Mikro ja makro eksami kordamisküsimused (0)

Eksami kordamisküsimused 
1)  Allokatsioonifunktsioon  –  mida  toodab  avalik   sektor ,  millega   erasektor   toime  ei 
tule.(riik tagab nende teenuste täitmise) ostab teenuseid sisse 
Jaotusfunktsioon  – sissetulekud jaotatakse ümber, jaotatakse maksude kaudu.  
Majanduse  stabiliseerimise  funktsioon  –  hoida  inflaktsioonimäära  kontrolli  all,  riigi 
eelarve poliitika, rahapoliitika .  
2)   Lorenzi  kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust 
ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 
3)  Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise 
ja nõudmise vahekorra muutmine. 
4)  Ühiskondlikud kaubad  – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 
5)  SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. 
RKP  –   rahvamajanduse   koguprodukt,  rahvuse  poolt  toodetud  teenused  ja   hüvised  
kokku 
6)  Kulude  ja  tulude   ringkäik   –  hüviste   turg ,  ressursside  turg  (majanduslik  ringkäik)  vt 
joonis  vihikus.  Kulutused-   majapidamised   ostavad   turult   midagi( kulutus ),  ettevõte 
palkab tööjõudu ( kodumajapidamise jaoks tulu). 
7)  Tegurid ehk ressursid , toodete turg ehk majapidamised saavalt sealt osta.. 
8)  SKP = C( eratarbimine ) + I(investeeringud) + G(avalik sektor) + Nx( netoeksport ) 
9)  Vaata 10 peatükk 
10)  Vaata 10 peatükk 
11)  Vaata 10 peatükk 
12)  SKP tasakaal tuleb, sissetulekud ja tarbimise on tasakaalust. 
13) Ettevõtete  puhul  on  tulu  siis  kui  nad  suudavad  midagi  maha  müüa.  ( Kogutulu   = 
Hind*Kogus[ettevõte]), avaliku sektori kulutsed on kaupade ja teenuste ostud.  
14) Netoekspordi leidmine, Nx =  eksport -  import , positiivne siis on hea aga kui negatiivne 
siis riigil oleks endal võimalik tootmist rakendada sinna.  
15) Inflatsioon,  laiaulatuslik  hinnatõus.   Languslõhe ,  ulatuslik  kasutatud  ressursside 
piiratus . 
16) Googelda...... 
17)  Fiskaalpoliitika   põhimõjud  -  ressursside  kasutus,  aeg,  maailmavaated,  võimulolev 
valitsus 
18) Riigivõlg – riik saab võlgu olla teistele riikidele, Euroopa Liidule.(Eestis üsna väike) 
19) Ujuv   vahetuskurss   –  vahetuskursi  suurus  muutub,  lähtuvalt  nõudlusest  ja 
pakkumisest.(euro)  Fikseeritud  vahetuskurss  –  kindel  ja  konkreetne   nõudlus   ja 
pakkumine.( rubla ) 
20) Devalveerimine on rahaväärtuse langetamine, teise  valuuta  suhtes. Revalveerimine on 
rahaväärtuse tõstmine, teise valuuta suhtes.  
 
 
 
Majandusühendus  on  majandusliku  koostöö   organisatsioon .  See  on   rühmitus  
majandusühendusse ühinenud riikidest. Meile kõige tuttavam näide on Euroopa Liit ning selle 
liikmesriigid. 
Erinevad majandusühendused : 
IMF – Rahvusvaheline valuutafond – rahvusvaheline krediidi ja valuutaorganisatsioon. Selle 
eesmärgid  on  valuutade  konverteeritavuse  taastamine,  multilateraalse  maksesüsteemi 
loomine,  korrastatud  valuutasuhete  loomine,  et  tagada  stabiilne  vahetuskursside  süsteem, 
maksebilansi   defitsiidiga  riikidele   finantsilise   toetussüsteemi  loomine,  et  neid  maksebilansi 
tasakaalustamiseks  ja  valuuta  stabiliseerimiseks   lühiajaliselt   krediteerida,  rahvusvahelise 
kaubavahetuse ja valuutapoliitika korraldamine. Mõjuvõimas  organisatsioon, kes on aidanud 
likvideerida erinevate riikide finantskriise . 
Maailmapank  –  Rahvusvaheline  Rekonstrueerimise-  ja  Arengupank.  See  on   ÜRO  
rahandusasutus.  Eesmärkideks  on  toetada  liikmesmaade  majanduse  taastamist  ja  arengut 
rahvusvaheliste  investitsiooniprogrammide  kaudu,  arengu-uuringute  koostamine  riikide  ja 
regioonide  kohta,  haridus-  ja  väljaõppe  ürituste   toetamine ,  arengumaade  investeeringute 
krediteerimine ning eralaenude- ja investeeringute tagamine. 
WTO  –  Maailma  Kaubandusorganisatsioon.  Selle  funktsioonideks  on  aidata  kaasa 
mitmepoolsete  kaubanduslepingute  rakendamisele,  haldamisele  ja  toimimisele  ning  tagada 
selleks 
vajalik 
raamistik. 
Tagada 
foorum 
oma 
liikmetele  
mitmepoolsete 
kaubandusläbirääkimiste  jaoks.  Haldab  vaidluste  lahendamist  reguleerivate  eeskirjade  ja 
protseduuri  käsitluslepet.  Haldab  kaubanduspoliitika  läbivaatamise  mehhanismi.  Maailma 
majanduspoliitika   suurema  järjepidevuse  tagamiseks  teeb  WTO  asjakohast  koostööd 
Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga. 
OECD  –  Majanduse  koostöö  ja  arengu  organisatsioon.  Eesmärgid  ja  tegevusalad  on  aidata 
kaasa 
liikkmesriikide 
majanduslikule 
ja 
sotsiaalsele 
arengule. 
Kordineerida 
majanduspoliitikat.   Elavdada   kaubavahetust.  Abistada  arengumaid.  Põõrab  tähelepanu  info 
vahetamisele ja liikmesriikide majandusolukorra analüüsile. Koostab arengukontseptsioone ja 
–prognoose.  Annab  liikmesriikidele  tegutsemissoovitusi.  Tegeleb  tööstusriikide  ja 
arengumaade sidemete korraldamisega ja arenguabi süsteemi täiustamisega. 
EFTA   -  Euroopa  Vabakaubanduse   Assotsiatsioon   –  See  taotleb  omavahelises  kaubanduses 
tööstuskaupada  tolli  ja  kaubatarnete  koguseliste  piirangute  kaotamist,  korraldab  koostööd 
patendinduse ja tööstusliku tootmise alal 
NAFTA  ( North   American  Free  trade  area)  –  USA,   Kanada   ja   Mehhiko   majanduslik 
organisatsioon, mille põhieesmärgiks on edendada nendevahelist majanduslikku koostööd. 
ASEAN   –  Kagu- Aasia   Maade  Assotsiatsioon  –  Tegevuse  eesmärgiks  on  liikmesmaade 
majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu kiirendamine ning koostöö arendamine. Sinna 
kuuluvad näiteks Tai, Vietnam , Malaisia 
APEC   (Asia- Pacific    Economic    Cooperation )  -  Aasia  ja  Vaikse  Ookeani   majanduskoostöö   – 
Tõhustab liikmesriikide koostööd ja vastastikust abistamist. Sinna kuuluvad näiteks Kanada, 
Austraalia , Tai. 
MERCOSUR   –  Vabakaubandusliit,  kuhu  kuuluvad   Argentiina ,  Brasiilia,  Paraguai,  Uruguai 
ja Venezuela . 
OPEC  (Organization  of  Petroleum  Exporting  Countries)  –  Naftat  Eksportivate  Riikide 
Organisatsioon.  See  on  naftat  tootvate  arengumaade  ühendus,  mis  moodustati  1960.  aastal 
liikmesmaade  huvide  kaitsmiseks  rahvusvahelistel  turgudel.Põhitegevuseks  on  liikmete 
naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote kindlaks määrates reguleerida  toornafta  maailmaturu 
hinda. 
SRÜ – Sõltumatute Riikide Ühendus – See on poliitiline ja majanduslik ühendus, mis hõlmab 
enamiku endise N. Liidu liiduvabariike. SRÜ kontrollib liikmesriikide relvastust ja majandust. 
Monetaarpoliitika  olemus (keskpanga roll) 
Monetaarpoliitika  ehk  rahapoliitika  on  poliitika,  mis  mõjutab  majandust  rahapakkumise  ja 
krediidi  kättesaadavuse  kaudu.  Rahapoliitika  võib  olla  ekspansiivne  või   kitsendav . 
Ekspansiivse  rahapoliitika  eesmärgiks  on  suurendada  rahapakkumist  ja  kogunõudlust. 
