaubitsemine,hakkasid kujunema varalinnalised asulad;küla- kihelkond -maakond.Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse püüded,algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess,kirjalikes allikates  ühisnimetused „eesti“,“eestlased“,võis toimuda ühiskonna kihistumine ,tugev sõjaline hoiak.Maakondade kaart õpikust. Muinasusundi eripära-meil on võrreldes naaberrahvaste muinasusunditega väga vähe suuremaid/tähtsamaid kõrgjumalaid.Põhimõisted olid vägi,hing,vaimud- haldjad ,loodusesse hästi suhtumine,ohvripaigad, maagia .
Ristiusk( kristlus ) mõjutas muinasaja elu-ristiusuliste naabermaade kaupmehed (kirikud),eestlaste kommete muutumine(surnute põletamine asendus matmisega pea lääne poole,ehetena kanti  pronksristikesi.Võitlus ristiusu vastu 13. saj algul oli eelkõige võitlus vabaduse eest.
Muinasaja inimese maailmapilt-tähtis usund.Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge/jõudu.Väge oli teatud objektides,paikades,taevas,sõnades. Hing oli isikupära kandja,tähtis keha elus hoidmiseks.Usuti hauatagusesse ellu.Surnutele pandi hauda ehteid,tarbe-ja tööriistu,relvi,toitu. Muinaseestlase elu tihedalt seotud loodusega.Põhimõte-nagu mina talle, nii tema mulle.Usuti vaimudesse, haldjatesse,jumalatesse.Tuntud haljad olid Tõnn,Peko. Jumalad Taara,Uku. Ohverdamised ohvripaikades ( hiied , üksikud puud, allikad, kivid , järved ,jõed). Ennustamine ,nõidumine,maagia.