Hinnastrateegiat mõjutavad tegurid: - Ettevõttesisesed tegurid (maksud, tootmiskulud) - Turutegurid (konkurents, ostuvõime) - Väliskeskkonna tegurid (saedusandlus, hinnakontroll) Hinnakujunduses arvestatavad asjaolud: - Kulud - Loodetav kasuminorm - Konkurentide hinnad - Toote kvaliteet - Nõudlus - Toote sihtgrupp Hinnakujunduses kasutatavad meetodid - Kulupõhine meetod - Kliendipõhine meetod - Konkurentsipõhine meetod Kulupõhine meetod: - Juurdehindluse meetod põhineb arvestusliku juurdehindluse lisamisel omahinnale - Kasumiläve meetod eesmärgiks on ettevõtte kõikide kulude katmine ja soovitud kasumi saamine. Hinna määramisel lähtutakse kuludest ning arvutatakse välja kasumiläve- ehk tasuvuspunkt. Kliendipõhine meetod: - Tarbijakeskse meetodi puhul määratakse tootele hind tarbija hinnaootusi arvestades.
kogu turunduses ja konkurentsis. Hind on väärtuste summa, millele tarbija on valmis oma raha kulutama. Hinda kujundavad ettevõtte kulud, konkurents, erinevad poliitilised piirangud, tarbija väärtus toote kohta. Hinda saab tõsta vastavalt tarbija hinna tundlikkusele ja toote kvaliteedile. Ettevõtte eesmärgiks on alati kasum ja toote müük. Tihti ei ole kampaania eesmärgiks kasum vaid näiteks ladu tühjendada või turgu suurendada. Hinda kujundavad väärtuspõhine, kulupõhine ja konkurentsipõhine hinnakujundus. Kulupõhine on enimlevinum, millele pannakse oma kasumi protsent juurde. Väärtuspõhine on kliendi vajaduste ja väärtuste väljaselgitamine ja nende rahuldamine. Tihti on toote margil juba tuntus olemas, mis võimaldab ettevõttel selle toote hinda tõsta, ilma, et ta kaotaks tarbijaid. Konkurentsipõhilist hinnakujundust kasutavad enim ettevõtteid. Hinnastrateegiad: Turu riisumine, turu juurdumine, turu hõlvamine
jne) 12. Selgita brändi tähtsust klientidele? - Lihtsustab valikut, vähendab aja- ning energiakulu kordusostude sooritamisel ja toote leidmisel konkurenttoodete seast. Lubab kindlat kvaliteeti. 13. Kuidas toimub uue toote loomine? - Ideede genereerimine, ideede sõelumine, tootekontseptsiooni arendamine ja hindamine, toote kujundamine ja testimine, toote turule viimine. 14. Nimeta hinnakujundusmeetodid? Kulupõhine hinnakujundus, konkurentsipõhine hinnakujundus, tarbijakeskne hinnakujundus, turukeskne hinnakujundus. 15. Kuidas toimub hindade diferentseerimine? - Tarbijate segmenteerimine, toode, bränd, jaotuskanal, asukoht, aeg. 16. Mis on baashind ja kuidas saab seda mõjutada? - Baashind on ostja arvamus toote õiglasest hinnast. Ostja jaoks mõjutavad baashindu olemasolevad hinnad, meenuvad hinnad, ostu kontekst. 17. Mis on jaotuskanal
j. Kulupõhine hinnakujunduse universaalmeetod ja selle erimeetodid: Kuludele orienteeritud ehk kulupõhine hinnakujundus (ka kulukeskne hinnakujundus) 1) Baashinna meetod (floor pricing) 2) Juurdehindlusmeetod (cost-plus pricing) NB! Ei ole sama, mis see kulupõhine hinnakujundusmeetod, mida käsitlesime seoses hinnakujundusega piirkulu alusel. 3) Kasumiläve meetod k. Konkurentsile orienteeritud ehk konkurentsipõhine (ka konkurentsikeskne) hinnakujundus 1) Turuhinnameetod 1. Konkurentide omast kõrgem 2. Konkurentide omast madalam 3. Konkurentidega samal tasemel 2) Pakkumishinna meetod 3) Turukeskne ehk lisandväärtuse hinnakujundus l. Nõudlusele orienteeritud ehk tarbijakeskne hinnakujundus 1) Tarbija tajutud väärtusel põhinev hinnakujundus