Kitsendav  rahapoliitika  (või  poliitika,  mida  vahel  nimetatakse  ka  rangeks  rahapoliitikaks) 
püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada  kogunõudlust. 
Rahapoliitikat võib kasutada maksebilansi  juhtimiseks , töötuse taseme mõjutamiseks, hindade 
stabiliseerimiseks  ja  majanduskasvu  stimuleerimiseks.  Kui  rahapoliitilisi  otsuseid  teeb 
keskpank, siis on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga. Kui rahapoliitika kujutab endast 
teatavate ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma igapäevaste toimingutega 
muuta, siis räägitakse automaatsest rahapoliitikast 
Kulude olemus 
Tänapäeval toimuvad kiired muutused nii inimeste väärtushinnangutes ja mõtlemises kui ka 
elu- ja majanduskeskkonnas . Kui veel mõned aastad tagasi oli piisav osata õigesti ja õiglaselt 
kulusid arvestada, siis tänasel päeval ei ole see sageli piisav, sest keskendudes liigselt kulude 
arvestusele, unustatakse peamine: miks me kulusid arvestame. 
Kulu tekib ressursi kasutamisel . Kui esialgu piirdus kulude arvestus möödunud perioodil 
tekkinud kulude kirjendamisega, siis koos majanduse arenguga on muutunud ja muutub järjest 
olulisemaks tulevikus tekkivate ehk tuleviku kulude juhtimine, prognoosimine ja 
eelarvestamine . 
Kulu ei teki organisatsioonis üldjuhul iseenesest. Järjest rohkem kinnistub arusaam, et kulud 
ei juhtu niisama, vaid kulud on konkreetsete juhtimisotsuste (tegevuste) tulemus. Iga ressurssi 
tuleb kasutada väärtuse loomiseks, vastasel juhul on ressurss raisatud. 
Nüüdisajal on oluline minna kulude arvestuselt üle kulude juhtimisele ehk keskenduda 
nendele kuludele, mis on olulised ettevõtte või asutuse tulemuslikkuse, kasumlikkuse ja 
kulude juhtimiseks. Nüüdisaegne  kulude juhtimine keskendub küsimusele: kuidas 
suurendada, lähtuvalt omaniku poolt püstitatud eesmärkidest, lisandväärtust kliendile, 
maksimeerides kasumit, kasutades efektiivsemalt ressursse ja hoides kulutused võimalikult 
madalad? 
Üks küsimusi , mida kliendid sageli küsivad nii koolitustel kui ka erinevate finantsjuhtimise 
projektide juurutamisel, on: Kuidas hindad meie ettevõtte/asutuse kulude arvetuse taset ehk 
on see tänapäeva nõuetele vastav? Kuigi kulude juhtimise ja arvestuse süsteemid muutuvad 
järjest rohkem organisatsiooni (ettevõtte, asutuse) spetsiifilisemaks ja kuluarvestuse 
süsteemide taseme hindamiseks on hulk erinevaid kriteeriume, on minu jaoks kuluarvestuse 
süsteemide  arengutasemele hinnangu andmisel olulised kaks märksõna: 
 väljund ehk väljundiks  olevad kuluobjektid (kulukandjad) 
 strateegia 
Mis on väljund? Väljund (tulemus, kuluobjekt, kulukandja ) on toode, mida teeme või teenus, 
mida osutame või projekt, mida kliendile teeme selleks, et teenida kasumit ( äriühingud , 
ettevõtted) või osutada avalikke teenuseid ( riigiasutused , kohalikud omavalitsused ) või 
osutada muid teenuseid (MTÜ-d).  
