tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes "Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu
akropoliselt. Arhailisel ajastul oli skulptuur siiski veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronk. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: 1)Ateena 2)Sparta. Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust. See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad" . Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes.Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju . Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt . Klassikaline ajastu Klassikalisel ajastul kaunistati enamasti templeid relieefidega ning loodi palju jumalakujusid. Kujusi loodi veel ka kõnemeestest ning olümpiavõitjatest. Klassikalisel ajastul hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi
Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks. Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised. Näiteid: Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi jõupingutusi. Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid (kes aga olid inimese-kujulised!). Vahel ka riigimehi, olümpiavõitjaid.
m.a. kore. u. 530 e.m.a. Rõivastatud neiu, nn. Vasikakandja Ateena kore Ateena Akropolilt. u. 560 Akropolilt. u. 530 e.m.a. e.m.a. Kreeka klassikaline skulptuur. 480-323 e.m.a. Kritios. Noormehe figuur. u. 485 e.m.a. Aphrodite sünd. u. 470 Kritios ja Nesiotes. e.m.a. Reljeef Ludovisi Türannitapjad Villast. Harmodios ja Aristogeiton. u. 470 e.m.a. Lapiitide võitlus Herakles taevavõlvi kentauridega. Figuurid kandmas. u. 460 e.m.a. Zeusi templi Leinav Athena. u. 460. Metoop Zeusi templilt tümpanonilt Olümpias. e.m.a. Olümpias.
Ateena Sparta · Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlust · Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi · Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam · Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist · Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust · See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad" · Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes · Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju · Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt · Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr · Kõrgklassikat hinnatakse rohkem · Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast
Kui roomlased Kreeka vallutasid-rooma skulptorid hakkasid Kreeka skulptuure järele tegema. SKULPTUUR ARHAILISEL AJAJÄRGUL: Esialgu olid väga tugevad Idamaade mõjud, tehti peamiselt reljeefe. Täisskulptuuridest tehti Kuuroseid (Apollon)= alasti meesfiguurid, vasak jalg ees e. kontraposti ei tuntud, näol kerge muie. Kored= riietatud naisfiguurid, näol kerge muie. Arhailine naeratus=poolmuie Selle ajastu tuntuimad skulptuurid on näiteks Vasikakandja, Türannitapjad, Zeusi tempel, Metoopid, mis kujutasid Heraklese vägitegusid. Idaviilul kujutati Oinomaost ja Pelopsi, kes valmistusid kaarikuvõistluseks (väidetavalt said sellest alguse olümpiamängud). Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja kreeklaste vahel. Skulptorina tegutses Pythagoros. Perioodi lõpus tegutses Myron kettaheitjana. KREEKA SKULPTUUR Esimesel õitseajajärgul 5. saj teisel poolel eKr. =kõrge stiil=KÕRGKLASSIKA. Skluptuur saavutab täieliku vabaduse
suurematesse linnadesse.Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena;Sparta. Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlust. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist. Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust. See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad". Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes. Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju. Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt. Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr; iluklassika 4. saj eKr. Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron
kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes "Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja
ARISTOTELES6. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. 2 Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes ,,Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu
kujutised vaasidel väga figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: · Delfi vankriajaja eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust, ülakeha on 80nendik pöördest paremale (väike liikumine), nägu nagu mask · Kapten Artemision korrektne anatoomia, hea modelleering, keerulisem. Nägu on paremini modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. · Türannitapjad skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud ,,liiguvad" 9. Kreeka hellenistlik periood (3.-1. sajand eKr): ARHITEKTUUR: Hakkab mõjule pääsema püüd kolossaalsusele, toreduse ja rafineerituse poole. Hakatakse hulgaliselt ehitama losse, teatreid (Epidauros; orkestra ümber hakati ehitama aste-astmelt kerkivat lava vaatajate jaoks, hiljem asetati orkestra taha skeene), raekodasid ja igasugu avalikke hooneid, ka eluhoonete ilule pannakse rohkem rõhku. Dooria stiil käib alla
ornamentikas ülevoolav rikkalikkus ja mitmekesisus, kujutised vaasidel väga figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: • Delfi vankriajaja – eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust, ülakeha on 80nendik pöördest paremale (väike liikumine), nägu nagu mask • Kapten Artemision – korrektne anatoomia, hea modelleering, keerulisem. Nägu on paremini modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. • Türannitapjad – skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud „liiguvad“ IV sajandil püsivad veel osalt õitseaja traditsioonid, kuid rohkem hakkavad mõjule pääsema juba püüd kolossaalsuse, toreduse ja rafineerituse poole. Pärast Aleksander Suurt, mil Kreeka astub tihedasse ühendusse Idamaadega, saab arhitektuur uued ülesanded Hakatakse ehitama losse, teatreid, raekodasid ja igasugu avalikke hooneid.
Ateena Sparta · Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlust · Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi · Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam · Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist · Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust · See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad" · Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes · Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju · Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt · Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr · Kõrgklassikat hinnatakse rohkem · Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast
Tol ajal tehti põhiliselt ju malakujusid templite jaoks. Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja mar mor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt v ärvilised. Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti m e e sfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore ). Neil k õigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud mar m orkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi j õupingutusi. Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. Se e on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik , rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikup äratud. Kujutati pea miselt jumalaid. Skulptor oli Pheidias. Te ma töid:
Pärast Solonit aga jätkusid sisetülid. Kujunesid 3 poliitilist grupeeringut. Ühte juhtusid alkmaioniidid, teist juhtis Peisistratos, kes suutis kolm korda võimu haarata ja iga kord kavalusega. 546. sai alguse tema suguvõsa türannia. See jäi kreeklaste mälestusse suht positiivse ajana. Majanduslikult toetasid talupoegi. Järeltulijad Hippias ja Hipparchos. Kreeka mündid muutusid sel ajal väga levinud vääringuks. Nende suguvõsa oli kuni 514a. Siis tulid kaks meest, türannitapjad Harmodios ja Aristogeiton. See oli suht isiklik tapmine, kättemaks. Kleisthenes tõusis Hippiase vastase opositsiooni etteotsa ja oli igatepidi kaval nende kukutamisel. Kleisthenes jagas ateenlased veel omamoodi gruppidesse. Pärast türanni Hippiase kukutamist ja rahva poolehoiu võitmist alustas Kleisthenes 508 eKr esimesena maailmaajaloos demokraatlike reformide elluviimisega. Riigivõimu hakati teostama rahvakoosolekutel, kus hääletati olulisemate seaduste poolt ja
annaabi.ee 