Kasumiläve meetod – aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile Tarbijakeskne - Tarbija tajutud väärtus konkreetse toote osas. Ettevõttel põhjalik turuanalüüs, vajalik teada Tarbijate arv ja tunnused Tarbijate hinnatundlikkus Tarbijate hinnakäsitlus, mis sõltub vajadustest, infost, konkurenttoodetest Tarbijate ostuvalmidus Konkurentsipõhine - Turuhinnameetod Konkurentide omast kõrgem – toote juures midagi ainulaadset Konkurentide omast madalam – madalam kvaliteet Konkurentide omadega samale tasemele – konkurentsieelised puuduvad Pakkumishinna meetod – aluseks eeldatavad konkurentide pakutavad hinnad ning ettevõtte enda kulud. Kasutatakse avalike hinnapakkumiste tegemisel. Turukeskne
tema reisikulu sinna ja tagasi. Kulu ei tähenda siin ainult hinda, vaid ka ajakulu ja võimalikke tajutud ebamugavusi. }Reisija eelistab transpordiliiki M transpordiliigile N reisil punktist A punkti B ainult juhul kui reisi kogukulu (vt eelmine punkt) transpordiliigiga M on väiksem kui transpordiliigiga N. Reisi üldistatud maksumus- summa, mida inimene ühistranspordi eest või kulud seoses oma autoga. Reisija ajaväärtus - aeg mis kulub marsruudi läbimiseks. 3. Konkurentsipõhine ja keskselt kavandatud lähenemine transpordis. Powell ptk 8 ja 9. Märksõnad: Valitsusepoolset hinnakontrolli toetavad argumendid. White paper proposals! Direct road pricing would be unpopular, charging for non-residental parking space, including out of town shopping centres. Konkurents turul vs konkurents turu pärast. Täiusliku konkurentsi saavutamise probleemid transpordis. Transpordiliikide integratsioon. Ülepakkumine. X-ebaefektiivsus. Ristsubsideerimine
toodete arendamisega, pakutakse sageli spetsialiseerunud tootmisteenuseid (Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks 2014). Eesti teaduse spetsialiseerumist iseloomustab asjaolu, et see on väga erinev majanduse spetsialiseerumisest, mida on ennekõike võimendanud konkurentsipõhine ning teaduse arendamisele keskendunud teaduse rahastamise süsteem. Kui majanduse spetsialiseerimise pinnalt võiksime eeldada märkimisväärset tööstus-, tootmistehnoloogiate, elektroonika ja sarnaste rakenduslike valdkondade finantseerimist (ja arengut), siis Eesti teaduse rahastamise instrumendid on rahastanud pigem muid TA valdkondi. Näiteks loodusteaduse valdkonnas on suurem rahastamine olnud sellistes
Kogusele orienteeritud- müügi kasv, turuosa kasv, turule sisenemine. Konkurentsile orienteeritud- ellujäämine, hinnaliider, turu stabiliseerimine, diferentseerumine. Hinnakujunduse meetodid: Kulupõhine hinnakujundus- võetakse hinna määramisel aluseks toode ning selle valmistamiseks tehtavad kulutused. Kasutatakse alushinnameetodit, juurdehindlusmeetodit ja kasumiläve meetodit. Konkurentsipõhine hinnakujundus- aluseks võetakse konkurentide hinnad, analüüsides enne turuhindu. Turuhinnameetodi puhul võidakse määrata toote hind kas konkurentide omast kõrgemaks, madalamaks või konkurentidega samale tasemele. Tarbijakeskne hinnakujundus- lähtealuseks on tarbija tajutud väärtus konkreetse toote osas. Turukeskne hinnakujundus- aluseks on toote lisandväärtus, mille ees tarbijad on nõus maksma oluliselt kõrgemat hinda kui konkurentide toote eest.
kasutada psühholoogilisi mõjutusvahendeid. Turundusstrateegia rajatakse emotsionaalsetele argumentidele, kuna tarbija ei hinda alati hindu ratsionaalselt. Ettevõtjad peavad aga olema ettevaatlikud, et nad ei määraks liiga kõrget hinda, sest ka kliendid, kes on alguses nõus maksma tänu heale müügiargumendile kõrgemat hinda võivad hakata mingi aja möödudes eelistama odavamat ja sama kvaliteetset toodet. 3. Konkurentsipõhine hinnakujundus saab alguse sellest, et ettevõte määrab oma hinna vastavalt oma otseste konkurentide hinnatasemele. Ettevõtetele, kes tegutsevad turul, kus on üks või mitu liidrit, võib selline strateegia sobida. Samas need ettevõtted, kes järgivad konkurente pimesi ja lasevad hinnad liiga alla või vastupidiselt, tõstavad liiga kõrgeks arvestamata reaalset olukorda, võib selline strateegia kujuneda saatuslikuks.
Sellise iseärasusega ettevõte eristub teistest raamatupidamisfirmadest ja äratab huvi toitlustusettevõtjate seas, kelle tegevus pole saavutanud tuntust ja klientide heakskiitu. 7.5 Hinnakujundus Hinna kujunemisel lähtutakse kulu-, kliendi- ja konkurentsipõhist hinnakujundusest. Kulu hinna kujundamine baseerub kuludel, hind katab püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldab kasumit; kliendipõhine - hind ja teenuse ulatus kujuneb kliendi valmidusest teenuse eest tasumisel; konkurentsipõhine - uuritakse konkurentide hinnastrateegiat, millest lähtutakse hinna kujundamisel. Lähtutakse kahest hinnaarvestuse põhimõttest, mis oleksid kliendi jaoks võimalikult paindlikud ja arvestaks tema soove ja vajadusi. Aidatakse kliendil leida sobiva hinnalahenduse ning vajadusel on võimalik seda alati muuta. Fikseeritud hind - konkreetne kuutasu, mis vaadatakse üle kord aastas kui teenuse maht on oluliselt suurenenud. Fikseeritud hind aitab kliendil arvestada igakuise väljaminekuga
müügimahu juures soovitud kasumile. Püsi- ning muutuvkulude summaarse kogukulude kõvera olemasolul saab leida müügikoguse ning kogutulu teatud hinna juures. Punkti, kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed, nimetatakse kasumilävepunktiks. Valem: Hind = (püsikulud + muutuvkulud ühiku kohta x kogus) / kogus Etteantud hinna ja müügimahu korral saab leida kasumi: Kasum = (hind – muutuvkulud ühiku kohta) x kogus – püsikulud Konkurentsipõhine hinnakujundus (aluseks võetakse konkurentide hinnad, analüüsides enne põhjalikult turuhindu) Turuhinnameetodi puhul: Konkurentide omast kõrgem – kui toote juures on midagi ainulaadset, mida tarbijad väärtustavad kõrgemalt (pakend, omadused) Konkurentide omast madalam – kui toode on konkurentide omadest madalam. Pikaajaline edu, kui tootmisprotsessis kulueelis. Lühiajaliselt uue toote puhul klientide meelitamiseks.
