ENGLISH GRAMMAR KAS SA TEADSID? Inglise keele grammatika peegeldab seda keelt kõnelevate rahvaste ajalugu ja olemust! Kuningriigis on olulisel kohal olnud viisakus ja kombed. Ülikud ei saa hakkama teenijateta (abitegusõnad)! Ülikud on kõikjal tuntud oma kitsiduse poolest (mitte midagi ei ole topelt, e.g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) ...
Väga ettevaatlik peaks olema fiktiivabielude suhtes,mis võivad lõppeda vägagi kurvalt. Sõprussuhe aga välismaalasega on kindlasti väga huvitav ,ning annab võimaluse rakendada ja arendada oma võõrkeeleoskusi.Keel ongi see mis erinevaid rahvuseid ühendab,seega peab keele õppimisele palju rõhku panema.Samuti oleks kasulik end erinevate kultuuride kommete ja tavadega kurssi viia.Seda eriti enne kuskile reisimist või elama-töötama asumist.Ilma kohalikku kultuuritaustaga tutvumist võib kohanemine välisriigis väga raske olla ja kulgeda nii öelda üle kivide ja kändude.Oleks mõeldamatu kolida väga sügava kultuuriga riiki ilma kultuuritaustaga tutvumata ,nagu näiteks Jaapan , kus igapäevaelu sõltubki kultuurist, tavadest ja kommetest.Enda harimine selles vallas tuleb ainult kasuks,nii tööturul konkureerides, reisides või elukohta vahetades. Lõpetuseks võib öelda et kultuurilised erinevused võvad erinevatest kultuuridest inimeste
.... KLIENDITEENINDUSE UURIMUS Uurimustöö Juhendaja: ................. ............... 2010 SISUKORD 1. ERINEVAD KLIENDIRÜHMAD KAUBANDUSES.......................................................................................3 1.1 Klientide rühmitamine 1.2 Demograafilised tunnused 1.3 Geograafilised tunnused 1.4 Psühholoogilised tunnused 2. ERINEVAD KULTUURITAUSTAGA KLIENDID JA NENDE TEENINDAMINE......................................................................................4 2.1 Kultuuridevahelised erinevused 2.2 Vestluskäitumine 2.3 Ajakäitumine 2.4 Ruumikäitumine 2.5 Erinevate kultuuride vaheline suhtlus 3. RASKETE NING ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE......................................................................................6 3.1 Rasked ning erivajadustega klienditüübid 4
* Vastuvõtu tingimused: lõputunnistuse keskmine hinne, vestlus. * Praktika: I kursusel 5 nädalat hotelliruumide hoolduse praktikat ja 5 nädalat toitlustusteenuste praktikat. II kursusel 10 nädalat vastuvõtutöö praktikat. * Tulemus Hotelliteenindaja saab ettevalmistuse tööks hotelli majapidamises, toitlustuses ja vastuvõtutöös. Hotelliteenindaja: koostab külaliste saabumise plaane, valmistab ette saabujatele tube, teenindab erineva kultuuritaustaga külalisi, teostab broneerimise, sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab erinevate maksevahenditega. Väga oluline on hea meeskonnatöö-, väljendus- ja keelteoskus, teenindusvalmidus. Õpingute käigus saab ettevalmistuse, et sooritada hotelliteenindaja I taseme kutseeksam. * Võimalused tööturul Hotelliteenindaja töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.
inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Multikultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida. Kui jätkates aruteluga, siis erineva kultuuritaustaga, emakeele ja usuga inimesed elavad ühel ja samal territooriumil. Erinevus rikastab, igal kultuuril oma tugevad ja nõrgad küljed. Igast kultuurist on alati midagi õppida. Aga miks, miks siis ometi sellest nii palju räägitakse, seda igale poole topitakse ja seda nii heas kui halvas ära kasutatakse? Proovin seda kuidagi seletada oma arutelu käigus. See, et see ei ole keeruline, teebki selle väga keeruliseks. Siin ei
kes elab emaga Herati lähedal 15-aastaselt pannakse Mariami mehele Kabuli kingsepale Rashidile, tema uues kodutänavas mõned majad edasi sünnib õpetajaperesse tüdruk nimega Laila. Aastaid hiljem viib saatus kaks naist kokku Antakse ülevaade Afganistani ajaloost 30. aasta jooksul Erinevus Lääne kultuuri ja Idamaade kultuuri vahel Miks valisin just selle raamatu? Afganistan on põneva kultuuritaustaga maa Mind huvitab Afganistani ajalugu Kerge lugeda, lugu peidab endas sügavamaid probleeme ja mõttekeerdkäike Raamat on sügav,valus, haarab endasse Tsitaate raamatust Ø "Nii nagu kompassinõel põhja poole näitab, leiab mehe süüdistav sõrm alati naise. Alati." (lk 10) Ø ... iga lumehelves on ohe, mille keegi ülekohtu all kannatav naine mõnes maailma otsas kuuldavale on toonud. ... kõik need ohked hõljuvad
