10 ametit (0)

Teetööline

Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid.
Tähtis on hea tervis ja suutlikkus viibida aasta ringi välistingimustes.
Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal kutseõppeasutustes.
Teetööline ehitab uusi ning hooldab ja remondib olemasolevaid teid. Tema tööks võib olla löökaukude parandamine, teede pindamine, liiklusmärkide, tähispostide ja piirete paigaldamine, teepeenarde niitmine, teeäärse võsa raiumine , kraavide-truupide puhastamine, äärekivide paigaldamine, asfaltkatte paigaldamisel abitööde tegemine, lumetõrje.
Töökeskkond
Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks
ettevalmistamine toimuda siseruumides. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuvalt ehitusobjekti asukohast võib ette tulla pikemaajalisi töölähetusi, mõningatel juhtudel tuleb töötada ka nädalavahetustel ja öösiti.
Tööde tegemist võivad raskendada äärmuslikud ilmastikutingimused (nt tugev tuul, äike, üleujutus , tuisk,
õhutemperatuuri järsk tõus ja langus jne). Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki väsitav.
Tervist kahjustavateks faktoriteks  on tolm, müra , vibratsioon, töötamine sundasendis (masinajuhid) ja õues
(temperatuurikõikumised, puugid jne), sageli töötamine liiklussituatsioonis.
Ametlik  tööaeg  on 40 tundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist oktoobrini, võivad tööpäevad kujuneda vahel päris pikaks. Töötatakse siis, kui vastavaid töid on mõistlik teha, linnatänavaid remontides ja hooldades ka öösiti ning nädalavahetustel.
Töövõimalused
Teetöölised töötavad teedega seotud ehitus-, remondi - ja hooldusettevõtetes.
Kuna teetööd on hooajalised ja suvel on rohkem tööd kui talvel, siis kasutatakse palju ajutist tööjõudu. Samas on see hea võimalus juba õpingute ajal töötada.
Karjäärivõimaluste suurendamiseks  võib edasi õppida ning rakenduskõrgkoolis end teedeehituse objektijuhi ning ülikoolis teedeinseneri erialal täiendada .
Teedeehitajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täienduskoolituse käigus.
Elektrik
Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini.
Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas .
Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis.
Elektrik peab regulaarselt käima tervise- ja erialateadmiste kontrollis.
Töö iseloom
Elektrik teeb elektritöid, näiteks paigaldab või hooldab elektrivõrke ja -seadmeid. Tema tegevusalasse jääb kõik elektriga seonduv elektrijaamadest koduste elektritöödeni.
Üldisemalt saab elektriku töös esile tuua neli valdkonda:
paigaldus- ja monteerimistööd;
käitamine ja kontroll;
remondi- ja hooldustööd;
planeerimine ja juhtimine.
Elektrik paigaldab erinevaid seadmeid, juhtmeid , kaableid ja tarvikuid. Välitingimustes aitab elektrik ehitada näiteks elektriliine või paigaldada tänavavalgustust. Samuti paigaldab ta kaableid, elektriarvesteid või eri tüüpi muundureid nii elu-, äri- kui ka tootmishoonetes.
Käitamine tähendab paigaldatud elektriseadmete ja -võrkude töös hoidmist. Selleks teeb elektrik lülitamisi, jälgib seadmete tööd või juhib neid. Seadmete ja võrkude korrasoleku kontrollimiseks mõõdab elektrik näiteks voolu tugevust, pinget või seadmete ja juhtmete takistust. Suuremaid võrke ja süsteeme kontrollib elektrik arvutiga.
Kõik tööülesanded eeldavad elektrikult ettevalmistust ja planeerimist. Ta peab lugema jooniseid, hindama elektritöödele kuluva materjali hulka ja valima sobivaimad materjalid, töövahendid ja -viisid. Samuti peab kogenum elektrik juhendama ja jälgima teiste tööd.
Elektriku töö sobib sulle, kui huvitud elektritöödest, oled tehnilise taibu ja loogilise mõtlemisega ning sul on hea koordinatsioon ja mälu.
Töökeskkond
Elektrik töötab nii siseruumides kui ka väljas. Samuti võib ette tulla tööd kõrgustes, tunnelites või suurtes tootmishoonetes. Näiteks võib elektrik töötada redeli või tõstukiga kõrgete lagede all.
Elektriku töös võib olla palju seismist või liikumist, mis võib muuta töö füüsiliselt koormavaks. Mõnikord peab ta liikuma erinevate tööpaikade vahel, näiteks külastama elamuid, tööstushooneid või väliliine.
Elektrik kasutab erinevaid töö- ja mõõteriistu, materjale ning elektriseadmeid. Mõnikord võib ta töötada ka pingestatud seadmete või võrkudega.
Stjuuard/stjuardess
Stjuardessid ja stjuuardid saadavad inimesi lennureisidel, kus nende töö on tagada reisijate ohutus nii õhus kui ka maal ning neid teenindada.
Stjuardessitööle on iseloomulikud sage kohamuutus ja ebaregulaarne tööaeg.
Väljaõpe toimub tavaliselt lennufirmas kohapeal.
Töökeskkond
Stjuardessid ja stjuuardid ehk lennuteenindajad töötavad lennunduses ja abistavad reisijaid lennureisi ajal. Nende põhitöökohustus on tagada reisijate ohutus õhus ja maal. Samuti tegelevad nad reisijate teenindamisega. Nad püüavad teha lennuki pardal olemise reisijaile võimalikult ohutuks, mugavaks ja nauditavaks.
Igal lennuki salongipersonali liikmel on lennu ajal oma kindlad tööülesanded, mis tavaliselt jaotatakse enne igat lendu stjuardesside/stjuuardite vahel. Igas lennusaatjate meeskonnas on üks vanemstjuardess või -stjuuard, kes vastutab kogu reisijate salongis toimuva eest ning raporteerib lennuki kaptenile, kes vastutab lennuohutuse eest.
Lennureisi ajal on stjuardessi ja stjuuardi töökohustused järgmised:
tervitada lennureisijaid nende õhusõidukisse sisenedes ja teenindada/abistada neid kogu reisi vältel;
peale lennukiuste sulgemist demonstreerida reisijatele, kuidas kasutada ohu korral päästevesti ja hapnikumaski ning kuidas kinnitada turvavööd ja lugeda ohutuskaarti;
jaotada tutvustusmaterjale lennuteenust pakkuva ettevõtte kohta;
jagada välja tekke, patju jms, ennekõike lastele;
serveerida reisijatele tellitud (või reisijaklassi järgi määratud) toit ja joogid;
osutada vajaduse korral meditsiinilist esmaabi;
vastata reisijatele lennufirma lennutegevust puudutavatele küsimustele;
müüa sky- baari ja pardapoe kaupa;
arveldada klientidega ja vastutada oma lennu kassapidamise korrasoleku eest;
pärast reisijate lahkumist korrastada lennuki salong: korjata kokku taara , seada korda istmed jm;
tegutseda ohuolukorras või õnnetuse puhul olukorrale vastavalt.
Võimalikes ohuolukordades või õnnetuse puhul tegutsevad stjuardessid/stjuuardid firmas kehtestatud reeglite järgi, kasutades väljaõppel omandatud teadmisi-oskusi.
Sageli tuleb stjuardessil/stjuuardil teha mitu edasi-tagasi lendu päevas, tööpäeva pikkus on rahvusvaheliste reeglite järgi kuni 13 tundi. Tööpäeva lõpus tehakse lennujärgne kokkuvõte, kus arutatakse, kuidas möödus tööpäev, mida oleks vaja muuta või parandada, ning täidetakse vastav dokumentatsioon.
Stjuardessid/stjuuardid töötavad lennuki pardal. Stjuardessitööle on iseloomulikud sage kohamuutus jaebaregulaarne tööaeg. Tööpostil on tarvis olla ka öösiti ja puhkepäevadel. Harjuda tuleb tundidepikkuste sõitude ja sagedaste rõhumuutustega ning tihti peab pikemat aega – vahel isegi nädalaid – kodust eemal viibima. Lendudevahelisel ajal võõras riigis tagatakse elamine hotellis.
Stjuardessina/stjuuardina pead:
tundma lennunduse aluseid ja lennutegevuse reegleid;
tundma lennuohutuse ja turvalisuse põhimõtteid, teadma ohutusvarustuse paigutust ning oskama neid kasutada (hapnikumaskid, päästevestid, tulekustutid, apteegid jne);
oskama anda esmaabi;
oskama korraldada inimeste evakueerimist, käidelda ohtlikke aineid ja kustutada tulekahju;
tundma ohtlike ainete käitlemist;
tundma klienditeenindust, sh seda, kuidas teenindada erivajadustega (puuetega inimesed, vanurid , lapsed) ja eri kultuuritaustaga inimesi;
oskama inglise keelt ning olenevalt lennuliinist ja - firmast valdama ka teisi võõrkeeli.
Töövõimalused
Stjuardessid leiavad tööd nii kodumaa kui ka teiste riikide lennufirmades. Õhusõit on enamasti ajavõit, mistõttu inimesed eelistavad üha enam reisida lennukiga ning järjest avatakse uusi lennuliine ja ka ‑firmasid. Üha kasvav lennutranspordi kasutamine loob ka nõudluse lennuteenindajate järele.
Lennusaatja tööst loobujad asuvad sageli tööle lennujaamas või mõnes muus klienditeenindusega seotud ametis.

Palkmajaehitaja

Palkmaja ehitamine on üks vanimaid ehitusviise. Õigesti ehitatud puitmaja võib säilida sajandeid.
Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele.
Töö nõuab füüsilist pingutust ja head käsitööoskust.
Töö nõuab juhiste täpset järgimist ja ohutusnõuete järgimist
Tööiseloom
Eestis toodetavaid palkmaju on väga erinevaid – ruumelementmajad, elementmajad, palkmajad nii kantpalgist kui ka ümarpalgist ning aiamajad. Osa neist majadest toodetakse käsitööna, osa aga masinatega.
Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Sõltuvalt sellest, kui kogenud spetsialistiga on tegemist, varieeruvad ka tööülesanded. Vähesemate kogemuste puhul töötab palkmajaehitaja iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ladustab ehitusmaterjali) või töötab kogenuma kolleegi juhendamisel näiteks sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel . Spetsialiseerumisel käsitööna toodetud palkmaja ehitajaks laienevad nimetatud tööülesanded ka käsitööna toodetud palkmajade konstruktsioonide tootmisele ning püstitamisele.
Töökeskkond
Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke, seal esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv.
Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister , koorimisraud, kirves , palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk , vararaud, mitmesugused vesiloodid, elektrikäsifreesid ja saed , nivelliir , tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad .

Turvatöötaja

Turvatöötaja kaitseb objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest.
Turvatöötaja peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega .
Tööiseloom
Turvatöötajad kaitsevad objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest, hoiavad ära kõrvaliste isikute juurdepääsu valve all olevatesse hoonetesse ja territooriumile ning tagavad turvalisuse rahvakogunemistel.
Turvatöötaja töö on väga vastutusrikas . Tööülesannete täitmisel tuleb täpselt järgida seadusi, kehtestatud eeskirju ja tegevusjuhiseid.
Töökeskkond
Turvatöötaja tööaeg oleneb tema töökohast ja -lepingust.
Valveobjektid vajavad kaitset ööpäev läbi ja töö käib vahetustega. Tööd tuleb teha nii välis- kui ka sisetingimustes , päeval ja öösel. Tööaeg on kehtestatud graafikuga.
Valveobjektil viibivad turvatöötajad paiknevad ettenähtud kohas ja jälgivad/valvavad konkreetset territooriumi. Juhtimiskeskuse turvatöötajad jälgivad objektidel toimuvat tehniliste vahendite (sidevahendid, kaamerad jne) abil.
Tööülesandeid täites kannab turvatöötaja vormirõivastust.
Objekti ja tööülesannete tõttu võivad turvatöötaja varustusse kuuluda erivahendid ( käerauad , gaas) ja tulirelv . Nende kasutamise kord on reglementeeritud seaduste ja juhenditega. Turvatöös võidakse kasutada ka teenistuskoerte abi. Patrullteenistuse turvatöötajate kasutuses on erivarustusega ametiauto.
Turvatöötajaks sobib füüsiliselt ja vaimselt terve inimene.

Programmeerija

Programmeerija töö on tarkvara loomine.
Töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust.
Programmeerija baasharidust saab omandada nii kutse- kui ka kõrgkoolis.
Hea ettevalmistusega programmeerija leiab tööd hõlpsasti.
Tööiseloom
Programmeerija põhitöö on tarkvara loomine. Ta loob arvutile tööriistad ehk programmid , mille abil arvuti suudab täita eri ülesandeid, leida ja käsitleda teavet ning töödelda andmeid. Programmide olemus sõltub sellest, millist tüüpi infot tuleb leida, luua või töödelda (nt majandustarkavara, mobiilirakendused , tööstusrobotite juhtimine, andmebaasid, veebisüsteemid jne). Lihtsa programmi võib valmis kirjutada mõne minutiga, keeruliste tarkvarasüsteemide loomine võib võtta aastaid.
Programmide lähtekoodi kirjutamise alused on tarkvara analüüs ja disain. Suuremate tarkvaraprojektide loomine võib tugineda analüüsile spetsialiseerunud töötajate (tarkvaraplaneerija, tarkvaraarhitekt jt) loodud detailsetele kirjeldustele. Sageli osalevad tarkvaraarendajana töötavad programmeerijad ka ise tarkvara analüüsi ja ülesehituse protsessis, sest see võimaldab luua tarkvara kiiremini ja paindlikumalt. Seepärast nõuab amet võimet teha koostööd meeskonnakaaslastega ja ka teiste inimestega, mõista klientide vajadusi ja osata neid meeskonnakaaslastele selgitada ning kodeerida lahendused eri programmeerimiskeeltes.
Töökeskkond
Programmeerija töötab nüüdisaegses ja mugavas kontoriruumis.
Ametlik tööaeg on enamasti viis päeva nädalas. Tööpäeva pikkus oleneb projektide hulgast, tähtaegadest ja tegevuse kavandamisest. Tööde tähtaja lähenemisel võib töökoormus suureneda ning aeg-ajalt võib tekkida vajadus teha tööd ka nädalavahetustel ja õhtuti, mis võidakse hüvitada vabade päevade või rahalise lisatasuga.
Tema põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara.

Aednik

Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad , puud- põõsad ) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine.
Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoones ).
Paljud aednikud rajavad oma ettevõtte, et iseseisvalt pakkuda haljasalade ja eraaedade hooldamise teenust.
Töö iseloom
Aedniku töö hõlmab köögi- ja puuviljandust ning ilu- ja katmikaiandust. Aednikud töötavad peamiselt aedades , haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid).
Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus - ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab , milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid , kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine.
Töökeskkond
Aedniku töö võib toimuda nii välistingimustes kui ka kasvuhoones. Õues töötades tuleb arvestada erinevate ilmastikutingimustega ning mõnikord tuleb töötada ka külmades ja niisketes oludes. Suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni, taimede kasvuajal. Talvel on aedniku peamised tööülesanded saagi säilitamine ja/või turustamine ning ettevalmistused uueks kasvuperioodiks.
Aedniku tööaeg on tavaliselt 40 tundi nädalas, kuid olenevalt kohast ja töötamise vormist (eraettevõtja või palgatöötajana) saab ta oma tööaega mõneti reguleerida.
Aednik kasutab oma töös mitmeid tööriistu, nagu labidad , rehad, hargid, noad, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed; samuti tehnikat , nagu aiatöötraktorid, muruniidukid, hekisaed, koristusvahendid jne.

