Prostitutsioon Eestis (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12 KÕ1
PROSTITUTSIOON EESTIS – KAS ÕIGE VÕI VÄÄR?
Referaat
Õppejõud: Reino Veielainen, MA
Mõdriku
2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS……………………...………………………………………………………3
1 PROSTITUTSIOON EESTIS……………………………………………………………...3
1.1 Prostitutsioonist üldiselt ………………………………………………....3
1.2 Prostitutsioonist Eesti seadustikus ……………………………………....3
1.3 Arvamus prsotitutsioonist Eesti ühiskonnas …………………………….4
1.4 Prostitutsiooni kasulikkus ………………………………………………..4
1.5 Prostitutsiooniteenuste kasutamise levik meeste ja naiste seas ………....5
1.6 Prostitutsioonist mujal maailmas ja kirjanduses ………………………...6
1.7 Isiklik arvamus prostitusioonist üldiselt ja Eestis……………………......7
KASUTATUD KIRJANDUS...…………………………………………………9
LISAD………………………………………………………………………….10
SISSEJUHATUS
Järgnevas referaadis arutlen ja räägin protsitutsioonist. Oma töös proovin jõuda järeldustele, et milline arusaam on eestlastel prostitutsioonist. Kas seda peetakse õigeks või vääraks. Mis kujundab inimeste arusaamasid vastavast teemast ning kuidas see kõik mõjutab meie keskkonda.
1 PROSTITUTSIOON EESTIS
1.1 Prostitutsioonist üldiselt
Prostitutsiooni all peetakse silmas seksuaalteenuste osutamist raha eest. Prostitutsioon kitsamas mõttes on elukutselise prostituudi tegevus: seksuaalteenuste müük raha eest. Prostitutsioon laiemas mõttes võib tähendada mistahes hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest: kingitusi, soosingut, karjääri jmt. Ülekantud tähenduses nimetatakse prostitutsiooniks või prostitueerimiseks ka igasugust kõlbeliselt ebaväärikat käitumist kasusaamise nimel.
Samuti defineeritakse prostitusiooni erinevates kultuurides omamoodi. Protestantliku kultuuritaustaga maades ollakse selles suhtes märksa negatiivsemalt meelestatud kui katoliiklikes maades. Aasias, Aafrikas jm on mitmesuguseid kombeid ja traditsioone, mida euroopaliku taustaga inimesed peavad prostitutsiooniks, samal ajal nendes kultuurides võib taoline mõiste üldse puududa või tähendada hoopis midagi muud. Sama kehtib muidugi ka muude seksuaalkäitumise vormide kohta.
Prostitutsiooni peetakse kõige vanimaks elukutseks, isegi sama vanaks kui inimühiskond. Isegi loomade hulgas esineb prostitutsioonile esinevaid tundemärke, kuid üldiselt peetakse prostitutsiooni inimühiskonda kuuluvaks nähtuseks. Prostitutsiooni on nii soositud, talutud kui ka hukka mõistetud.
Prostitutsiooni liikideks on lõbumajas, eskortteenused, tänavaprostitutsioon ja püha prostitutsioon. (Prostitutsioon, 2012 Kasutamise kuupäev: 03.12.2012, allikas: http://et.wikipedia.org )
1.2 Prostitutsioonist Eesti seadustikus
Eestis pole prostitutsioon otseselt keelatud, kuid selle vastu käivaid seadusi on päris palju. Karistatav on prostitutsiooniteenuse vahendamine , alaealiste prostitutsioonile õhutamine ja prostitutsiooni tarbeks ruumide rentimine. Prostitutsiooniäri Eestis elab iseseisvat ja sõltumatut elu, mida ei mõjuta kuigi palju praegused seadused, politseireidid, meediapaljastused jne. Samuti on jahmatav on fakt , et Eestis on ca 3000 prostituuti, naist, kes müüvad oma keha. Seda on väikese riigi nagu Eesti kohta väga palju. Eesti ületab prostituutide suhtarvult Euroopa keskmise ligi kaks korda, seejuures madala tasemega riikide, nagu Rootsi näitaja, seitse korda, Soome ja Norrat oma kolm korda.