Sisaldab: • Transkultuurilise õendustöö põhlised mõisted • Praktika • Viisi, kuidas antopoloogia ja õendustöö teineteist täiendavad või mille poolest nad erinevad CULTURE CARE: DIVERSITY AND UNIVESALITY THEORY • ... teooria, mis sai ülemaailmse kuulsuse, sest kultuuriliste eripäradega arvestamist peetakse • 20-21 saj. olulisemaks trendiks õenduses. Demograafilised muutused jätkuvad, mistõttu üha rohkem läheb vaja õendusabi osutamist erineva kultuuritaustaga patsintidele • Leininger nimetab mitmekultuurilise õendusabi eesmärgiks kultuurispetsiifilise abi osutamist patsientidele • Kesksed mõisted Leiningeri teoorias on: kultuur, väärtused, kultuuridevahelised erinevused, rass, etnotsentrism, kultuurisokk, etnograafia kui uurimismeetod • Leiniger rõhutab vajadust arendada õdede kultuurialast kompetentsust, et osutada “õrnale-haavatavale (kultuurilise einevuse tähenduses) ühiskonna grupile”
6. Hääletehnika: oma kõnemaneeri, diktsiooni ja intonatsiooni kontrollimine 7. Konfliktidega toimetulek ning probleemide lahendamine 8. Kaebuste ja pretensioonide käsitlemine 9. Klienditeenindaja kui ettevõtte esindaja roll, positiivse (esma)mulje loomine 10. Positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimine 11. Erivajadustega klientide teenindamine: puuetega inimesed, vanurid, lapsed 12. Erineva kultuuritaustaga klientide teenindamine 13. Paindlik ja iseseisev tegutsemine erinevates teenindussituatsioonides 14. Viisakusreeglid ja kutse-eetika põhitõed Vastutus klientide ohutuse ja turvalisuse eest
arengusuundi lihtsam ennustada riigis väga ebastabiilsed (kuid võimalik tulunorm on kõrge) Rahapoliitika on ühtne Rahapoliitika riigiti väga erinev Arveldustes kasutatakse vaid Arveldustes kasutatakse erinevaid kodumaist rahaühikut valuutasid tuleb juhtida valuutakursiriske Läbirääkimised sama kultuuritaustaga Läbirääkimised väge erineva partneritega kultuuritaustaga partneritega Kompetentsuse valdkonnad Rahvusvaheline keskkond Sotsiaal- Poliitilis- Majanduslik Rahvusvaheline kultuuriline õiguslik Analüütiline Võimaluste analüüs Strateegiline Rahvusvahelise turunduse plaan
Nii tunnevad inimesed, et nad on kedagi aidanud. Üldlevinud komme on toidupalve, mida peab ka näiteks minu vanavanaema. Ta peab tähtsaks tänada Jumalat toidu eest, mille see on temale andnud. Kogu meie suguvõsa aktsepteerib seda ja keegi ei naera selle üle. Isegi ateistid- inimesed, kes ei usu jumalasse ning agnostikud- inimesed, kes leiavad, et neil pole tõendeid jumala olemasolu kohta, eelistavad siiski midagi uskuda või vähemalt usukombeid täita. See on paratamatult seotud nende kultuuritaustaga. Traditsiooniliselt peab inimene omandama endale need kombed, mida järgivad tema vanemad mingis religioonikeskkonnas. Ta on kohustatud neid järgima austuse pärast oma vanemate ja ühiskonna ees. Kuid inimesel võivad tekkida elu jooksul teistsugused arvamised ja soovid. Ta tunneb, et vanemate usk ei sarnane tema omale ning ta võib religiooni vahetada. Samuti vahetatakse religiooni seoses abiellumisega. Siis üritatakse saada kokkulepe valitava religiooni osas. Usk on siiski igale inimesele
veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased lõhna-, tunde- jm aistingud · Haigustutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naisel · Hallutsinatsioon häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsiooni skisofreenia korral · Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne. Võib esinede suurusluul ,,Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või ,,Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil. Ärevushäire · Ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutus-, kartus- või hirmutunnet.
rääkimiseks ega ka mõtlemiseks ruumi. Minu meelest käitub ta liiga agressiivselt. jaapanlanna Edmundo kiri: Mulle tundub, et ta ei kuula mind. Ta vaatab harva minu poole ja istub minust väga kaugel. Ta on väga salalik inimene. Ma ei saa tema mõtetest midagi välja lugeda. ladina-ameeriklane Lõpetuseks Kui suhtlus toimub erineva kultuuritaustaga inimeste vahel, on inimestel ka erinevad kultuurikogemused ja ootused, mis võivad põhjustada vääritimõistmisi ja konflikte.
laia silmaringiga ning kompetentne. Eriti oluliseks oskuseks on tänapäeval ka võõrkeelte tundmine. Mida rohkem me neid oskame, seda rikkamad me oleme. Võõrkeelte vajalikkuses ei ole tänapäevases maailmas mõtet kahelda. Väga tähtsaks pean meie suures naaberriigis kõneleva keele, vene keele, oskust. Väliskülalisi oma büroos vastu võttes on tähtis, et juhiabi uuriks välja ka vastava maa tavad ja kombed. Maailm on suur ning erineva kultuuritaustaga inimesi samuti palju. Ise arvan, et esmatähtis oleks välja uurida tervitamise ja teretamise rituaalistik, kui see meie omast kardinaalselt erinev on. Juhiabi tööpäev on tihe ning tihti ka seetõttu pingeline. Stressisituatsioonides peab juhiabi suutma säilitada rahu ja meelekindluse. Tihti on vaja teha nö kümmet asja korraga. Seejuures on siiski vaja jääda naeratavaks ja toetavaks. Oskama oma tööd ja aega planeerida. Pidama kinni tähtaegadest, kokkulepetest, lubadustest.
Ajalugu näitas, et Thatcher kannatas võrdluse raudse kantsleriga (s.t Bismarckiga) edukalt välja. Selle kõrvale sobis orgaaniliselt vastumeelsus kõrgete maksude suhtes, mida Thatcher eriti kirkalt väljendas 1966. aastal, märkides, et leiboristid oma maksupoliitikaga ei tüüri mitte sotsialismi, vaid kommunismi suunas. Ning lõpuks tõsiasi, et napilt enne peaministriks saamist julges ta välja öelda paljude brittide hirmu: võõra rahva, s.t oluliselt erineva kultuuritaustaga immigrantide sissevool ei pruugi tuua head. Thatcheri imago raudse leedina kinnistus lõplikult Falklandi sõjaga 1982. aastal, millele ka toonane Eesti üliõpilaskond üsna tähelepanelikult kaasa elas, kusjuures arvamused ei jagunenud sugugi selgelt Inglismaa ja Thatcheri kasuks. Leidus neidki, kes ütlesid, et ta on sõjahull või koguni «vastik mutt». Teised seevastu pidasid oluliseks muud.
võimaldab teatud klientidel kvaliteetset professionaalset teenust saada, näiteks füüsiliste võimete või geograafilise asukoha tõttu. Seda küll rohkem vaimse tervise hädade korral. Muutused tehnoloogias on põhjustanud muutusi ka võimalustes praktiseerida internetis. Internet annab nõustajatele võimaluse suurendada teenindatavat piirkonda üle terve maailma. Seoses piirkonna laienemisega, tuleb nõustajal suurendada oma oskusi, et töötada efektiivselt ka erineva kultuuritaustaga klientidega. Nõustaja peab omama ja säiltama tehnoloogilist kompetentsust et pidada sammu pidevalt muutuva internetiga. Karjäärinõustamise online keskused Uuringute järgi saavad kliendid kasu karjäärinõustamise teenusest olenemata sellest, kas nõustamine toimub läbi interneti või füüsilistes karjäärikeskustes. Et efektiivsemalt teenust pakkuda ja et arendada välja paremaid nõustamisalaseid lehekülgi, peaksid nõustajad välja selgitama klientide vajadused
Hea kuulmine Arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon Positiivsus Tolerantsus ja heatahtlikkus Abivalmidus, sõbralikkus Empaatiavõime Teenidusvalmidus Täpsus, korrektsus Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks Klientide erisoovide tundmaõppimine Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine OSKAN JA KOHUSTUS teenindada erinevaid kliendirühmasid ja kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid nõustada erineva kultuuritaustaga kliente toime tulema erinevates teenindussituatsioonides reageerida õigesti kiituste korral toime tulla konfliktide ja probleemide lahendamisega hankida ja edastada tagasisidet klientidelt toime tulema positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimisega tagada klientidele ohutus ja turvalisus 4 töötada edukalt meeskonnas 5
nõudeid. Kontrollib raha turvaelemente visuaalselt ja kasutades spetsiaalseid tehnilisi vahendeid . Läbivad kompetentsid ja baasteadmised · Suhtlemisoskus: Suhtleb tõhusalt ja sobivalt moel ning tuleb toime tavapärastes suhtlemisolukordades . · Asjaajamine, arvuti kasutamise oskus: Kasutab arvutit õppimis- ja töövahendina, koostab ja vormistab arvutilt lihtsamaid ametikirju ja dokumente . · Teenindamisoskus: Nõustab erineva kultuuritaustaga kliente ja tuleb toime tavapäraste teenindussituatsioonides , mõistab kliendikeskest teenindamist ja erinevate kliendirühmade teenindamise eripära. · Keeleoskus: Saab kliendist aru ja teenindab inglise/saksa ja vene keeles . · Meeskonnatöö: Töötab meeskonna liikmena ja teab ja tunneb meeskonnatöö põhimõtteid kaubanduses. Baasteadmised · Kaubanduse olemus ja ülesandeid: Mõistab kaubanduse põhifunktsioone majanduses ja teab millised ülesanded on
teavitab kolleege õppetöös üles · Õpetaja oskab ja kerkinud probleemidest. suudab selgitada · Osaleb koos kolleegidega koolisiseste erinevatele osapooltele ja väliste ürituste korraldamises, ning kaasates ka kogukonna erineva koostööpartneritele kultuuritaustaga liikmeid ning kooliga seonduvaid lastevanemaid. muudatusi. · Osaleb õppijate arengu toetamiseks õppeasutuse ning kogukonna ühistegevustes, projektides ja/või algatab neid. · Teeb õppeasutuse arendamise ettepanekuid. 7
(Trasberg, 2002 lk 13). Tänasel Eesti õpetajal on võimalus ja samas ka paratamatus õpetada multikultuurses klassis. Võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis Kui õpetajal avaneb võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis, siis toob see kasu nii õpetajale endale kui ka tervele klassile. Õpetaja peab olema suuteline õpetama ja mõistma teisest kultuurist tulevaid lapsi. See tingib aga selle, et ta peab tutvuma lapse kultuuritaustaga. Õpetaja peab endale selgeks tegema võõra kultuuri kasvatustraditsioonid, kombed jne., et paremini mõista ja aru saada, lapsest ja ka tema vanematest, et ennetada konfliktsituatsioone või tekkimise korral teadvustada nende võimalikke põhjuseid. Tutvumine uute kultuuridega, avardab õpetaja silmaringi. Teadmiste suurenemisel muutub õpetaja ise mitmekesisemaks, tolerantsemaks, mõistvamaks erinevuste suhtes.
hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil. Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi, energiat, emotsioone ja algatusvõimet.
Pinnapealse õppija strateegiateks on faktide pähe õppimine ja reprodutseerimine. Sügava õppija motiivideks on seevastu teadmisjanu ning soov õpitavast aru saada, mis paneb teda lisamaterjale otsima ja lugema, arutlema ning reflekteerima. (Triin Marandi, 2005) Õpistrateegiate kasutus on seotud õppijate: · motivatsiooniga, · kognitiivse stiiliga, · mitme keele õppimise kogemusega, · rahvusega, · kultuuritaustaga, · sooga, · vanusega jne. 1.Mälustrateegiad mõtteliste seoste loomine, kujutiste, piltide ja heli kasutamine,ülevaatlik kordamine, liikumise ja aistingute kasutamine. Meeldejätmise muudab jõukohaseks mõtteliste seoste loomine, st kõik uus, mis omandatakse, viiakse seosesse sellega, mida juba varem teatakse. Mõtteliste seoste loomiseks on palju tehnikaid, millest võõra keele meeldejätmiseks on olulisemad · asendussõna kasutamine,
Sissejuhatus Maailmas leidub hulgaliselt erinevaid kultuure. Erinevused võivad olla suured või pea olematud, tuleneda keelest, rassist, usust või lihtsalt muusikamaitsest. Paratamatult toovad erinevused endaga kaasa ka konflikte ning vastuolusid eri kultuuride vahel. Järgnevas referaadis püüan vaadelda seda, millest võivad kultuuridevahelised konfliktid tuleneda ja ka seda, kuidas oleks parem võõra kultuuritaustaga inimest mõista. Referaat on jagatud nelja ossa: 1) kultuuridevahelised erinevused; 2) uuringud kultuurierinevustest; 3) stereotüüpsed kultuurierinevused; 4) oma kultuuri prillid. Referaat põhineb Aune Valgu artiklil ,,Kuidas mõista inimest võõrast kultuurist?". 3 1. Kultuuridevahelised erinevused
ITAALIA KULTUU2 14. saj – Trecento 14. Saj Itaalia kultuuri nimetus See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg Belgia, Holland, Luxembourg ja Kirde-Prantsusmaa – Burgundia hertsogiriigi kultuuriline tervik. 1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15. Saj algul pakkus Burgundia peavarju erineva kultuuritaustaga muusikutele ja kunstnikutele üle Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul
kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil. Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi, energiat, emotsioone ja algatusvõimet
Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt teistsugusest kultuurist ja rahvusest pärit inimestega koostööd tegema hakata, siis peab teistest ka midagi teadma, et nendega edukalt suhelda. Sekretär, tase 5 kutsestandardis on kutset läbivates kompetentsides reisikorraldamise
· Arvutikiri · Dokumendi- ja arhiivihaldus · Teeninduskultuur (suhtlemine - kommunikatsiooniteooria alused erinevate suhtlustehnikate valdamine, kiire orienteerumine situatsioonis, rollitaju, koostööoskus; klienditeenindus teeninduskultuuri alused, konfliktide lahendamine, kiituste ja kaebuste käsitlemine, positiivse mulje loomine, erivajadustega klientide, nagu puuetega inimesed, vanurid, jt. teenindamine, erineva kultuuritaustaga klientide teenindamine) · Etikett Juhiabi põhioskuste ja teadmiste hulka kuuluvad lisaks: · Esitlustehnikad (ettekande koostamine, visualiseerimine ja esitlemine) · Protseduurireeglite ja normdokumentide koostamine · Juhtimine (organisatsioonikäitumine, juhtimise alused; organisatsioonisisene suhtekorraldus; projektijuhtimise põhialused ja meetodid; inimeste juhtimine, motiveerimine, arendamine)
articlesbase.com/human- resources-articles/emerging-trends-in-hrm-1282468.html. 16 Sama. 17 Ajax, Z. Artikkel ,,Global Human Resource Management- New trends in HR management". Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.zimbio.com/Human+Resources+Management+Software/articles/fkfk3y9L5FX/Global+Human+Resourc e+Management+New+trends. Küsimus on juba nüüd asjakohane ja sellest on räägitud viimasel ajal palju soome meedias. Oskus valida õiglaselt ja ilma eelarvamusteta erineva kultuuritaustaga inimesi tööle pole ainus väljakutse tuleviku personalijuhtidele. Nende töö on koolitada ja informeerida juba olemasolevat personali uuest, kultuuriliselt erinevast töökaaslasest, et vähendada väljatõrjumist ja eelarvamusi. Väljatõrjumist peaks vältima juba oma töös ning kaasata ka muu personal. Töö jätkub ka pärast välismaalase valimist, sest kogemus on näidanud, et välismaalastest töötegijad vajavad alguses rohkem toetust ja juhtimist
juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast sõpruskondlikust läbikäimisest eemal kui oma loomingus suveräänsena, seisis ka teoloogiat õppinud ja õpetanud Uku Masing. Siiski kuuluvad Masingu luule vaimsete otsingute maailm ning avara kultuuritaustaga sümbolistlik kujundlikkus olulises osas kokku arbujate luule kesksete taotlustega. (Ants Oras) Arbujate luulesõpruskond hakkas kujunema kümnendi algul Tartus, kus neist enamik õppis ülikoolis filosoofiat ja tegutses üliõpilasseltsis ,,Veljesto". See oli esimene põlvkond luuletajaid, kes oli saanud olulises osas juba emakeelse hariduse ja saavutanud vaimse küpsuse iseseisvas Eestis. Need asjaolud ja omavaheline suhtlemine mõjusid lähendavalt ka kunstilistele tõekspidamistele.
Prostitutsioon kitsamas mõttes on elukutselise prostituudi tegevus: seksuaalteenuste müük raha eest. Prostitutsioon laiemas mõttes võib tähendada mistahes hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest: kingitusi, soosingut, karjääri jmt. Ülekantud tähenduses nimetatakse prostitutsiooniks või prostitueerimiseks ka igasugust kõlbeliselt ebaväärikat käitumist kasusaamise nimel. Samuti defineeritakse prostitusiooni erinevates kultuurides omamoodi. Protestantliku kultuuritaustaga maades ollakse selles suhtes märksa negatiivsemalt meelestatud kui katoliiklikes maades. Aasias, Aafrikas jm on mitmesuguseid kombeid ja traditsioone, mida euroopaliku taustaga inimesed peavad prostitutsiooniks, samal ajal nendes kultuurides võib taoline mõiste üldse puududa või tähendada hoopis midagi muud. Sama kehtib muidugi ka muude seksuaalkäitumise vormide kohta. Prostitutsiooni peetakse kõige vanimaks elukutseks, isegi sama vanaks kui inimühiskond.
inimene, autismiga õpilane); mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised). Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga vanematel on alkoholilembus, vähe haridust. ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus, sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse HEV sügavuse järgi; nende levist lähtudes; tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes. Hariduslike erivajaduste põhitüübid õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs) emotsionaal- ja käitumisraskused füüsilised puuded meelepuuded kuulmispuuded (ingl hearing impairment) nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded
tema eest kogu asjaajamise. Jagasin mitmeid viiteid veebilehtedele, kust on leitav olulist infot Soome tööle asumiseks ning kindlalt soovitasin asuda tegema endale Soomes töötamiseks vajalikku Rohelist kaarti. Minu nõustatava motivatsioon välismaale uuesti tööle asuda tundus piisav ja ka tema oskused iseseisvalt töökohti otsida ning kandideerida neile olid piisavad. Nõustamisprotsess sujus ladusalt ning eesmärgipäraselt. 4. TEEMA: Kultuuridevaheline kompetentsus ja erineva kultuuritaustaga isikute nõustamine. Kultuuridevaheline mitmekesisus ja mitmekultuuriline nõustamine: I video: Mis on mitmekultuuriline mitmekesisus ja nõuanded erineva kultuuritaustaga inimestega suhtlemiseks? Mitmekultuurilisus on kaheinimese vaheline suhtlemine, mis tuleneb nende kultuurilistest erinevustest: mitmekesisus käitumises, uskumustes, suhtumises, väärtustes, soolised või staatuse erinevused jne. 4 soovitust suhtlemisel erineva kultuuritaustaga inimestega:
tundma lennunduse aluseid ja lennutegevuse reegleid; tundma lennuohutuse ja turvalisuse põhimõtteid, teadma ohutusvarustuse paigutust ning oskama neid kasutada (hapnikumaskid, päästevestid, tulekustutid, apteegid jne); oskama anda esmaabi; oskama korraldada inimeste evakueerimist, käidelda ohtlikke aineid ja kustutada tulekahju; tundma ohtlike ainete käitlemist; tundma klienditeenindust, sh seda, kuidas teenindada erivajadustega (puuetega inimesed, vanurid, lapsed) ja eri kultuuritaustaga inimesi; oskama inglise keelt ning olenevalt lennuliinist ja -firmast valdama ka teisi võõrkeeli. Töövõimalused Stjuardessid leiavad tööd nii kodumaa kui ka teiste riikide lennufirmades. Õhusõit on enamasti ajavõit, mistõttu inimesed eelistavad üha enam reisida lennukiga ning järjest avatakse uusi lennuliine ja ka -firmasid. Üha kasvav lennutranspordi kasutamine loob ka nõudluse lennuteenindajate järele.
· Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. · Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. · Üksteisega suhtlevad ja koostööd tegevad ühiskonnaliikmed moodustavad kultuuri. Keel kui kommunikatsioonivahend: see on kõige olulisem inimesi siduv tegur ning peamine barjäär erineva kultuuritaustaga inimeste vahel 3. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuuri ruumid ja nende erisused. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: o sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed
Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti purpurmantlit. Loomulikult sai teistele oma jõukust näidata ka orjade arvuga, kes saatsid isandaid sõitudel, hoolitsesid emanda koerakese eest ja täitsid ihukaitsja kohustusi. Haritumatel orjadel laskis peremees 4 õpetada oma lapsi, täita sekretäri kohustust ning kirjutada isegi kõnetekste (kuid orjadest lähemalt juba järgmises peatükis). ORJAD Orje oli eri rahvusest ja erineva kultuuritaustaga: nad võisid olla kõrgeltharitud kreeklased või tsivilisatsioonist puutumata, kirjaoskamatud barbarid. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peeti seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena (Kõiv jt 2004). ,,Orja elutingimusi iseloomustas vaba aja puudumine: ori töötas nagu koduloom ning selleks, et oma
Operaatorid teevad üht-teist ehk ka filmilindile, aga laias laastus tehnilist baasi filmilindile tegemise peale ei rajata. Kooli tugevuseks on professionaalidele mõeldud tehniline baas ja töökeskkond. See tagab, et lõpetajad sisenevad kohe tööturule. Teiseks tugevuseks on rahvusvahelise konkursiga valitud õppejõud. Selge on see, et Eesti ei suuda praegu välja panna tugevaid õppejõude igas valdkonnas. Välismaised tudengid on samuti üks võimalusi, sest erineva kultuuritaustaga kooslused loovad oma erilise sünergia, mis võiks olla aluseks mingi uue koolkonna tekkele või teatava kvaliteedi eelduseks. 5. Sihtgrupp 5.1 Kes on Tallinna Ülikooli Balti-Filmi ja Meediakooli sihtgrupiks Sihtgrupi moodustavad sarnaste vajadustega kliendid. BFMi pakutava teenuse turu paremaks määratlemiseks tuleb leida oma turusegment. Segmenteerimisel liigitatakse kliendid vastavalt nende vajadustele, tunnustele (sugu, vanus jne) ja ostukäitumisele
· Jälgi neid hoolega ja vajadusel mine appi · Kohtle sama sõbralikult ja loomulikult nagu kõiki kliente · Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) · Ära väljenda haletsust 103 Erivajadustega kliendid · Liikumistakistusega · Kuulmispuudega · Nägemispuudega · Arengupuudega · Kogeleja · Diabeetik · Lastega pered · Eakad inimesed · Võõra kultuuritaustaga kliendid 104 Rasked kliendid Liiga jutukas klient · Ole kannatlik · Kasuta suletud küsimusi · Tee kliendi jutust vahekokkuvõtteid · Ära tekita oma märkustega ebamugavustunnet · Vajadusel juhata kliendid teise teenindaja juurde, ära lase neil oodata 105 Saamatu klient · Ole kannatlik ja abivalmis · Ära rõhuta kliendi abitust
· Kohtle sama sõbralikult ja loomulikult nagu · Arengupuudega kõiki kliente · Kogeleja · Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud · Diabeetik teenindamise seisukohalt (uudishimust) · Lastega pered · Ära väljenda haletsust · Eakad inimesed · Võõra kultuuritaustaga kliendid 103 104 Rasked kliendid Saamatu klient Liiga jutukas klient · Ole kannatlik · Ole kannatlik ja abivalmis · Kasuta suletud küsimusi · Ära rõhuta kliendi abitust
· Jälgi neid hoolega ja vajadusel mine appi · Kohtle sama sõbralikult ja loomulikult nagu kõiki kliente · Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) · Ära väljenda haletsust 103 Erivajadustega kliendid · Liikumistakistusega · Kuulmispuudega · Nägemispuudega · Arengupuudega · Kogeleja · Diabeetik · Lastega pered · Eakad inimesed · Võõra kultuuritaustaga kliendid 104 Rasked kliendid Liiga jutukas klient · Ole kannatlik · Kasuta suletud küsimusi · Tee kliendi jutust vahekokkuvõtteid · Ära tekita oma märkustega ebamugavustunnet · Vajadusel juhata kliendid teise teenindaja juurde, ära lase neil oodata 105 Saamatu klient · Ole kannatlik ja abivalmis · Ära rõhuta kliendi abitust
oli peremehe valduses ja mingeid õigusi ei omanud. Orjade ja orjapidajate pidev vastuolu, orjade õigusetus, oli see põhijoon, mis läbis kogu Rooma eraõigust.Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Abiellumise võimalust orjadel ei olnud, kuigi paljudes Kreeka riikides oli see lubatud. Orjatarid olid sageli prostituudid, kes töötasid bordellides järelvalve all. Orjasid oli eri rahvusest, erisuguse kultuuritaustaga ja ühiskondliku positsiooniga. Mõnigi peremees lasi võimekal orjal endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Niisugune ori sai elada vaba inimese kombel ja soetada koguni varandust. Sellisel juhul võis loota, et peremees lubab end teatud rahasumma eest vabaks osta. Orjade vabakslaskmine polnud Roomas sugugi haruldane. Seda võidi teha ka lihtsalt heast südamest ja tänutäheks orja ustavuse eest
Vastsündinul ei ole keelt ega kultuuri, kuid tal on kaasasündinud võime neid õppida. Kuulates, jäljendades ja lõpuks ise sõnu luues areneb lapse kõneoskus. Keegi meist ei mäleta, kuidas me õppisime esimesi sõnu ja moodustasime esimesi lauseid. Õppimiseks piisas sellest, et elasime emakeelses keskkonnas. Sama loomulikul moel omandasime kasvuümbruse kultuuri nii, et sellest tuli meile tuttav ja turvaline ning iseendastmõistetav elamisviis. Sama kultuuritaustaga inimestel on ühine ,,andmepank", mis koosneb informatsioonist, uskumustest, oletustest ja väärtustest. Nendele tuginetakse, kuigi ei osata seda alati sõnades väljendada. Teatud olukordades lihtsalt teatakse, et just nii on õige käituda. Keel on seotud kultuuriga ja keeles väljendub selles kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmapilt. Oma kultuuri hinnatakse üldjuhul kõrgelt: seda peetakse teiste omast paremaks, loogilisemaks ja mõistlikumaks
määravad erialajuhid. Organisatsioonil on kasutatada erinevad ressursid ja neid kombineerides saame suurema efekti eesmärgi saavutamisel, kui eraldi kasutades. 5. Mis on kultuurisünergia? Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi ja seega lihtsustab asjaajamist. 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkond on sisekeskkond. Mikrokeskkond on konkurendid, tarnijad, regulaatorid (tegevusharuga seotud seadused), liitlased (koostööpartnerid), kliendid. Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond?
Organisatsioonil on kasutada erinevad ressursid ja neid kombineerides saame suurema efekti eesmärgi saavutamisel, kui eraldi kasutades. 3. Mis on kultuurisünergia? 5 Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi ja seega lihtsustab asjaajamist. 4. Kirjeldage organisatsioonilist evolutsiooni! 1) Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: Variatsioonid põhimõtteliselt sama, kuid väikeste erinevustega Valik parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele Säilimine need, kes kõige paremini muutustele kohanenud Võitlus konkureerimine
Tuleb jälgida ka seda, et hea enesetunde saavutamiseks oleks ka tahtmine hoolitseda oma puhtuse eest. Erinevad eluraskused ja sotsiaalsete kontaktide vähesus võivad ilmneda ka puhtuse eest hoolitsemisel. Kuid pesematusest tulev lõhn võib olla takistuseks normaalsete sotsiaalsete suhete loomisel ja püsimisel. Hooldustöötaja peab jälgima ja ennetama iga haige koha pealt individuaalselt puhtust. Igal inimesel on omad puhtusega seotud harjumused ja kombed. Eri kultuuritaustaga inimestele puhtus ja intiimsus on väga olulise tähendusega. Olukorrast tuleb üle saada positiivse suhtumise ja avatud olekuga. Haige harjumuste ja kommete kohta tuleks küsida sobival hetkel. Kindlasti tuleb ka tutvustada patsientidele erinevaid võimalusi hügieeni eest hoolitsemisel. Sageli ei olegi probleemiks hügieeni madal tase, vaid just liigne pesemine, mille tagajärjel nahk kuivab ja hakkab sügelema. Tekivad ka allergilised reaktsioonid ja muud nahahäired
ERIVAJADUSTE ESINEMISSAGEDUS JA PÕHJUSTAJAD 1. Mida raskem on puue, seda harvemini see esineb. 2. Erivajaduste tekkepõhjused on pärilikud eeldused koos keskkonna mõjudega. 3. Erivajadusi, välja arvatud andekust, põhjustavad 4 omavahel seotud rühma tegureid: vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga; ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus; sünnipärased või omandatud puuded; õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. ERIVAJADUSTE LIIGITUS 1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks.
eelistab ta jalutada piirkonnas, kus suure tõenäosusega viibib ka noormees (näiteks tolle toa akende ees). Atraktiivsus ja sarnasus Ühes klassis õppimine või ühes ruumis töötamine ei loo soovi käima hakata. Üheks olulisemaks tõukeks on atraktiivsus, mille tekkimisel mängib olulist rolli isikute sarnasus. Sümpaatsem kipub olema inimene, kes jagab samu väärtushinnanguid, on samalaadse sotsiaalse staatuse, haridustaseme ja kultuuritaustaga. Atraktiivsus Harvardi Ülikoolis läbiviidud uuringus leiti, et homoseksuaalsete meeste jaoks on kõige atraktiivsemad maskuliinsete nägudega mehed. Heteroseksuaalsed mehed eelistavad aga naiseliku näoga naisi. Milline on füüsiliselt atraktiivne mees/naine? Vastavad 1719aastased Noormees: ,,Peale esimest suhet mõtlesin, Noormees: ,,... mulle meeldivad et teist korda ma enam ,,ämbrisse ei igasugused
tõmmata, siis eelistab ta jalutada piirkonnas, kus suure tõenäosusega viibib ka noormees (näiteks tolle toa akende ees). Atraktiivsus ja sarnasus Ühes klassis õppimine või ühes ruumis töötamine ei loo soovi käima hakata. Üheks olulisemaks tõukeks on atraktiivsus, mille tekkimisel mängib olulist rolli isikute sarnasus. Sümpaatsem kipub olema inimene, kes jagab samu väärtushinnanguid, on samalaadse sotsiaalse staatuse, haridustaseme ja kultuuritaustaga. Atraktiivsus Harvardi Ülikoolis läbiviidud uuringus leiti, et homoseksuaalsete meeste jaoks on kõige atraktiivsemad maskuliinsete nägudega mehed. Heteroseksuaalsed mehed eelistavad aga naiseliku näoga naisi. Milline on füüsiliselt atraktiivne mees/naine? Vastavad Noormees: mõtlesin, 17–19-aastased „Peale esimest suhet Noormees: „... mulle
on läbisegi. Tema luulet avaldatakse Nõukogude ajal üks kord ajakirjas ,,Looming". ,,Neemed Vihmade lahte" (1935) ainus 1930ndatel ilmunud kogu, esindab religioosset luulet. Luulekogu võib lugeda poeemina, sest puuduvad üksikluuletusi lahutavad pealkirjad. Masingu luule kompositsioon, stiil ja värsitehnika on kõigi teiste arbujate omast erinev. Selles on selgelt modernistliku luule jooni, kujundlikkuses valitseb sümbolism, mis oma äärmiselt mitmekülgse kultuuritaustaga muutub ajuti raskepäraseks, haarates ereduse ja suurejoonelisusega. Hiljem on ilmunud ,,Dzunglilaulud" (Dzunglilinnud) (1965), ,,Udu Toonela jõelt" (1974), ,,Piiridele pyydes" (1974), ,,Aerutades hurtsikumeistriga" (1983) ja ,,Kirsipuu varjus" (1985) anti välja väljaspool Eestit. Veel ka ,,Ehatuule maa" (1988) ja ,,Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul". Luule taustad Euroopast: John Donne, William Blake. Kasutab Y-tähte Ü asemel. Aaviku
· RITUAALID Kollektiivsed toimingud, mida peetakse mõnes kultuuris sotsiaalselt oluliseks ning mida toimetatakse just nende endi pärast. Siia kuuluvad näiteks tervitamine, austuse avaldamine, usutalitused jne. · VÄÄRTUSED Väärtused, mis asuvad kultuuri südames ja eri kultuuridel võivad väärtushinnangud olla väga erisugused. Mõistetest "hea ja "halb", "ilus" ja "kole" arusaamine on eri kultuurides väga isesugune. Suhtlemisel ja käitumisel eri kultuuritaustaga inimestega tuleb kasutada kõiki õpitud suhtlemistehnikaid, etiketireegleid kuid mõningaid oskusi tuleb eriti rõhutada: · Näidake nii suulise kui mitteverbaalse suhtlemisega oma positiivset suhtumist ja siirast huvi teisest kultuurist inimese vastu; · Vältige omapoolset moraali lugemist ja väärtushinnangute andmist ning kuulake inimest viisil, mis võimaldab tal end täielikult väljendada; · Tunnustage inimese personaalseid väärtusi, arvamusi ja kombeid;
aega kuna nad arutavad igat asja pikalt ja põhjalikult. Multiaktiivsed ei planeeri üksikasjalikult oma tegevust, lubab end rohkem saatuse hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest. Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega tulemuseks ärritus. Kui ei kohanduta, tekivad kriisid. Reaktiivsed kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe
idapartnerluse ala juhtivad eksperdid. Viimastest on pikemalt senise idapartnerluspoliitika kaitseks sõna võtnud Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar. Tema vastuargumentideks idapartnerluse kritiseerijaile on: 1) Idapartnerluse näol on tegu poliitikaga, mille tulemusi saame hinnata alles pikkade aastate pärast. Praegu on aga olulisim selle poliitika toimima saamine. Kuna naabruspoliitika ühendab erineva suuruse ja kultuuritaustaga riike, siis seda teeb ka idapartnerlus selle osispoliitikana. Seega ei saa partnerlusriikide erinev suurus ja ajaloolis-kultuuriline taust siin takistuseks olla. 2) Mis puutuib liitumisperspektiivi puudumisse ENP sihtriikidel, siis tähtsam kui liitumisperspektiiv peab olema sihtriigi veendumus eurointegratsiooni õigsusesse ja pühendumus reformidele, mis viivad sihtriigi vastavusse EL-i liikmesriigile esitatavaile nõuetele. 3) Mis puudutab idapartnerluse rahastusse, siis on seda pidevalt
annaabi.ee 