soovitud kasumiprotsenti või kulutustelt tagasi teenida. · · Juurdehindlusmeetodiga lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa. Tarbijale kujuneb seega hind toomise ning jaotuskanalite juurdehindluse summana. Nt t- särgi alghind 10 eurot , hulgimüüja jaehindlus 40 %, seega hulgihind 14. Jaemüüja lisab 75% mis teeb hinnaks 24,5 eurot. · Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. · Konkurentsipõhine hinnakujundus · Aluseks võetakse konkurentide hinnad. Turuhinnameetodi põhjal saadakse hind järgmiselt. · Konkurentide omast kõrgem- kui toote juures on midagi hinnalist mida tarbijad väärtustavad. Toimib väikeste partiide korral · Konkurentide omast madalam kui toode on madalama kvaliteediga. Pikaajaline edu saavutatakse kulueelisega, lühiajaliselt meelitatakse sellise hinnaga tarbijad. · Konkurentidega võrdne - olulisi konkurentsieelised pole
eraldi välja tuua. Toetuseelarve võib koostada järgmiste meetodite abil: Käibeprotsendi meetod toetuskulud tuletatakse vastavalt läbimüügile (seda kas siis möödunud või eeldatava läbimüügi järgi) Kasumiprotsendi meetod toetuskulud tuletatakse vastavalt kasumile (eeldatava või möödunud ajaperioodi põhjal) Ühikupõhine meetod kindel toetuskulu arvestatakse igale toodetavale ühikule Konkurentsipõhine meetod toetuskulude planeerimisel lähtutakse põhiliste konkurentide toetuskuludest Turupõhine meetod toetuskulud planeeritakse lähtuvalt tootmisharu keskmistest tootmiskulude ja käibe suhtest Sihtmeetod toetuseelarve määratakse vastavalt toetuse eesmärkidele ja vajadustele Katsemeetod toetuseelarve püütakse paika panna vastavalt igal turul tehtud uuringutele ja katsetele Matemaatilised meetodid toetuseelarve määratakse arvestuslikul meetodil kindlate
· loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, · toote sihtgrupp. Hinnakujunduses kasutatakse mitmeid meetodeid. Kolm levinuimat neist: 15 · kulupõhine - hinna kujundamine baseerub kuludel, hind peab katma püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldama kasumit, · kliendipõhine - hind kujuneb selle järgi, mis tarbija on nõus maksma kauba või teenuse eest, · konkurentsipõhine hinna kujundamisel uuritakse konkurentide hinnastrateegiat ja lähtutakse kulude või nõudluse asemel sellest. Tegelikkuses pole muidugi ükski nimetatutest täiesti iseseisev ja seetõttu tuleb ettevõtte hinnapoliitika väljatöötamisel arvestada kõigi kolme meetodi elementidega. Kulupõhine meetod Vaadeldav meetod lähtub kuludest, ja seda käsitletakse kahel kujul. A. Juurdehindluse meetod
ja vastupidi Ettevõttevälised tegurid on: -nõudlus – sh sesoonsus, hinnaelastsus -kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes -konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents -turustuskanali nõuded -riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine jne. 37. Hinnakujunduse meetodid: kulupõhine, konkurentsipõhine, tarbijakeskne, turukeskne Kulupõhine hinnakujundus – Hinna määramisel võetakse aluseks toode ning selle valmistamiseks tehtavad kulutused. Kogus x ühikukulu + püsikulu Hind = ------------------------------------------------------------------- Kogus x (1 – kasumiprotsent) Juurdehindlusmeetodi korral lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa.
38 Toetuseelarve võib koostada järgmiste meetodite abil: Käibeprotsendi meetod toetuskulud tuletatakse vastavalt läbimüügile (seda kas siis möödunud või eeldatava läbimüügi järgi) Kasumiprotsendi meetod toetuskulud tuletatakse vastavalt kasumile (eeldatava või möödunud ajaperioodi põhjal) Ühikupõhine meetod kindel toetuskulu arvestatakse igale toodetavale ühikule Konkurentsipõhine meetod toetuskulude planeerimisel lähtutakse põhiliste konkurentide toetuskuludest Turupõhine meetod toetuskulud planeeritakse lähtuvalt tootmisharu keskmistest tootmiskulude ja käibe suhtest Sihtmeetod toetuseelarve määratakse vastavalt toetuse eesmärkidele ja vajadustele Katsemeetod toetuseelarve püütakse paika panna vastavalt igal turul tehtud uuringutele ja katsetele Matemaatilised meetodid toetuseelarve määratakse arvestuslikul meetodil kindlate
omahinna ning kalkuleeritud riskipreemia (soovitud kasum), mis lisatakse omahinnale, turu- või nõudlusepõhine hinnakujundus lähtub turu poolt aktsepteeritavast hinnast, mis on klientidele vastuvõetav ja konkurentsivõimeline konkurentide hindadega, 19 konkurentsipõhine hinnakujundus lähtub konkurentide hinnatasemest sõltumata sellest, milline on ettevõtte kulude tase või turunõudlus. Kulude sihtkalkuleerimine on hinnapõhine, kliendikeskne, toote konstruktsioonist lähtuv strateegiline kulujuhtimise filosoofia. Sihtkalkuleerimine on protsess, mille käigus määratletakse uue toote maksimaalselt lubatavad kulud ja seejärel arendatakse välja mudel, mida on võimalik sihtkuludest lähtudes kasumlikult toota.
annaabi.ee 