1.3 Arvamus prostitutsioonist Eesti ühiskonnas
Eesti ühiskonnas peetakse bordellis käimist meheliku käitumise osaks. Levib arvamus, et esimest korda külastakse lõbumajasid, mitte just ihuvajadust rahuldamiseks, pigem on motiiviks käituda oma soorollile vastavalt ning bordelli külastamist peetakse äärmiselt normaalseks käitumiseks. Samuti on meeste jaoks väga keeruline täita kõiksugu naiste püsitatud nõudmisi näiteks, milline sa välja pead nägema, mida tegema jne. Üksteise tundma õppimine võtab väga palju aega ja tihti on see meestele keeruline ning raske.
Emotsionaalne pinge on kõrge ning lohutust leitakse seksiostmisest. Prostituudi juurde minek võimaldab teatud mõttes pääseda ajutiselt ühiskondlike ootuste ja soorollile esitatavate nõudmiste masinavärgist. Seksiäri võimaldab meestel olla vabam ning mitte vastata traditsioonilisele mees-peab-alati-suutma-naist-rahuldada põhimõttele. Prostituudi juures pole oluline, kas viimane ka seksuaalse rahulduse saab. Makstud raha arvatakse olevat piisav rahuldus. Samuti meeldib meestele mõelda, et prostituut on tulnud seksiärisse, et ühendada oma töö ja hobi . Sellise mõtlemisega on mugav ennast eetilise tegutsejana tunda. [Eespere, K (2008) Prostitutsiooni peidus pool - Meie aja müüdid. Sotsiaalministeeriumi toimetised]
Eestlaste hulgas on levinud ka arvamus, et prostitutsioon on vabatahtlik tegevus elatise teenimiseks. Muidugi on raske sellele vastu vaielda , sest otseselt sunnitud värbamisi tüdrukute suhtes esineb harva. Kuid kaudsed mõjud on olemas ning tihti annabki prostitutsioonile tõuke läbielatud rasked kogemused, milleks võivad siis olla pooleli jäänud haridus , elukutse puudumine, suutmatus end tööturul müüa, vägivald lapsepõlves, varane seksuaalelu ja vägistamised, sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest jm. Kõik sellised kogemused lõhestavad inimese isiksust ning tüdrukute värbamine muutub tänu sellele märksa kergemaks. Esineb ka erandeid, kus prostituudiks hakkavad täiesti normaalsetes keskkonna tingimustes üles kasvanud neiud, kelle lapsepõlves puudus vägivald. Tihti soovivad prostituutid seksiäris saavutada rohkem, kui nad seda suudaksid argielus. Soovitakse elus saavutada midagi. Nende neiude iseloomu tunnusjoonteks võib pidada naiivsust ja romantilisust. Ei suudeta endae teadvustada, selgeks teha, mida seksiäri endast tegelikult kujutab ning kui raske on seal ärist hiljem välja tulla.
1.4 Prostitutsiooni kasulikkus
Prostitutsioon on muutunud elu lahutamatuks osaks ning seda peetakse normaalseks. Näiteks ollakse arvamusel, et prostitutsioon aitab peresid koos hoida. Eesti inimeste arvates on lõbumajadel ja bordellidel täita oma kindel ülesanne ühiskonnas. Seda peetakse peret tasakaalustavaks elemendiks. Tõsiseltvõetavaks argumendiks on meeste kõrgneneud seksuaalvajadused ja tõre ning tõrjuv abikaasa, mis annab omakorda lükke lõbumajade külastamise õigustamiseks. Samuti on fakt, et prostitutsioon on tüüpiline turumajanduse kaasnähtus, kus valitseb müüakse-ostetakse mentaliteet.
Eesti inimesed võtavad prostitutsiooniga seonduvat äri kui enesestmõistetavat turumajanduslikku vabadust. 2005. aasta uuringu järgi arvab 90% Eesti inimestest, et prostitutsiooni pealt teenivad paljud ettevõtted nagu turismifirmad, hotellid, taksojuhid jne. 82% inimestest on veendunud, et prostitutsioon toob Eestisse seksturiste. Inimeste üldistes arusaamades on seksiäri Eestis paljudele huvirühmadele aktiivne äritegevus ja kasumi mõttes oluline.( SIRP, 2006 nr: 22)
1.5 Prostitutsiooniteenuste kasutamise levik meeste ja naiste seas
Prostituutide teenuste kasutamine on just levinud meeste hulgas. Võime küsida, miks see nii on? Miks naised ei kasuta meesprostituutide teenust nii levinult? Vastus sellistele küsimustele on tegelikult lihtne. Juba aega algusest saati on ühiskondades levinud arusaam, et naise koht on olla kodus, naine on nõrgem pool ning mees on see, kes esitab küsimusi ja on majas peremees. Käituda mehelikult tähendab olla mees. Ajaloolilselt on mehelikkuse mõistet käsitletud kui kangelaslikkuse, eetilisuse ja auküsimustega. Eelmisel sajandil aga toimus kvalitatiivne muudatus – mõistest kadusid ära eelnevad kategooriad ning need asendusid märksõnadega „jõud“, „tarbimine“ ja „võim“. Mehi, kes vastavalt ei käitu peetakse nõrkadeks meesteks. Sellist kujunenud mentaliteeti toetavad nii riiklikud institutsioonid, meedia kui ka ühiskond ise. Näiteks valimisreklaamid, kus idealiseeritud maskulliinsust taastoodekase – väärt mees on pintsaklipslane (Reformierakond), tõeline mees on on rahvusmotiividega kampsunis konservatiiv (IRL) või agressiivne „platsipuhastaja“ ( Keskerakond ).
Tänapäeva ühiskonnas on naiselikkus opostitsiooniks mehelikkusele ning seda ka seksuaalsuhetes. Meestel on õigus tarbida, osta, võtta jõuga ja olla üle. Mees saab osta seksi ja tema jaoks toodetakse naisi kui kaupa. Samuti on ühiskondadele omane meesmudelite paljusus, naistel pole aga nii hästi läinud. Naised on kauba staatuses olnud juba pikalt ning on seda ka tänapäeval. Naistel on küll palju õigusi, kuid naisi idealiseeritakse ikkagi kui ilusa kauba kuvandit. Kuna sellised protsessid ja arvamused on süvenenud tänapäeva juba väga ammu, siis on raske muuta olukorda ning sellepärast ei kohtagi lõbumajades palju naisi, sest naised on need kaubad ja teenused, mida mehed kasutada saavad. ( Veske , C. Prostitutsiooni peidus pool - Kiisukesed ja peremehed. Sotsiaalministeeriumi toimetised)
1.6 Prostitutsioonist mujal maailmas ja kirjanduses
Seksiostmist võiks nimetada lausa sõltuvust tekitavaks. Skandinaavias korraldatud küsitluse tulemused olid märkimisväärselt üllatavad ja lõid ühiskonnas lausa laineid . Küsimustikule vastas 6350 meest ning ilmnes see, et mida nooremalt esimest korda seksi eest maksti, seda suurem oli tõenäosus, et seda hakatakse regulaarselt harrastama . Samuti on prostitutsioon viimase 15-20 aasta jooksul aina kasvanud. Seksiäri teenib tüdrukute pealt suuri kasumeid. Kuigi prostitutsiooni peetakse ohtlikuks, ollakse selle vastu küllaltki sallivad. Iga teine eesti elanik peab lõbumajasid vajalikuks, meestest on sellel seisukohal 64% ja naistest 47%. [Prostitutsiooni peidus pool (2008). Sotsiaalministeeriumi toimetised]
Nagu eelpool juba mainitud sai, siis prostitutsioon on üks vanimaid elukutseid. Tänu sellele on sellest vabaneda päris raske. Proovitud on erinevaid meetoteid ning seda ka Eesti ühiskonnas. Näiteks mõjus Eesti ühiskonnale jahmatavalt, kui 2003.aastal Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuringust selgus, et ainult kolm protsenti eesti meestest külastavad regulaarselt lõbumajasid. Paljud pole seal kordagi käinudki. (SIRP, 2006 nr: 22) Sellised uuringud purustavad tekkinud müüdid ning nende eesmärk ongi inimestele teha arusaadavaks, et prostitusioon ei ole hea ning selle heaks kiitmine ainult soosib probleemi süvenemist ühiskonnas.
Prostitutsiooni võetakse tänapäeval nii iseenesest mõistetavalt, et inimestel on raske teha vahet selle eetilisusel. See kehtib kõikide ühiskondade kohta, sest prostitutsioon levib absoluutselt igas kultuuris. Tema leviku ulatus on märkmisväärne. Prostitusiooni on mainitud nii antiikajakirjanduses, piiblis ning ka tänapäeva kirjandustest . Väga hea näite saab tuua tänapäeva tuntud kirjaniku Charles Bukowski teose „ Naised“ näol. Teos on kirjutatud autobiograafilises kontekstis ning on väga vulgaarne, otsekohene , jõhker, küüniline ja võib paljudes lugejates ebamugavust tekitada. Kirjanik kirjeldab oma elulugu ja kõiki naisi, kes on tema elus olnud. Lugedes tema teost, tekib kohe arusaam, et naised on pantud justkui prostituutide ja kauba rolli. Kirjanik kirjeldab väga spetsiifiliselt oma vahekordasid naistega, jättes mulje neist, kui tavalistest seksobjektidest. Väga tihti kasutab kirjanik oma teoses sõna „libu“ , mis omakorda viitab prostitutsioonile. Teos on läbi imbunud raevust ja vihast pettumuste ning armastuse vastu. Kirjanik elu oli raske – abielu läks lõhki ja ainuke naine, keda ta armastanud oli suri. Pettumused ja kaotusevalu, millest sai alguse allakäik , andis lükke mehe mõttemaailmale, et kõik naised on lihtsalt seksuaalobjektid, kes pole armastamist väärt. Kuid elutõde on see, et olles talunud eluraskusi ja hoidnud kogu seda koormust enda õlgadel muutis mehe nõrgaks ning juhtus see, mis juhtub paljudel kordadel – ellu võetakse vastu alkohol , lõdvad kombed. Kaovad eetilisus ja moraalitunnetused. Irooniliseks võib pidada seda, et kõige selle juures soovitakse ainult õnnelikust, rahulolu ja armatust. Võid tahta olla õnnelik, kuid tänu oma tegudele ja mõtlemisele lõpetad lõpuks ikka üksinduses, seltsiks vaid hägused mälestused headest aegadest.
„Ma olen viiskümmend aastat vana ja polnud neli aastat ühegi naisega maganud. Mul polnudki tuttavaid naisi. Tänaval või ükskõik kus ma naisi vahtisin küll, aga ma vahtisin neid suurema igatsuseta ja suht tühjal pilgul. /…/. Mul oli abieluajast kuueaastane tütar. Tütar elas koos oma emaga ja mina plekkisin alimente. Pinu aastaid tagasi, enne kolmekümne viieseks saamist, olin ma olnud abielus. See abielu lõi vastu kaks ja pool aastat. Naine jättis mu maha. Ja armunud olin ma olnud vaid korra kogu elus. See naine suri viinasurma.“ (Bukowski C, „Naised“, ilmunud 1978.aastal, e. k 2001)
Kirjaniku teos on ainult üks näide sellest, kuidas ühiskond laseb ja soosib naistega halvasti käitumist. Muidugi oli teos suur hitt ja läbimüük oli tohutu, sest imetleti kirjaniku otsekohesust ja julgust oma teost sellisel kujul avaldada. Tekib küsimus, kas keegi kordki mõtles või küsis, et millist kahju tehti teoses nimetatud naistele. Kas nende vaimsus ja füüsilisus ei läinud kellelegi korda? Vastata nendele küsimustele on raske. Eks igaüks tunneb ja juurdleb selle üle vastavalt oma tõekspidamistele.
