Ekspordikava kulumaterjalide tabel kululiikide lõikes Jrk Toetatav tegevus Vastutav isik Teostajad Aasta Kuu Projekt kokku Oma- EAS Kulu protsent nr finantseering projekti maksumusest 1 Toodete sihtturu vastavusse viimine nõueteg 1
• Otsene palgakulu ?! (nt maksude suurust ei saa tema kontrollida) a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 i. Definitsioon – Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad Kulukandjate (kuluobjektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate
Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: · Kululiikide arvestus, mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel (tuleb tuvastada olulised kululiigid). · Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena
organisatsioonides, kes toodavad ainult ühte toodet või osutavad ainult ühte teenust. - Operatsioonikulu arvestus (operation costing system) Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal) o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine - Eesmärkide püstitamine (nt õigete hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks informatsiooni saamine)
kadudega Mittemõjutatavad kulud (mittekontrollitavad) – kapitalikulu, otsene palgakulu!? a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse
Ühik Kogus Kokku EELARVE maksumus Tegevuse liik Projekti otsesed kulud kululiikide kaupa 1. Tegevuse liik 0 0
ja tegelike kulude kindlakstegemine ning kulu hälvete ja kasumlikuse analüüs; Kulude arvestus on organisatsiooni ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. Kulude arvestuses keskendutakse: Kuluobjektide arvestusele; Tegevuste kulude arvestusele; Kulukohtade arvestusele; Kululiikide arvestusele. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks eesmärkideks. Üldised eesmärgid Spetsiifilised eesmärgid Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja Toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna kasutamise rahaliste parameetrite kalkuleerimine
26. Mille järgi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul,
(RPS § 3 lg 5). Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. See jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, hinna kujundusel jne.). Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kuluarvestuse süsteemid peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Kaasaegset infotöötlemise ja kommunikatsioonisüsteeme tuleb täielikult ära kasutada ja neid vajadusel kaasajastada, et nad vastaksid praegustele ja oodatavatele tingimustele (Haldma, Karu, 1999, lk 11-13).
· kuludega seotud normatiivide määratlemine, · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll. 2) Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste oma- ning müügihinna kalkuleerimine, · mat. ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll, · juhtimisotsuste kulukeskse infoga varustamine, · e/v siseste tulemusüksuste teg.tulemuste kindlaksmääram. ja e/v jooksva maj.tulemuse hindam. Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti: 1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2. kulukohtade arvestus peab selgit., millistes e/v struktuuri või põhitegevuse protsessi osades eri- nevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeld. üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes; 3. kulukandjate arvestus peab selgit., millises mahus on e/v erinevate kuluobjektide tarvis kulusid tehtud
13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel Maksumus Kokku 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Kulu liik 1. nädal 2. nädal 3. nädal Kokku Kokku 16. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Investeering Investeeringu: Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) 17
.......4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ........................... 11 2.2. Kululiikide arvestus.........................................................................................11 2.2.1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine .........................11 2.2.2. Ettevõtte tulude, kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ..............................................................
Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine.
Kulud on tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. o Alternatiivkulud on kulud möödalastud võimalusest o Kujutlege ette, et laiendate tootmist ettevõttes pinnale, mis praegu on renditud ühele kauplusele 300 euro eest kuus. Laienduse tegemisel peate arvestama, et 300 kaotate. Kui te seda siiski teete, siis seda kulu ei lähe kasumiaruandesse! o KULULIIKIDE analüüs o Missugused kulud? (erinevus kasumiaruande skeemidest) o Kulude käitumise analüüs (funktsioonid) o Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida kompleksselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet:
15. Mittetootmislikud kulud on kulu materjalidele, mis ei ole valmistoodangu koostisosa määrded, õlid, liivapaber;materjalid, mis on valmistoodangu osa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalina näiteks suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt
Т.KARM 14 KONTROLLINGU PÜRAMIID OTSUSED JUHT JA KONTROLLER ARUANDLUS JA ANALÜÜTILINE INFORMATSIOON JUHTIMISOTSUSTE VASTU VÕTMISEKS HÄLVETE SELGITAMINE, ANALÜÜS JA PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINEA HINDAMINE KULULIIKIDE KULUDE ARVESTUS KULUDE ARVESTUS TOODETE, ARVESTUS KULUKOHTADE JÄRGI KLIENTIDE JA REGIOONIDE JÄRGI TURUNDUS FINANTSEERIMINE OSTUD TOOTMINE TURUSTUS ОБЪЕДИНЕНИЕ КОНТРОЛЛЕРОВ РОССИИ TOOTMISE JA TÖÖ ORGANISEERIMINE INNOVATSIOONILINE TEGEVUS JUHTIMISE FILOSOOFIA JA METODOLOOGIA ORIENTATSIOONIGA PIKAAJALISELE
Esimesed kuud tuleb osta kartuliseeme, mürk ja diiselküte. Samuti tuleb arvestada palgafondiga. Kuluartikkel Maksumus Diiselküte 10tonni 7,690€ Maheteravilja seeme 8,4tonni kaera ja Kaer 1848€ 3,6tonni hernest hernes 720€ Töötasu+maksud 4014€ Kokku 14272€ 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Kululiikide kaupa jaguneb esimene kuu nii, ostan diiselkütte ja maheteravilja seemne. Vajalikud põllutööd teen ise ja saan selle eest palka. Kulu liik 1. 2. 3. nädal 4. nädal Kokku nädal nädal Diiselküte 10 tonni 7,690€ 7,690€
Kuluobjekt (Kulukandja)- (cost object) on objekt (toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus), mis pakub huvi juhtidele ning mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (nt üksiktoode, teenus, reklaamikampaania, turundusosakond). Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud.
Kaubad, teenused - 400 0 Ärikasum 1 000 0 Kasum (kahjum) enne 1 000 0 tulumaksustamist Aurandeaasta 1 000 0 kasum (kahjum) Kasumiaruanne Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, samuti finantstuludest finantskulud ja saadaksegi kasumiaruande lõpptulemus kas kasum või kahjum. Kasumiaruande tulem on tulu, st. arvestusperioodi kõikide tululiikide ja kululiikide summade vahe. Kasumiaruanne · Bilansi ja kasumiaruande seos ilmnebki nüüd saadud kasumi või kahjumi summa kuulub kajastamisele bilansis. · Bilansi omakapitali osas on selleks rida aruandeaasta kasum/kahjum. · Edaspidi on võimalik jälgida, kuidas teenitud kasum kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka bilansimahtu. Või vastupidi kahjum vähendab armutult omakapitali ja bilansimaht muudkui kahaneb. Kasumiaruanne
Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond. Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati Järgnevalt on toodud ülevaatlik tabel kulude liigitamise võimaluste kohta lähtudes kuluarvestusele seatud erinevatest ülesannetest..
Kanne ostureskontros ostuarve kohta: OST.järjekorranumber Kanne ostureskontros tasumise kohta: TAS.järjekorranumber Kanne logistikamoodulis lao mahakandmise kohta: LMK.järjekorranumber Kanne logistikamoodulis kauba lattuvõtmise kohta LS.järjekorranumber 10 2. KULUD Kulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt. Kulud kajastatakse tekkepõhiselt ning see toimub järgmiste põhiliste kululiikide põhjal: Turustuskulud; Üldhalduskulud; Tootmiskulud; Muud ärikulud; Intressikulud; Muud finantskulud. Kulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud tuludega. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning perioodi(de)l, mil need loovad majanduslikku kasu, kajastatakse kuluna.
Üldiselt saab kulude eelarvestamise jagada kaheks: 1) üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid; 2) detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel. Varasemal projekteerimisetapil kasutatavad üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid on ehitise koondnäitajal (funktsionaalühiku meetod, kubatuuri meetod, pindala meetod) ja ehitise osamahtudel (konstruktiivelementide mahtude alusel) põhinevad meetodid. Detaileelarvestamine ühikhindade alusel põhineb kululiikide ühikmaksumusel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. Eelarvete koostamiseks arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. 14. Mis vahe on kalkulatsiooni ja eelarve vahel Kalkulatsioon ehk arvutlus - erimetoodika järgi koostatud arvutus, millega leitakse toote või teenuse omahind või hind, tootmiskuludesse arvatav amortisatsioonieraldiste summa, kaubandusettevõttele kaupade müügist laekuv hinnatäiendi summa jms.
NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele.
konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta liising kapitali ja kasutusrent likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav vara lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse
- 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel Maksumus Äripind 800 Töötasud 3500 Kommunaalkulud 200 Kokku 4500 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Kulu liik 1. nädal 2. nädal 3. nädal Kokku Sisustus 500 250 125 875 Toitained 200 200 200 400 Kaptial/rent 250 250 250 750 Kokku 950 700 625 2025 16
järgmist etappi. 1.2 Süsteemiarendus (7) Projektijuhtimise tavapärased probleemid ·Et lõpetada projekt tähtajaks, tuleb varuajaga kaitsta tervet projekti, mitte üksikuid töid ·Projektide ajagraafikutes on kaitsemehhanism: iga üksiku töö jaoks on varuaeg ·Töö tegija teab, et tema usaldusväärsust hinnatakse tähtaegadest kinnipidamise järgi, seetõttu pakub ta täidemineku tõenäosuseks pigem 8090 protsenti (mitte 50). ·Sama kehtib ka eelarve kohta, mis saadakse kululiikide eeldatavate maksumuste liitmisel. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (8) Etappide ja tööde juhtimine etappide tähtaegade järgi ei ole tervikprojekti kaitsmiseks määramatuse vastu siiski parim viis. Töötajate käitumist muudab teadmine, et projekti mõne töö tegemiseks planeeritud aja sisse on arvestatud varu. Järgmistele etappidele kantakse edasi peamiselt ülekulud ja hilinemised, kuid kokkuhoid või ajavõit edasi ei kandu.
kogu vastava ressursikulu (tööjõud, materjalid, masinad) Muud kulud eelloetletud kulude hulka mitte kuuluvad kulud (nt üürid, veod, mitmesugused kulud ehitusplatsil), mille nomenklatuur täpsustatakse lepingus Tabel 4.2. Eestis kasutused olevad kululiigid 4.2.5. Ressursinormide olemus ja allikad Kasutatavad ressursside kulunormide mõisted kululiikide kaupa: Tööjõud – ajanorm (AN) Ehitusmaterjalid – (materjalide) kulunorm Ehitusmasinad – (masinate) jõudlus norm 3 Tööjõu ajanorm – tööjõu töötundide arv, mis kulub kvalifitseeritud ja mittekvalifitseeritud töölisel ühe tooteühiku valmistamiseks. Ühikuks on in-h/üh. Kuidas nt tööjõu ajanormi kasutada:
· Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?) KULUKOHTADE ARVESTUS peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus
pideva täiustumise ja kaasamise alus, ainult usaldusväärne ja testitud tehnoloogia. Põhitõed- Pikaajaline pühendumine Juhtimisotsused põhinevad pika perspektiiviga filosoofial, vajadusel ohverdades lühiajalised eesmärgid. Tegevuspõhise kuluarvestuse (ABC) olemus ja seos protsessipõhise lähenemisega. läheneb protsesside optimeerimisele finantsvaate kaudu. Üldlevinud on kulude eristamine funktsionaalsete allüksuste ja kululiikide (nt palk, materjalid, rent, ...) kaupa. See on mugav finantsarvestuslikust aspektist, kuid juhtimisarvestuslikust aspektist (efektiivsuse hindamiseks ja õigete juhtimisotsuste langetamiseks) annab see väga vähe infot. ABC meetodiga seotakse kulud konkreetsete tegevustega ja selle kaudu ilmneb iga protsessi maksumus. Nii saab protsesse omavahel võrrelda ja hinnata ressursikasutuse optimaalsust. Meetodi rakendamisel avastavad paljud, et palju
· projekti maksumus, laenuvajadus ja tähtaeg · informatsioon kaasatavate partnerite kohta 4. Projekti teostus · tehnoloogia valik ja selle põhjendus · masinad ja seadmed · ehitus · sõlmitavate lepingute kirjeldus · ajakava projekti käivitamisel (läbirääkimised, kooskõlastused) 5. Toodang ja turg 5.1. Tooted ja teenused · toodete ja teenuste kirjeldus, eelised teiste sarnaste seas · hinnapoliitika · hinna kujunemise alused ja kululiikide osakaal hinnastruktuuris 5.2. Turg · pakkumine, nõudlus, import, eksport, nende maht ja suunitlus · peamised konkurendid ja potentsiaalsed tarbijad ning vastavalt nende turuosa ja kindlus turul · marketingiprogramm · eeldatav turuosa suurus 6. Ressursid 6.1. Tooraine ja varustamine · tooraineturg ja hankekanalid · peamised tarnijad, nende maksetingimused ja hinnad · transport 6.2. Personal · töötajate arv
koguvõlgnevus oli 2, 789 miljardit krooni. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht ulatus aasta lõpuks 34,89 miljardi kroonini. Maksudest laekus eelarvega võrreldes enim ettevõtte tulumaksu (131,3% eelarvest), sotsiaalmaksu laekus 103,0%, käibemaksu 102,2%, üksikisiku tulumaksu 100,8% ja aktsiise 100,1%. Valitsussektori konsolideeritud kulud moodustasid aastaga 34,50 miljardit krooni. Võrreldes aastaeelarvega kulutati eelarves ettenähtud summa peaaegu kõikide kululiikide lõikes. 2000. aasta lõpuks ulatus valitsussektori defitsiit 879,6 miljoni kroonini ehk oli 1,0% SKP-st. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht oli 2000. aasta 12 kuuga 30,73 miljardit krooni ehk 2001. aasta tulude laekumine oli eelneva aastaga võrreldes 13,6% kõrgem. Samas suurenesid valitsussektori kulud võrreldes 2000. aastaga 9,1%, ulatudes toona 31,61 miljardi kroonini. 5
Kuluartikkel Maksumus Riigilõiv 190€ Äppi loomine 255€ App Store maks 80€ Google App store maks 20€ Turunduskulud 1120€ Kokku 4445€ 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Turunduskulud sisaldavad koostöid vegan blogijate/youtuberitega, taimetoidumesse ja reklaami vegan ajakirjades. Kulu liik 1. nädal 2. nädal 3. nädal 4. nädal Kokku 190 Riigilõiv 190 255 255
kuluinformatsioon on vastuvõetav juhtimisotsuste langetamiseks. 28 Kuluarvestus ja plaanimine · Kulueelarved ja prognoosid on kulude ettenägemise vahendid, kulude eelneva aktsepteerimise vahenditeks. · Kulustandarditele ja eelarvetele saab üles ehitada võrdlemisi efektiivse kulude kontrolli. 29 Kuluarvestus ja kontroll · Kuluarvestus vastutuskeskuste, kululiikide ja kuluobjektide lõikes, kulude kontroll kulustandardite ja kulueelarvete alusel ning kulude analüüs loovad vajaliku aluse tootmise ja ettevõtte kui terviku tegevuse efektiivsuse hindamiseks ja tõhusa finantskontrolli teostamiseks ettevõttes. 30 Kuluarvestussüsteemi kasulikkus sõltub järgmistest teguritest · Kasutatava kuluarvestussüsteemi sobivusest antud ettevõttele ja tootmisprotsessile;
2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a. jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! STARDI/KASVUTOETUSE TAOTLUSE TÄITMINE VABATAHTLIK PROJEKTI EELARVE NÄIDIS Ühiku NR Tegevuste kirjeldus kululiikide lõikes Ühik Maksumus maksumus 1 2 3 4 5 Masinate, seadmete või muu materiaalse 1. põhivara soetamise kulud 0,00 0 1.1. Uue materiaalse põhivara soetamise kulu 0 1.2. Kasutatud materiaalse põhivara soetamise
2016 a. 2017.a. 2018.a. 2019.a. January February March April May June July August September October November December #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! STARDITOETUSE TAOTLUSE TÄITMINE VABATAHTLIK PROJEKTI EELARVE NÄIDIS Ühiku NR Tegevuste kirjeldus kululiikide lõikes Ühik Maksumus maksumus 1 2 3 4 5 Masinate, seadmete või muu materiaalse 1. põhivara soetamise kulud 0.00 0 1.1. Uue materiaalse põhivara soetamise kulu 0 1.2
arvutamise erinevatest meetoditest, selgitatakse välja tasuvuspunkti arvutamine. Töö teises osas kirjeldatakse plaanitavat uurimistöö metoodikat. Kolmandas osas leitakse toetudes töö teooria osale toote omahind, toote müügihind, ettevõtte müügikäibe brutorentaabluse ja müügikäibe puhasrentaabluse muutus tänavapostide tootmisel tasuvuspunktis. 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS Omahinna kujundamise kesksed momendid kujunevad kululiikide ja kulukandjate detailse määratluse ja analüüsi kaudu, mille aluseks saab olla detailne ja kompleksne kuluarvestussüsteem (Haldma & Karu, 1999, lk 109). Kaplan ja Cooper (2002, lk 18) toovad välja ettevõtte kuluarvestussüsteemid kolm peamist funktsiooni: varude hindamine ja realiseeritud toodangu mõõtmine kulusid finantsaruannete tarvis, tegevuse, toodete, teenuste ja klientide kulude mõõtmine,
ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega. 35. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes. 1) Nt olid sel aastal suuremad kulud kaupadele teenustele, mis käibe brutorentaablust
October 1 2 2 2 November 1 2 2 2 December 1 2 2 2 1 2 2 2 STARDITOETUSE TAOTLUSE TÄITMINE VABATAHTLIK PROJEKTI EELARVE NÄIDIS Ühiku NR Tegevuste kirjeldus kululiikide lõikes Ühik Maksumus maksumus 1 2 3 4 5 Masinate, seadmete või muu materiaalse 1. põhivara soetamise kulud 0.00 0 1.1. Uue materiaalse põhivara soetamise kulu 0 1.2
ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega. 35. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes. 1) Nt olid sel aastal suuremad kulud kaupadele teenustele, mis käibe brutorentaablust
n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid: Skeem I (esitatakse kogukulude meetodil, kulud esitatakse kululiikide viisi) Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, jne. Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud 4 Tulumaks Puhaskasum Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise koha järgi) Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum
2500.- Noorkanad 2160.- Kanade sööt Munapakendid 198.- Renoveerimis kulud 300.- Kanade väliala ümbritsev aed 1480.- Reklaami kulu 40,- Kokku 6678.- 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Ettevõtluse esimesel nädalal on esmatähtis ennast registreerida FIE-ks,alustada remonditöödega laudas, tuleb viia vastavusse euronõuetega. Samuti tuleb alustada kanade väiaia ehitust. Teisel nädalal on samuti rõhk ehitus- ja remonditöödel, samuti alustame kanade sööda kokkuostmise ja tootmisega(veski on olemas). Alates kolmandast nädalast on põhitegevuseks noorkanade ost ja kohale toimetamine.
October 2 2 2 2 November 2 2 2 2 December 2 2 2 2 2 2 2 2 STARDI/KASVUTOETUSE TAOTLUSE TÄITMINE VABATAHTLIK PROJEKTI EELARVE NÄIDIS Ühiku NR Tegevuste kirjeldus kululiikide lõikes Ühik Maksumus maksumus 1 2 3 4 5 Masinate, seadmete või muu materiaalse 1. põhivara soetamise kulud 0.00 0 1.1. Uue materiaalse põhivara soetamise kulu 0 1.2. Kasutatud materiaalse põhivara soetamise
kulu = kasutatud ressurssi kogus * ühiku hind Kulude juhtimine (cost management) Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik: strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, kasumlikkuse suurendamiseks, planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, aruandluse koostamiseks, muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. Kulude arvestus KULULIIKIDE JÄRGI Millised kulud tekkisid tegevuse (tootmise) käigus? KULUKOHTADE JÄRGI Kus allüksustes kulud tekkisid? KULUKANDJATE JÄRGI Millele (nt toode, protsess, projekt) ja kui palju kulutati? Kuluobjekt ja kulukäitur: KULUOBJEKTIDEKS on kõik objektid (tooted, protsessid, projektid, allüksused jne), mille kulusid mõõdetakse eraldi . KULUKÄITUR on sündmus või toiming (juhtimisotsus), mis põhjustab kulude
Sihtkulu- suurim võimalik toote/teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum- eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe. Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3. Kulu kontrollimiseks (mõjutatav- ja mittemõjutatav kulu; muutuv-püsikulu)
kulude alanemise ja omanike kasumi maksimeerimise; kõigi struktuuriüksuste tegevuse aruandluse ja plaanimissüsteemi koordineerimine; strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 16. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud/ Teenindamise kulud Tootmise otsekulud /Teeninduse otsekulud Tootmise üldkulud/Teeninduse üldkulud Tootmis- (sh teenindus-) kulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ninghõlmavad: - Otseseid materjalikulusid - Otseseid tööjõukulusid - Tootmise/ teeninduse üldkulusid - Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmetehooldus, varuosad)
2010. aasta varude käibevälde: Varud: 6 369 300 kr Müügikulu: 11 807156 kr 2009. aasta varude käibevälde: Varud: 7 992 392 kr Müügikulu: 12 037 476 kr Aastal 2009 kulus kauba ostmise hetkest müügihetkeni 45 päeva rohkem kui 2010. aastal. 13 7 TULUKUSE ANALÜÜS Tänapäeval ettevõtte finantsanalüüsis ei tooda välja kõigi kululiikide taseme näitajaid vaid arvutatakse tulude ülejäägi taseme näitajad. Üldkasutatavad neist on: kogukasumi tase, tegevuskasumi tase, ärikasumi tase jne. 7.1 Kogukasumi tase Kogukasumi taseme leidmisel saame teada, mitu protsenti moodustab osaühingu xxx kogukasum iga müüdud kaupade ühest kroonist kasutades valemit: , (7.1) Kaubanduses kuuluvad muutuvate kulude hulka edasimüügiks soetatud kaupade kulu,
See võimaldab otsustada, kuidas jaguneb netokäibe üks kroon mitmesugusteks kuludeks, makseteks ja laekumisteks (Bõtskova jt 1997, lk 18). Vertikaalanalüüs aitab: näha, milliseid struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud; näha eri käibe ja põhivaraartiklite suhtelist tähtsust bilansis; näha eri aktiva ja passivaartiklite suhtelist tähtsust bilansis; kasumiaruandes tajuda eri kululiikide osamäära müügitulemist kasumi kujunemisel; kindlaks määrata ettevõtte positsiooni konkurentide suhtes; tähele panna neid arengutendentse ja ebamajanduslikke ilminguid, mis muude meetoditega võivad märkamata jääda. 14 Vertikaalaanlüüsist saadud ettevõtte näitajaid konkurentide ja tegevusharu näitajatega
krediidivõime - kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud kumulatiivne tulude jaotus iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale kupongvõlakiri võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama
19 kasumiaruanne andmeid majandusaasta tulemikomponentide (kulutused ja tulud) liikide, suuruse ja allikate kohta. Kasumiaruandes näidatakse ainult kõik möödunud aruandeaasta kulutused ja tulud, niisiis mitte mingeid muid suurusi. Kasumiaruannet võib teha kahel viisil : 1. kogukulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 1)vastastatakse aruandeperioodi tulule kõik sellele perioodile langevad kulutused. Kõiki kulutusi käsitletakse kululiikide lõikes perioodikulutustena ning kulud on agregeeritud vastavalt nende olemusele (amortisatsiooni-, materjali-, palga-, energia-, reklaami- jne kulud). See meetotod sobib kasutamiseks ettevõtetele, kus on lihtne kuluarvestus ja suhteliselt väiksed tootmisvälised kulud. 2. käibekulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 2) ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s
tegutseda võrdse konkurentsi tingimustes. 84. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest? Avalike hüviste pakkumise üle otsustavad ühiskonna poolt valitud esindusorganid, mida nimetame lihtsustatult valitsuseks. Avalike hüviste pakkumise kogumaht ja struktuur sõltuvad valitsussektori kasutada olevatest tuludest ja ühiskonna eelistustest. 85. Millest koosnevad avaliku sektori kulud? Millised on peamiste kululiikide proportsioonid Eestis? Avaliku sektori tarbimiskulutused (G); riiklikud investeeringud; valitsuse tulusiirded (TR); riigivõla intressid. Suurim osa Eesti riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarvelistes kulutustest. Olulisemad kuluartiklid on veel majandustegevusega seotud väljaminekud, üldised valitsemissektori teenused ning avaliku korra ja julgeoleku tagamine. 86
annaabi.ee 