Kullassepp

Kullassepp valmistab vääriskividest ja -metallidest ehteid ning tarbeesemeid.
Väikeste detailidega tegelemine nõuab kannatlikkust ja kindlat kätt.
Kullassepaks õpitakse meistri käe all.
Töö iseloom
Kullassepa töö on vääriskividest ja -metallidest ehete – sõrmuste, kõrvarõngaste, kaelakeede, käe- jm võrude ning tarbeesemete – valmistamine, vääriskivide ja -metallide lihvimine ning graveeringute tegemine. Paljud kullassepad on spetsialiseerunud ühele valdkonnale, nt ehete kujundamisele, nende hindamisele või parandamisele. Väiksemates juveeliärides teeb kullassepp kõiki töid.
Juveeli- või kullaäride kullasseppade igapäevatöö on sõrmuste suurendamine või väiksemaks tegemine, kivide paigaldamine, kinnituste parandamine jms. Enamiku kullasseppade jaoks on nende töö kunst.
Töökeskkond
Kullassepatöö on istuva loomuga. Keskkond on vaikne, töö käib hästi valgustatud ruumis. Väikeste detailidega tegelemine nõuab kannatlikkust ja kindlat kätt. Vajalik on hea silmanägemine, sest selline töö asetab suure koormuse silmadele, mistõttu on vaja aeg-ajalt töö kõrvale panna ja silmadele puhkust anda.
Kullassepa töömaterjalid on väga kallid ning nendega tuleb kokkuhoidlikult ümber käia. Kaunid asjad valmivad töökojas saagimise, viilimise, tagumise, tõmbamise, tule, hapete jm kemikaalidega (poleerimispastade ja -pulbritega) töötlemise tulemusel. Kokkupuude kemikaalidega võivad ülitundlikel inimestel allergiat põhjustada.
Kullassepp peab tundma ja oskama käsitseda palju masinaid ja tööriistu. Ta kasutab oma töös sulatus-, lihvimismasinat, saablit jms. Isegi lihtsa laulatussõrmuse valmistamiseks läheb tarvis 32 tööriista ja vahendit. Suurtööstuses teevad enamiku tööst masinad . Kasutatakse ka arvutitehnikat. Tööstusettevõtetes on tavaliselt vaid üks või paar kullasseppa.
Kullassepal on tavaliselt kindel tööaeg (40 tundi nädalas), kuid tööd võib teha endale sobival ajal.

Kirurg

Kirurg on lõikusarst.
Töö nõuab palju õppimist ja pidevalt enese vormis hoidmist.
Kirurgile on töös abiks tema meeskond : operatsiooniõde, anestesioloog.
Kirurgitöö on pingeline , nõuab füüsilist vastupidavust ja keskendatud tähelepanu.
Töö iseloom
On palju haigusi, mida saab ravida ainult lõikusega (vähkkasvaja, pimesoolepõletik jne). Kirurgi ehk lõikusarsti juurde saadab ravi- või perearst patsiendi siis, kui ollakse kindel, et operatsioonita ei saa haigust enam ravida. Kirurg peab kõigepealt patsiendi ja raviarstiga nõu, määratleb täpselt patsiendi terviseseisundi ning otsustab siis, kas saab opereerida ja kuidas seda tuleb teha. Kirurg tegeleb patsiendiga ka pärast lõikust: jälgib, kuidas operatsioon õnnestus ja paranemine edeneb, kas ei teki tüsistusi. Mõned lõikused on lihtsamad ja neid teeb kirurg mitu tükki päevas. Mõned aga vältavad pikki tunde ja nõuavad arvestamist kõikvõimalike ootamatustega.
Opereerimine on meeskonnatöö. Kirurg töötab koos anestesioloogiga, kes teeb patsiendile narkoosi (tuimastuse). Neid abistavad operatsiooniõed, raskematel operatsioonidel assistentidena ka teised kirurgid . Kirurg ei tohi eksida – temast ei olene sageli mitte üksnes inimese tervis, vaid ka elu.
Töökeskkond
Kirurgid töötavad põhiliselt haiglates ja kliinikutes. Et operatsioonideks vajaminev seadmestik on kallis, tehakse suuremad lõikused suurhaiglates, kus on nõuetele vastav keskkond ja parem tehnika. Väiksemates haiglates näiteks puuduvad elustamis- jm vajalikud seadmed, mistõttu raskeid operatsioone neis teha ei saa. Operatsiooniruumides peab kõik olema steriilne alates töövahenditest ja lõpetades arsti rõivastusega.
Kirurgidel on kohustuslikud 12-tunnised haiglavalved, ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Kirurgilist abi võib ju vaja minna igal ajal. Lisaks töötavad kirurgid mõned tunnid nädalas vastuvõtukabinetis. Puhkus kestab tavaliselt 28 kalendripäeva aastas.
Hea väljaõppega kirurg leiab tööd nii Eesti haiglates kui ka välismaal. Paljud kirurgid käivad end teiste riikide haiglates täiendamas või lähevad sinna pikemaks ajaks tööle. Järjest enam tegutseb kirurge ka plastilise ehk ilukirurgia alal.
Raamatupidaja
Raamatupidaja jälgib ettevõtte raha liikumist, teeb ülekandeid ja esitab arveid.
Väikefirmades vastutab raamatupidaja enamasti kogu ettevõtte raamatupidamise, suures aga kindla töölõigu eest.
Tänapäeval on väga tähtis tunda raamatupidamisprogramme, osata kasutada arvutit ja teada seadustest tulenevaid nõudeid, mida peab rangelt järgima.
Töö iseloom
Raamatupidaja tööpäev algab enamasti asutusele või ettevõttele saabunud arvete registreerimisega kausta või arvuti raamatupidamisprogrammi.
Tema ülesanne on esitada arved teistele asutustele ja ettevõtetele osutatud teenuste või neilt saadud kauba eest. Raamatupidaja hoolitseb selle eest, et arved tasutakse ja maksed laekuvad õigel ajal.
Raamatupidajal on tavaliselt ülevaade ettevõtte töötajate palga ja puhkuse arvestusest ning ta teeb vajaduse korral vastavaid kandeid.
Raamatupidajad koostavad ka perioodilisi aruandeid institutsioonidele, nt Maksu- ja Tolliametile.
Töökeskkond
Raamatupidajad töötavad enamasti 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas arvuti taga, mis tähendab, et tegemist on kontoritööga. Istuv asend võib koormata õlgu ja selga ning pidev arvutiekraani ees töötamine väsitab silmi.
Töö kiiremad ajad on seotud palkade arvestamisega kuu alguses ja käibe deklareerimisega 20. kuupäevaks. Samuti on kuu algus arvete esitamise aeg, mis tähendab, et rahulikum periood on kuu lõpp. Aasta esimene pool on tavaliselt ettevõtte majandusaasta aruande esitamise aeg, mis on raamatupidaja töölaual väga mahukas tegevus.
Väiksemates firmades vastutab raamatupidaja kogu ettevõtte raamatupidamise eest, nii et pidev töölõikude vaheldumine ei lase rutiinil tekkida.
Paljudes väikeettevõtetes aga raamatupidaja paikselt palgal ei olegi, vaid teenus tellitakse teenusepakkujalt, enamasti selleks loodud ettevõttelt või FIE-lt.
Raamatupidaja teenuseid vajab peaaegu iga suurem ja väiksem ettevõte.