1.7 Isiklik arvamus prostitutsioonist üldiselt ja Eestis
Väga paljudesse ühiskondadesse, sealhulgas ka Eesti ühiskonda, on juurdnud arvamus, et prostitutsioon on normaalne. See kõik on alguse saanud müütidest ja ajaloost. Inimesed peaksid mõtlema, kuidas seda sotsiaalprobleemi parandada ja vähendada saaks. Eeskuju võiks võtta Rootsi mudelilt, sest rootslased on suutnud üles kasvatada uue põlvkonna, kes ei usu müütidesse prostitutsiooni kasulikkusest ning peab seda nähtust naistevastaseks vägivallaks. Hetkel on Rootsis madalaim prostituutide arv Euroopas. Samuti on prostitutsioon Eesti ühiskonnale väga kahjulik, sest tegelikult on see tohutu inimkapitali raiskamine ning väga madala iibega Eesti ei tohiks endale sellist kaotust lubada.
Tuues välja oma isikliku arvamuse, olen täielikult prostitutsiooni vastane. Mõeldes, mida teeb seksiäri noorte naiste mõistusega toob mulle judinad peale. Noori, probleemseid tüdrukuid peab pigem aitama , et nad saaksid võimaluse elada täisväärtuslikku elu siinses ühiskonnas. Prostitutsiooniga tegelemine ainult süvendab probleeme. Väga suurel hulgal neist on vaimsed käitumishäired ja isiksused on niivõrd lõhenenud, et vahet ei tehta õigel ning valel. Kurb on tõdeda, et ülemaailma peetakse seda fenomeni normaalseks. Kui inimesed mõtleksid vähem endale ning enda vajadustele, oleks märksa lihtsam võidelda prostitutsiooni vastu. Jääb vaid üle loota, et igasugused uuringud ja rääkimised, aitab inimestel jõuda mõistmiseni, kui vale on prostitutsioon. Isekas on mõelda, et see on majaduslikult riigile kasulik ja tulutoov. Eriti väär on mõelda, et see toob kasu pereelule. Kasutada teist inimest seksuaalselt, selleks et muuta enda elu selle arvelt paremaks on väga väär. Seda võiks nimetada isegi ühiskonna kihistumiseks, kus ühed on kaubad ja teised tarbijad. Olukorda tuleb võtta väga tõsiselt ja üritada parandada võimalikult kiiresti, sest tänapäeva ühiskondades lihtsalt ei tehta vahet heal ja halval. Kohati jääb mulje, et mõisted „halb“ ja „hea“ on vahetanud pooled. Inimesed peavad head halvaks ja halba heaks.

KASUTATUD KIRJANDUS
Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/
Eespere, K. (2008). Meie aja müüdid. Prostitutsiooni peidus pool. Sotsiaalministeeriumi toimetised. Kasutamise kuupäev: 03.12.2012, allikas http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sooline_vordoiguslikkus/Prostitutsiooni_peidus_pool_-_Meie_aja_muudid.pdf
Veske, C. (2008). Kiisukesed ja peremehed. Prostitutsiooni peidus pool. Sotsiaalministeeriumi toimetised. Kasutamise kuupäev: 03.12.2012, allikas
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sooline_vordoiguslikkus/Prostitutsiooni_peidus_pool_-_Meie_aja_muudid.pdf
Bukowski, C. (1978) „ Women “ e.k (2001). „Naised“
Eesti kultuurileht SIRP (2006) nr: 22
LISAD
Tabel 1. Suhtumine prostututsiooni
SUHTUMINE PROSTITUTSIOONI
POOLT ARGUMENDID
VASTU ARGUMENDID
Stressi ja pingete maandamine
Haigused, traumad, vägivald
Seks.kuritegevuse vähendamine
Ebamoraalsus, soovimatu rasestumine
Sissetulekuallikas noortele
Seosed kriminaalse maailmaga
Joonis 1. Prostitutsiooni levik Euroopas