Miks väljund? Iga organisatsiooni põhiline eesmärk lihtsustatult on teha tooteid ja/või 
osutuda teenuseid. Seetõttu on oluline teada, miks ja kui suured on meie väljundite – toodete, 
teenuste,  projektide  kulud.  Meil  on  tarvis  teha  ainult  neid  ja  ainult  neid  kulutusi  ja  kulusid, 
mis  on  vajalikud  strateegiliste  eesmärkide  saavutamiseks  valmistades  tooteid,  osutades 
teenuseid  või  viies  ellu  projekte.  Kas  väljundite  kulude  arvestus  on  sama  oluline  nii 
äriühingutes  kui  ka  avalikus  sektoris?  Kui   uskuda   ajakirjandust  ja  lugeda  vanemat   erialast  
kirjandust, siis jääb sageli mulje, et väljundite kulude arvestus on oluline peamiselt ärisektoris 
ning avalik sektor on  kordumatu  ja eripärane ning avalikus sektoris pole väljundite – avalike 
teenuste  kulude  arvetus  oluline.  Nüüdisajal  ei  lähe  piir  ärisektori  ja  avaliku  sektori  vahelt 
mitte  lähtuvalt  sellest,  kas  on  ärisektor  või  avalik  sektor,  vaid  lähtuvalt  sellest,  kas 
tulemuslikkus  on  oluline  ning  kasutatakse  nüüdisaegseid  strateegilise  ja  tulemuslikkuse 
juhtimise  põhimõtteid  või  ei.  Kui  kasutatakse  nüüdisaegseid  strateegilise  ja  tulemuslikkuse 
juhtimise põhimõtteid,  siis  koos nendega on oluline juurutada ja kasutada väljundite kulude 
arvestust   sõltumata  sellest,  kas  on  tegemist  äriühinguga  või  avaliku  sektori  asutusega. 
Igasugused  protsesside,  meetmete,  tegevuskavade,  arengukavade,  allüksuste,  osakondade, 
valdkondade  ja  tegevuste  kulude  arvestused  on  teisejärgulised  võrreldes  väljundite  kulude 
arvetusega.  See  tähendab,  et  mitte  ainult  ärisektoris,  vaid  ka  avalikus  sektoris  on  oluline 
arvestada ja teada, kui suured on kulud ühe või teise avaliku teenuse osutamiseks (näiteks kui 
suured on kulud ühe pensioni väljamaksmiseks, kui suured on kulud ühe lapse koolitamiseks, 
kui suured on kulud ühe seaduse eelnõu väljatöötamiseks jne). 
Elastuse leidmine (nõudluse ja pakkumise  elastsus ) 
Turumajanduse  tingimustes  juhib  tootmist  ja  tarbimist   hinnasüsteem .  Kuna  hinnad 
informeerivad nii  ostjaid  kui müüjaid sellest, kui napid on suhteliselt ühiskonna ressursid ja 
toodetud  hüvised,  siis  on  äärmiselt  oluline  välja  selgitada,  kuidas  tootjad  ja  tarbijad 
reageerivad hinnamuutustele. 
Kauba   müüja   saab  aru,  et   nõudmine   sõltub   hinnast ,  aga  lisaks  tahab  ta  ka  täpsemalt  teada, 
kuidas  ostjad  reageerivad  hinna  muutustele.  Seda  aitab  selgitada  nõudmise  hinnatundlikkus 
ehk -elastsus. Kui me teame elastsuse arvulist suurust, saame teha teha täpsemaid järeldusi nii 
pakutavate kaupade olemuse kui ka nende nõudmise kohta üldiselt. 
Majandusteooria   jaguneb   ettevõttemajandus   ja  rahvamajanduseõpetus,  viimane 
omakorda jagatakse kaheks osaks [Vaske, K.]: 
   mikroökonoomika  uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtted 
teevad  majanduslikke   valikuid   nappide  ressursside  tingimustes,  maksimeerimaks 
rahulolu  ja  kasumit.  See  käsitleb  ettevõtete  käitumist  turu  keskkonnas,  tegeldes  nii 
nõudluse kui pakkumisega; 
  makroökonoomika  tegeleb  majanduse  koondnäitajate  analüüsiga,  et  jõuda  parimate 
majanduspoliitiliste otsusteni ja, et kavandada ühiskonna arengusuundi; 
   Abraham  Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui 
madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise 
astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse 
rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud 
vajadus ei ole enam stiimul. [Mägi, J.] 
  Motiveerimaks kedagi, tuleb mõista, millisel tasandil ta asub (joonis) 
1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised 
füsioloogilised vajadused 
2. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne 
nende kestvuse suhtes 
3. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine  kollektiivi, ühtekuuluvustunne  ja 
sõprus 
4. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise  faktorid  nagu enesest 
lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised lugupidamise faktorid nagu 
staatus, tunnustamine ja tähelepanu 
5. Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine,  eneseteostus ; 
inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma. [Mägi, J.] 
 
 
Maslow  jagas  vajaduste   tasandid   omakorda  kaheks:  madalama  astme  vajadused 
(füsioloogilised  ja  turvalisuse  vajadused)  ning  kõrgema  astme  vajadused  (sotsiaalsed, 
lugupidamise ja  eneseteostuse vajadused). Nende kahe  astme erinevus  on selles, et  kõrgema 
astme vajadused rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt.