Kõnekeel (0)

K�nekeel on k�neldav keel, igap�evane keel. Selle j�rgi, mida t�nap�eval teame keelest ja keele�ppimisest, on meie arusaamades k�nekeel midagi primitiivset, matslikku, harimatut, kirjakeel on kultuurne, linlik, haritud. Tegelikult on k�nekeel (ja k�nekeeled) erakordselt keerulise ehitusega ja sisaldavad k�ikv�imalikke stiile, argoosid, sl�nge. Kui v�lismaalane �pib eesti keelt siis ta teeb seda l�bi k�nekeele, sest liialt raske oleks tema jaoks �ppida kohe kirjakeelt, k�nekeelt on tal lihtsam �ppida kuulates teisi inimesi r��kimas ja ise k�neluses osaledes. Kui k�nekeel kaoks �ra siis eesti keele � ppimine oleks raskem ja v�lismaalased ei viitsiks seda teha. Sl�ng on enda jaoks mugavamaks v�i origi�naalsemaks muudetud, standard�keelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult ise�loomulik teatavale �his�konna�r�hmale ja enamasti mitte kogu �his�konnale tervikuna . Tihti kajastab sl�ng selle �his�konna�r�hma ellu� suhtumist , v�� rtus �hinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Kindlasti ei ole sl�ng ainult roppused v�i siis markantsused nagu n�iteks �Segens, krae , kuhu kursid ?�. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda v�ljendamiseks ainult sl�ngi. Enamasti esineb sl�ng keeles muude, tavaliste s� nade vahel. Need, kes sl�ngi kasutavad, ei pruugi seda m�ni�kord ise m�rgatagi. Sl�ng n�itab, kas keel on eluj �uline - seega on sl�ngi olemasolu meie emakeeles hea m�rk. Siberi eesti k� lades k�neldavas eesti keeles sl�ngi ei ole, sl�ng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda p�lve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud sl�ngielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt v�ib sl�ngi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga.Kui tulla ajas ja kohas l�hemale, siis �ksikuid tudengisl�ngi s�nu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson . M�nev�rra s�steemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargas�naraamatut. Arvan, et piir l�heb iga�he enda seest. Kui sl�ngi kasutab humorist , peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik , pannakse pahaks. USA-s p��avad poliitikud sl�ngi pruukides noorte toetust v�ita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud sl� ngiv �ljendeid: kass p�ues, luukere kapis, �mbrisse astuma .Laenud on keeles paratamatud, eriti sellisel ajal nagu meil praegu, mil muutused on kiiremad kui keele areng. Ent kahtlemata kasutatakse sl�ngi liiga palju, sellega paistab silma just press. Asuksime n��d eesti keele ja kirjakeele juurde. Eespool oli esitatud arvamus, et eesti keel ei ole omariikluse tingimustes enam ohus. Keeleteadlased on nimetatud k�simuses erineval seisukohal. Esitan m�ne n�ite �sjailmunud �Luubist�. Mati Hindi s�nul on k�ige halvemal juhul eesti keel 10 aasta p�rast t�rjutud �ue- ja k��gikeeleks (sellist varianti Hint ise ei usu). N�ustun Hindi m�ttega, et senini ei ole Eestis v�lja t��tatud arvestatavat keelepoliitikat. Arvan, et eesti keel ei ole sellises ohus nagu n�iteks Venemaal elavate sugulasrahvaste keeled, kuid erilist p�hjust r��mustamiseks ei ole. Meie peamine mure on identiteediv�simus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, n�rgenenud. Toon m�ne n�ite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja s�gav venestumine. Minu arvates on eesti keel �ldse oma olemuselt v�ga vastuv�tlik v��rm�judele ja vene keelt ei seaks ma praegu ohtlikkuselt esikohale. Tiit Hennoste arvates ei toimu eesti keele � mber midagi katastroofilist, praegune keelesituatsioon on �hiskonna �likiirete muutuste kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks sl�ngi ja argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu arvates ei ole lingvistid sl�ngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele risustajaks aga k�ll. Olen n�us v�itega, et surevas keeles sureb esmalt sl�ng. V�itsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas �Keel ja Kirjandus� (1994, nr. 5), tuginedes Helga N�u ja J�ri Viikbergi andmetele. Soovin vaid t�psustada m�istet sl�ng - paljud lingvistid samastavad seda metafooride loomisega , keele loovusega. Kui metafooride loomine, loomingulisus keelest kaob, on keel t� esti h��bumas. Kuid eesti sl�ngist veel niipalju, et rohked v��rm�jud torkavad sealgi kohe silma (k�rva). K�simus K�tlinile: Professor Martin Ehala pani �Terevisioonis� keeletoimetajatele s�damele: kontrollige keele puhtust! Kas kirjakeel on miskit p�ha, mida tuleb sl�ngist lahus hoida? �Keelt ei tohi klaaskapis hoida. Tulemuseks on muuseumikeel. Sl�ng kuulub keele juurde, seda ei tasu v� ltida ,� teab K�tlin. �Seda tasuks tunda. Ja �ht-teist j�uab sl�ngist ka ametlikku keelde.� Mina k�sin K�tlin Vainolalt, kas �rokkima� tohib � elda . Seda ei asenda ju s�naga �hullama� n�iteks. �See s�na nagu paljud teised inglise keelest tulnud � �sakkima�, �h�ngima� � k� itub eesti keele p� raselt ja h��ldub eesti keele reeglite j�rgi, ning need v�ljendavad k�ige t�psemini tegevust, mida nad m�rgivad,� vastab Vainola . M�ttes annan selle vastuse eest K�tlin Vainolale medali. K�tlin Vainola on �ks kahest �Eesti sl�ngi s�naraamatu� koostajast Kuna eestlaste rahvaarv v�heneb, siis on vaja k�nekeelt, et v�lismaalased saaksid kergema vaevaga eesti keele selgeks ja, et eesti keel v�lja ei sureks.