50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cloudnine8
Õppematerjali autor
Bloki-sisene aeg aga seevastu aeg, mis kulub lennukil maandumise hetkest lennuväravani jõudmiseni. Lennukite hilinemine on lennufirmadele kahjulik kahest punktist vaadates. Esiteks häirib see lennufirmade graafiku situatsioonide planeerimist (hilinemiste strateegilised kulud) ning teiseks häirib see operatiivsete tegevuste toimimist hilinemispäeval (hilinemiste taktikalised kulud). Nendest kahest hilinemiste kulu liigist on lennufirmadel kõige raskemini määratleda strateegiline kulu tüüp, mida nad vajavad hilinemiskulude paremaks juhtimiseks. /1, lk 97/ 24 Kuna Euroopas on lennujuhtimisel väga laialdlaselt kasutusel terminid lennujuhtimise voomajandamine ja lennujuhtimise voomajandamise ajalised reserveeringud ehk „ATFM slots“, siis on ka antud töös neid paslik käsitleda. Nende
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed
................................................................ 51 4.2. Tulemusjuhtimise kontseptuaalsed alused.......................................................... 56 4.3. Ettevõtte tulemuslikkuse hindamine ja juhtimine .............................................. 59 4.4. Tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise näitajad ning meetodid Eesti ettevõtetes ............................................................................................................ 62 4.5. Strateegiline controlling ...................................................................................... 70 4.6. Strateegilise controllingu instrumentaarium ...................................................... 74 4.7. Tasakaalus tulemuskaart ..................................................................................... 74 4.8. Controllingu institutsioonid ................................................................................ 86 4.8.1
ladusid/kauplusi, suurus ja võimsus jne 13. Kommunikatsioon – info edastamine ja haldus, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kulud jne. NB! Ära tõmba piire tegevuste vahele. Kõik peab toimima heas koostöös! Logistika ajalugu – pärineb kreekakeelsest sõnast mõtlemine/arvutamine ja prantsusekeelsest sõnast “lager” ehk laagripaikade valik, transpordi varustus. 19. Saj Napoleoni ohvitser tuletab termini “la logistique” mis oli strateegiline positsioon. 20. Sajand muutus see mõiste äritegevuses kasutatavaks. 7R mudel: right product, place, time, condition, quantity, cost, customer. Logistika tähtsustumine (enim mõjutavad makrotegurid): 1. transpordi ja kommunikatsioonikulude langus. Globaliseerumise esimene põhjus, transpordikulu järjest väiksem argument. 2. Inimeste arv on suurenenud, inimene tarbib järjest rohkem kaupu 3. Keskmine mobiilsus on palju rohkem suurenenud 4
ID-tunnus ehk tootekood. Iga erineva tootekoodiga toodet nimetatakse laoartikliks. · Laoartikkel (stock keeping unit, SKU) on eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest (värv, funktsioon, pakend, mudel, muud omadused). Iga SKU hoiustatakse eraldi ning iga SKU üle peetakse eraldi arvestust. (3 värvi särki, 4 suurust, + 3in1 pakend = 16 SKU) · Kui varude operatiivne kontroll toimub SKU tasandil, siis strateegiline kavandamine toimub enamasti tooterühmade tasemel (nt kui otsustatakse maksimaalne varudesse investeeritava kapitali limiit). Ringlustsükkel LK 332 joonis Kasutusvaru Täitmisaeg tellimisvajaduse tekkest kuni kauba kättesaamiseni Tellimisvahe Laodefitsiit Max, min, tellimispunkt inventuuri viisid- Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC-analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara
ja asjassepuutuva informatsiooni efektiivset edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja ladustamist lähtepunkti ning tarbimispunkti vahe eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. (U. S. Council of Logistics Management, 1 1 1 ', asendas eelmise definitsiooni. Antud definitsioon deklareerib üheselt, et logistika on ainult osa tarneahela juhtimisest). Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine (time related positioning of resource) või kogu tarneketi strateegiline juhtimine. Tarnekett on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs).
lõpptarbijani toimetamiseni; • Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni • Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle. • Ühine infosüsteem, mis on kättesaadav kõigile liikmetele teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel • Lähtekohaks on strateegiline planeerimine • Liikmed saavutavad individuaalsed eesmärgid läbi tarneahela edu Supply orchestra’ needs to respond in unison to a specific ‘conductor’ who is end-customer, and it is the end-customer’s demand signals that trigger the supply chain to respond. By sharing the end-customer demand information across the supply chain, we create a demand chain. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid