XXX Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi
Vana-Kreeka Marko Vest Paide Gümnaasium Linn Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu
rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile rajatud kindlus. Agoraa-koosoleku- ja turuplats; linnasüda. Andreion-külalistetuba, kõige esinduslikum ruum. Kitoon-riideese(põlvini, õlgadelt kinni ja võõga kokkutõmmatud). Himation-paksem üleriie. Sümpoosion-(koosjooming) kodused pidusöögid meestele. Kraater-veinisegamsinõu. Gümnaasion-(alastioleku koht) spordiväljak koos riietumis- ja pesemisruumidega. Olümpiamängud-iga 4 aasta tagant Zeusi auks peetavad pidustused. Staadionijooks-lühim jooksudistants u. 192 m. Olümpiavõitjate nimekiri-5 saj. e.Kr. hakti koostama.
Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof. Strateeg - Väejuht Platon - Sokratese õpilane. Asutas Ateenasse Hetäär - Aristokraatide kaaslannad akadeemia (filosoofiakooli) Agoraa - Linnasüda, koosolekuplats Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus Riik on tähtsam kui inimene. Sümpoosion - Koosviibimine (koosjoomine) Perikles - Peetakse sageli Ateena edukaimaks Andreion - Meeste ruum juhiks. Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja Solon - Ateena seaduseandja ja üks riietusruumidega
likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile.Nii on Tallinna vanalinn, mille tihe tornistik, kõrge ringmüür ja maalilised vallikraavid kujundavad linna üldpanoraami, üks meie suurimaid rahvuslikke rikkusi, mis on jõudnud ka UNESCO Maailmapärandi (World Heritage List) nimekirja. Keskaegne linnasüda on alati olnud elav organism ja igapäevane elukeskkond -- jäädes selleks, kuni tugevdatud kaitsevöö teda päriselt muuseumiks ei muuda. Põhjus, miks vanalinn on säilinud, on proosaline. Olnuks Tallinn 19. sajandil jõukam, oleks vanalinn elule jalgu jäädes uue nimel ohverdatud niisamuti kui teistes Euroopa linnades. Kõik, mis tundus vana, ebamoodsa ja segavana, lammutati; selle asemele püüti rajada uut ja moodsat -- mis tollal tähistas progressi, on tänases mõistes vandalism
Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ning rohealade puudumise näol. 1920ndate lõpuks oli selge, et tollal ca 1 miljoni elanikuga Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine üksteist katvate kihtidena tähendas aga ohtu, et ühistransport ei suuda kasvuga sammu pidada ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada. Alustati projekti väljatöötamist Suur- Kopenhaageni (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinnad) väljaarendamiseks. 2.1.1 Finger Plan Finger Plan Finger Plan (ehk sõrmeplaan) on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja Taani arhitektid ja linnaplaneerijad Peter Bredsdorff and Sten Eiler Rasmussen ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt 1947. aastal.
Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud (RK)rahvakoosolekul Aristokraatia - Paremate võim,Sparta,RK puudus reaalne tähtsus Türannia Ainuvalitseja,Ateena, kehtestada kindlat korda Oligarhia- võim väikese rühma inimeste käes, nt.suguvõsa Polis - Kreeka linnriik,sõltumatu,Sarnasus:tüdr.õpetas ema, ei kool, poisid:koolis. Sparta:kirjaoskus Hetäär - Aristokraatide kaaslannad Agoraa - Linnasüda, koosolekuplats Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus Sümpoosion - Koosviibimine (koosjoomine) Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja riietusruumidega Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus arutati riigi asju Ptolemaios- matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom, Maa universumi keskpunkt Filosoofia- Epikuros, Stoistlik koolkond Hellenism- A Suur vallutas egiptusest iraani ja kesk-aasiani, kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine lähis-idasse
keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7.Novgorodis valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 8.Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kuplid on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. See siin ''Issanda muutmise 9. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega
võimuga * Aquino Thomas * mõjutab kirjanduse arengut * mõjutas draamazanrit (piiblitegelaste * mungaordud lood; üldiselt kirjandust) * arhitektuur ja kujutav kunst 3. Iseloomusta linnakultuuri * horisontaalkultuur * NARR (suur võim, kriitika) * kitsad tänavad, ööseks tänavad lukku * karneval * turuväljak, kus kõik toimub, linnasüda * vagandid (rändlaulikud) * kauplemine * allegoorilina kirjandus * linnakoolid, ülikoolid * proosa ( ,,Rebaseromaan" ja * inimese kõlbelisus ,,Roosiromaan") * draama 4. Iseloomust rüütlikultuuri * daamikultus * Kuningas Arthuri õukonda legend * turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga
- paiknesid akropoli jalamil -kala kuivatati ja soolati (kaljunukile rajatud kindlus) * liha söödi väga harva- peamisel siis, kui jumalatele ohvreid toodi - väljaspoolt kaitsesid müürid * kasutati oliiviõli 3. Jumalate templid paiknesid all-linnas ja akropolis - mett (maitsestati kooke) 4. Agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) * joodi kitse- ja lehmapiima 5. Tänavad kitsad (peamine jook veega tublisti lahjendatud vein) - kulgesid kiira-käära * valmistati juustu - osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa.
paljandub (Kalmistu paljandil) Devoni hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa liivakivi. Kesklinnas asub looduslik soost elanikkond Venemaale. kõrgendik Toomemägi, mille ümber on Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.aastal kujunenud alates linna loomisest Tartu tegevust ülikool Academia Gustaviana linnasüda. mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Ajalugu Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse
Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Oma hubaste kohvikute, putiikide ja kunstigaleriide poolest ei jää Tallinn kindlasti alla teistele Euroopa pealinnadele. Suurlinlik elurütm ja kerkivad kõrghooned südalinnas võivad samuti olla meeldivaks vahelduseks, kui elad muidu vaiksemas kohas. Eesti pealinn-Tallinn, on elav ja loomulik ja pidevas liikumises. Keskaegne vanalinn pole väljasurnud muuseum, vaid tuksuv linnasüda, kus leidub palju põnevat ja avastamisväärset ka kohalikule elanikule. .Imetlemist väärivad ligemale 2 km säilinud linnamüüri ja 26 kaitsetorni, 600-aastane gooti raekoda, üks Euroopa vanimaid seni tegutsevaid apteeke Raekoja platsil ja kirikud. Oleviste kirik oli 15. ja 16. sajandi vahetusel oma 159-meetrise torniga teadaolevalt maailma kõrgeim ehitis. Loomulikult märgitakse Eestit tema ilusate naiste pärast. Samuti on kõigi
Sõjaline pool oli palju vähem tele erioludele ei pööratud eriti täheöepanu. tähtsam, kui Spartas. 4.Kreeka eluolu ja perekond. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvas elas maal, täitsid linnad ühiskonna majanduslikku, poliitilise ja usukeskuse rolli ning määrasid seega ühtlasi tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse jalamile. Linnasüda oli koosoleku ja turuplats. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Linnamajad olid kivivundamendile rajatud ühe või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Tavaliselt oli neil ka väike nelinurkne siseõu. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi ja viinamarjaistandused. Riietuti ühe või kahe üle keha heidetud riidetükikestega, pükse ei kantud, jalatsiteks oli sandaalid
linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19
Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflikti ja Polis tüüpiline Kreeka linnriik elulise sündmustikuga näidend Akropol - kaljunukile rajatud Tragöödia traagilise, kurva kindlus, mille jalamil paiknes linn lõpuga näidend Agoraa - koosoleku- ja turuplats, Komöödia lõbus näidend, pilke- linnasüda või naljamäng Ostrakism (ostrakon) - Lüüra Vana-Kreeka keelpill Faalanks Vana-Kreeka sõjaväe Rapsood Vana-Kreeka jalavägi rändlaulik,kes polnud ise laulude Hopliit - Vana-Kreeka autor raskerelvastusega jalaväelane Kuuros alasti meesfiguuri kuju Spartiaat - Sparta sõjamees, kes Kore riietatud naisfiguuri kuju
Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres - need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Novgorodis Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Võiks esile tuua ka meile lähima linna, Pihkva. Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Kizi saare
Need on väikesed ühelöövilised ja ühe kupliga paksude seintega kirikud, mida lasksid ehitada bojaarid ja rikkad kaupmehed. Kuna neid oli ühel tänavalgi mitu, siis said nad sellise nimetuse. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 13.sajandil vallutasid Venemaa mongoli-tatarlased, kelle ike kestis 250 aastat.1480. aastal vabanes venemaa ikkest. Esimesena vabanes Moskva vürstiriik, kus algas kohe vilgas ehitustegevus. Kuna sidemed Bütsantsiga olid katkenud (Bütsants oli langenud türklastele), siis võeti eeskujuks Itaalia kunst. Ikkest vabanemise auks laskis tsaar Ivan Julm ehitada Moskvasse Punasele väljakule Vassili Blazennõi katedraali
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt)
ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Kesklinnast, mis on parima kättesaadavusega, saab kaubandus-ja kontoritetsoon ehk nn. ärila. Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jne. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdametele ka eeslinnakeskustes jne. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega.
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Võiks esile tuua ka meile lähima linna, Pihkva. Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Pihkva kreml Issanda muutmise kirik Kizis Seni oli juttu kiviarhitektuurist
Ta pidas ideed kogu maailma aluseks (idealistlik filosoofia). Aristoteles pidas kõige aluseks materiat. Tema õpetust nimetatkse marterialistlikuks filosoofiaks. 9.Selgita mõisted: Hellas Kreeka hellenid kreeklsed hellenism Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) akropol kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi rahvatribuun riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve
· Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalseks rahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik. · Linna ühiskonna vananemine ja laste vähesus · Aasia riikides toimub tänapäeval kõige kiirem linnastumine, kuna seal toimub industrialiseerumine. Linnade sisestruktuur: 1) Igal linnal on kesklinn, mis on ajalooline linnasüda ja kuhu on koondunud tänapäeval äripiirkond 2) Segavöö piirkond kesklinna umber asuvad vanad tööstusettevõtted, mis on renoveeriud kontoriteks, korteriteks ja kaubandusteenuste asutusteks 3) Elurajoonid - umber segavöö sektoritena, vastavalt hinnaklassile 4) Eeslinnad kus on tööstusettevõtted Suurima rahvaarvuga riigid Hiina,India, USA, Indoneesia Tihedaimalt asustatud alad
4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Aja jooksul linn kasvab. Kesklinnast, mis on parima kättesaadabusega, saab kaubanudus ja kontoritetsoon ehk nn. Ärila (ehk city, ingl.k. central business district). Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jmt. Kõrgete hindade tõttu surutakse elanikud, tootmine ja vähemtulus kaubandus kesklinnast välja. Ruumipuudus ja kinnisvara kõrge hind sunnib ehitama kõrghooneid.
truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega eetika : ustavus, mis jagunes kogukond, feo ja poliit ustavuse tuumaks oli perekond; heldekäelisus ehk sõjasaak jagati perekonnaga; vahvus ehk rüütel võitles reeglitepäraselt, sangarlikult ja ausalt Linnaelu ja traditsioonid linnad kasvasid, kaubeldi, tehti käsitööd,linnasüda: turg, majas mugavusi polnud, 2-3x majad, aukohal:söögilaud, voodi, avalikud söömaajad, palju pidusid(kiriklik taust), näitemängud, värsivormilised lühilood, avalikud tänavad, väljakud, surnuaiad, pühakute mälestuspäevad, kahvel 2-3 haruline Linlaste ellusuhtumine linn pakkus õppimisvõimalusi, inim sõltus turust- kaupmehelik mõtlemine(kasum), käitumine oluline(sõlt au), munk- suhe jumalaga, piibel kui lunastusreligioon, patused ei pääse paradiisi
Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja
valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. 6. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi jne. lühikirjeldus Linn: Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Majadel oli siseõu. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit: Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Toidust : puu-ja köögiviljad, eriti küüslauk ja kala
· Oligarhia valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese rühma kätte. · Türannia hirmuvalitsus, kus üks isik üritab erinevate meetmetega endale valijaid juurde saada. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi, abielu ja pere, naiste rolli kirjeldus · Linn need täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja usukeskuse rolli. Tavaliselt paiknes akropoli jalamil. Linnas paiknes jumalate templeid ja tegelik linnasüda oli agoraa. Linna kaitsesid müürid ja tänavad olid kitsad. Linnamajad olid enamasti paarikorruselised ja põletamata tellisest. · Riietus ja toit riideks oli üks riidetükk, mis oli heidetud üle keha nt kitoon. Pükse nad ei kandnud ja jalatsiteks olid sandaalid. Toiduks oli palju puu ja köögivilju, kala. Seda söödi värskelt, soolatult, kuivatatult. Liha söödi harva. Kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega.
sõltumatult sekundaarne tsilivisatsioon- mõni naaberpiirkond mõjutas nende tsivilisatsiooni teket neoliitiline revolutsioon- tähistab inimkonna üleminekut alastavalt majanduselt (looduse andidest, ei kasvatanud ise midagi) viljevale majandusele (ise istutasid ja kasvatasid) hellen-kreeka keelt kõnelevad rahvad barbar-muukeelsed rahvad akropol- ülalinn, kaljunukil kõrgem linnaosa, kus asusid templid agoraa-allinn, asus tegelik linnasüda (koosoleku ja turuplats) aristokraatia- võim, mis on koondunud piiratud seltskonna aristkoraatide kätte demokraatia- tuleb sõnast rahvavõim, riigi ametnikud ja juhid valiti kogu rahva, ehk deemose seast türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim demos-rahvas, ühe linnriigi kodanikkond/hääleõigusega seltskond polis- e.linnriik, sõltumatu, omal valitsusel põhinev kodanike kollektiiv oraakel-jumalate tahte teadasaamiseks jälgiti endeid
kodusõjad, feodaalide nn "erasõjad" jm, mis takistasid kaubandust, samuti teeröövlite rohkus; Naturaalmajanduse tagajärjed: *kuna puudusid majanduslik läbikäimine, olid sidemed eri paikkondade vahel nõrgad; *inimesed olid äärmiselt paiksed, isegi naaberkülla minek oli võrreldav teekonnaga maailma otsa;*riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud - feodaalid (feodaalne killustatus) Keskaegne linnaühiskond- linnasüda- all-linn- eeslinn- linnalähedased külad. Linna teket soodustas kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht. Linn oli poolagraarne, sest elanikud harisid oma põllulappi, aiamaid, pidasid kodulinde, sigu ja kitsi. Elati samuti muldpõrandatega puumajades. Perekonnad olid väiksemad, ruumi oli vähe. Elatusalad käsitöö ja kaubandus. Raad- oli linnavalitsemise eesotsas Tsunft- käsitööliste liit
maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis, kus hakati kasutama lubjatud seinu, mis mõjusid meeldivalt kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Peale Vene vabanemist mongolite ikkest kutsuti Venemaale kuulsaid Itaalia arhitekte, kes kombineerisid itaalia ja vene arhitektuuri. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende
vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Võiks esile tuua ka meile lähima linna Pihkva. Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitisteloomine.
4) madala maksumusega elamurajoonid; 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid; 6) uuskeskus; 7) uus tootmise piirkond, nt lennujaama juures; 8) uus (raske)tööstuspiirkond; 9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid; 10) eeslinn, vaid eliidi elumajad (suburb); 11) regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamjaolt ajalooline linnasüda. Kesklinnast saab kaubandusetsoon ehk ärila. Kesklinna ümbritseb harilikult agul. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kistad tänavad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgi. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui kõrgusesse
Firenzes XIV-XVI sajandil humanism. Siit said alguse renessanss ja radikaalsed mõtteviisi muutused Euroopa tsivilisatsioonis. Siin tegutsesid Michelangelo, Leonardo ja Brunelleschi. Piirkonnas on ka Siena, Pisa torn, Montepulciano, San Giminiano ja marmorilinn Carrara; Arezzo ja Prato; Chianti ja teised kuulsad veinialad. 10 Umbria / Perugia Õrnahingeline ja poeetiline Püha Franciscus sai sündida ainult siin. Umbria linnade kohta on isegi kohatu öelda ajalooline linnasüda, sest kõik linnad on siin monumentaalselt ja kunstiliselt kaunilt kujunenud, olgu need siis Perugia, Gubbio, Spello, Spoleto, Orvieto, Citta di Castello, Assisi. Viimane ongi üks olulisematest palverännakute sihtkohtadest. 11 Marche / Ancona Aadria mere rannik vaheldub laugete liivarandade ja kaljudega; põllumaad väikeste küngastega, tipitud külakeste ja linnadega. Kui peaksite suvel Maceratasse sattuma, tuleks kindlasti minna Sferisterio teatrisse muusikalavastust vaatama
kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal · Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek o majad asetsesid üksteise kõrval · Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles) · kaunistas kiviraidkunst · peasissekäikude juures suured figuurigrupid o 16. saj renessanss o 16-17 saj barokk · bastionite ehitamine
kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek o majad asetsesid üksteise kõrval Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles) kaunistas kiviraidkunst peasissekäikude juures suured figuurigrupid o 16. saj renessanss o 16-17 saj barokk bastionite ehitamine
30. Linnade sisestruktuur ja arengudünaamika (,,lained"). · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad) · Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad) linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. Linnade arenguski räägitakse staadiumitest (lainest): o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse
Efesoses (väike Aasia poolsaare rannikul, säilinud pole midagi). Templit täiustati korduvalt ja kui seda külastas Herodotos... 850a. eKr hakati ehitama, 365a. eKr pani Herostratos selle põlema= HEROSTRATOSE KUULSUS=KURIKUULSUS. Templit aitas uuesti ehitada: Lydia valitseja Krezus EHITUSKUNSTI 1. ÕITSEAJAJÄRK E. KÕRGKLASSIKA: U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m. Kõige tähtsam ehitis oli Part(h)enon, mis on pühndatud neitsilikule
30. Linnade sisestruktuur ja selle areng · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad) · Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad) linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. 31.Linnastumise arengudünaamika (,,lained"). Linnade arengu lained: o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse
Orja tapmist peeti küll taunitavaks, kuid karistust sellele ei järgnenud. Tänu orjadele jäi kreeka kodanikel kurnavam töö tegemata. Niisiis oli orjatöö ja kodanike vabadusel pöhinev riigikorraldus Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. §16 Linn ja maa Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajd olid enamasti kivivundamendile rajatud ühe- vöi kahekorruselised pöletamata tellisest ehitised. Neil oli siseöu, mille kaudu pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse ning ka ülakorrusele, st siseöu oli kogu majapidamise ja pere-elu keskkohaks. Maja köige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (meeste ruum) paiknes tavaliselt öue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest
vaesemast linnarahvastikust elab slummides. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdevoolu nim. ülelinnastumiseks. Harva tekib tööstuslinnu. Linnade laienemine ja struktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. kesklinn ärila, kus on ülekaalus kontori-ja kaubanduspinnad. üleminekupiirkond agul, segahoonestus, soositud elamupiirkond. Kesklinna moodustab sageli ajalooline linnasüda. Elamispind on kallis, kinnisvara kõrge hind sunnib ehitama kõrghooneid. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdamele ka eeslinnades, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, agul ja tööstusvöö segahoonestusega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu-või kaubanduspiirkondadeks. Linnasektorite kujunemine 1. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused(kirik, kool), teenindus(turg),
