K�nekeel on k�neldav keel, igap�evane keel. Selle j�rgi, mida t�nap�eval teame keelest ja keele�ppimisest, on meie arusaamades k�nekeel midagi primitiivset, matslikku, harimatut, kirjakeel on kultuurne, linlik, haritud. Tegelikult on k�nekeel (ja k�nekeeled) erakordselt keerulise ehitusega ja sisaldavad k�ikv�imalikke stiile, argoosid, sl�nge. Kui v�lismaalane �pib eesti keelt siis ta teeb seda l�bi k�nekeele, sest liialt raske oleks tema jaoks �ppida kohe kirjakeelt, k�nekeelt on tal lihtsam �ppida kuulates teisi inimesi r��kimas ja ise k�neluses osaledes. Kui k�nekeel kaoks �ra siis eesti keele � ppimine oleks raskem ja v�lismaalased ei viitsiks seda teha. Sl�ng on enda jaoks mugavamaks v�i origi�naalsemaks muudetud, standard�keelest erinev keel, mille
Tna emakeelele meldes Kik saab alguse keelest. Meldes meie mber toimuvale, ei kujutaks keegi meist ette elu ilma keele ja sellega kaasnevataEelnev on meie peamine ning olulisim enesevljendusvahend. Emakeelel on vga suur roll rahvuskiluuris, kujundades inimese maailmapilti ja arusaanu hiskonnas toimuvast. eldes, et keel on peamine suhtlusvahend, tuleb nidata selle vastu ka austust ja hoolt. Tnapeva maailmas on eelnev aga suureks probleemiks. Nii noored kui ka elatumad kasutavad aina enam slng snu, mis on mingi sotsiaalse grupi inimeste knekeele osa. See ohustab meie tugeva kirjakeele normiprasuse ja puhtuse eest vitlemise tradiotsiooni. Kuid miks slng snu ehk argoone kasutatakse? Slngi kasutuselevtu phjuseid vib olla mitmeid. Esimeseks phjuseks on kindlasti lihtsam kne- vi kirjakeel, lhendades snu ja muutes need arusaadavamaks. Oluliseks phjuseks vib olla ka teadmatus, kus inimene otseselt ei teagi sna tegelikku thendust vi algsna. Meie emakeel, eesti keel, on aga nhtavalt tugeva le
saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest keeltest, mi
internetist, sõnu kahest sõnaraamatust ja küsimustiku vastustest. 5 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse
Kõik kommentaarid