lahutamatult seotud, sest orjad tegid ära raskema töö ning talupoegadel oli võimalik kuuluda täieõiguslikku kodanikkonda. ELUOLU JA PEREKOND Linn ja maa Enamik rahvast elas maal, kuid linnad täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli, määrates seega tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Pea igal pool paiknes jumalate templeid, aga linnasüda oli koosoleku- ja turuplats - agoraa. Tänavad olid kitsad ja tavaliselt suvaliselt looklevad, mõnes koloonias oli aga algusest peale planeeritud ja korrapärane. Vähemalt osaliselt kattis tänavaid sillutis, väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Majad olid ehitatud kivivundamendile, ühe- või kahekorruselised ja põletamata tellistest. Pea alati oli neil väike siseõu, kust pääses kõikidesse ruumidesse. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud,
Orje ja võõramaalasi oli Ateenas palju, pidid riigile regul. makse maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Kujunes arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Neid käsutati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmisele nt. karistust ei järgnenud. Eluolu ja perekond: Kreeka riikide ühisk. oli linnaline.Linn paiknes tav. kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Linnasüda oli aga koosoleku-ja turuplats e. agoraa. Tänavad olid üpris kitsad. Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum- meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon- napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised
hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati. Kuressaare Kuressaare on Saaremaa ainus linn.2006 ndal aastal ela seal 15 000 elanikku.Kuressaare suurim vaatamisväärsus on piiskopilinnus,mille ringmüüri rajamist alustati 13.sajandil.Eesti keskaegsete linnade seas on Kuressaare noorim,linnaõigused sai ta 1563.aastal.Vana linnatuunik asus praegusest keskusest linnuse suunas,tänapäevases asukohas on linnasüda alates 17.sajandi esimesest poolest.17.sajandi teisest poolest on säilinud linna vanimad baroksed hooned,näiteks raekoda.Tänu kohaliku ehitusmaterjali rohkusele oli Kuressaare 1820.aastatel Eesti linnade seas kivihoonete suhtarvult esikohal-peaaegu pooled hooned olid kivist.Kuressaare vanalinna on ka nimetatud väikelinnade klassitsismi pärliks. Kuressaare vanalinn on muinsuskaitse ala,mis hõlmab linnust koos looduskaitse aluse lossipargiga,ajaloolist linnasüdamikku ja seda ümbritsevaid
eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel.
Kohtunikud, nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti liisu teel. Orjandus Orjadest enamuse moodustasid sisse ostetud barbarid. Neid kasutati põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jõukate majapidamistes ja teistel madala kvalifikatsiooniga või ebameeldivatel aladel. ELUOLU JA PEREKOND Linn ja maa Tavaliselt paiknes linn kaljunukule rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolili paiknes templeid. Tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Tänavad olid vanemates linnades korrapäratud, mõned koloonialinnad ehitati juba kindla põhiplaani järgi. Majad olid tavaliselt ühe-kahekordsed põletamata tellistest, peaaegu alati siseõuega. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega. Riietus ja toit
piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. · Kunst Vana-Venes: kremlid, kirikud, ikoonid Kremlid ja kirikud Kirikud Vene-õigeusu kirikud on enamasti ehitatud bütsantsi stiilis, kuid see stiil omandas Venemaal teatud omapära, see väljendus kuplite rohkuses, nende erinevates mõõtmetes, ebasümmeetrias ja värvikirevuses. Vene ehitusstiili kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Kremlid. Kreml on kindlustatud linnasüda, mille keskmeks on kirik(ud). Ikoonid Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad.
üldilme.Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros – kõrge; ja polis – linn; Otseses tõlkes „Kõrge linn“. Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad
Müncheni arhitekt L. von Klenze. Projekteeris Müncheni keskväljaku/Kuningaväljaku. Antiikkunstimuuseum ehk Glyptothek, millel huvitavad kaunistused ning millel ilmselgelt puuduvad aknad ning portikus kolmnurkviiluga. Tuntuim ehitis Regensburgis - suur templitaoline hoone Walhalla, sakslaste au ja uhkuse tempel, Parthenoni oletatav koopia. Venemaal koondus klassitsism on kahte linna - Peterburi ja Helsingisse. Helsinkisse ehitatakse suurejooneline linnasüda, mille peaarhitektiks C. L. Engel. Tema tehtud on näiteks Senatihoone, Suurkirik ja selle esine väljak, ka Helsingi Ülikooli peahoone ja raamatukogu. Suurkirik kõrgel alusel, ehitatud Pantheoni eeskujul, üleval mitu suurt kuplit (kõiki neist pole välja ehitatud). Helsinki linna tänavad ristuvad täisnurga all, korrapärased kvartalid, eksimine peaks olema minimaalne. Peterburi arhitektidest tuntuim itaallane Carlo Rossi. Tegi hiiglasliku maavägede
üldilme.Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros kõrge; ja polis linn; Otseses tõlkes ,,Kõrge linn". Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad
annaabi.ee 
