Margaret Thatcher (0)

Elulugu
Margaret Thatcher sündis vürtsipoodniku tütrena. Tema sünninimi oli Margareth Hilda Roberts . Ta sündis 13.oktoobril 1925. aastal Granthamis, Lincolnshire krahvkonnas Inglismaal. Õppis Oxfordi Ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust. Tudengina oli Oxfordi Ülikooli Konservatiivide Ühenduse president .
1951. aastal abiellus ärimees Dennis Thatcheriga. 1953. aastal sündisid neil kaksikud Carol ja Mark Thatcher.
Ametikohad
1947 - 1951. aastal töötas keemikuna, hiljem oli kolm aastat advokaat .
1959. aastal valiti Briti alamkotta, kus oli saadik aastani 1992.
1961 - 1964. aastal oli pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister.
1970 – 1974. aastal oli Edward Heathi valitsuses haridus - ja teadusminister.
Seejärel varikabineti liige ja parlamendi opostisiooni juht.
1975. aastal valiti ta Konservatiivse Partei juhiks.
1976. aastal valiti Suurbritannia peaministriks.
Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistades tugevdada sidemeid USAga. Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale.
1984 kohtus ta Suurbritannias tulevase Nõukogude liidri Mihhail Gorbatšoviga. Hiljem külastas mitu korda Moskvat, tunnistades avalikult, et usaldab uue mõtlemisega riigijuhti.
1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast.
Elutöö algas tal õige lihtsalt, abilisena isa Alfred Robertsi toidupoes Granthamis Ida-Inglismaal. Edasi tulid edukas stuudium Oxfordis ja keemikuharidus, spetsialiseerumisega kristallograafiale. Preili Robertsi saavutustest keemikuna väärib märkimist tõik, et ta kuulus meeskonda, kes 1940. aastate teisel poolel leiutas jäätise, mis jäi pehmeks ka sügavkülmas.
Mõnele teisele oleks sügavkülmutatud jäätise leiutamisest piisanud ehk surmani, kuid mitte preili Robertsile. 1950. aastate algul alustas ta katseid poliitikas, abiellus ja omandas juriidilise kõrghariduse. Ilmselt olid poliitikukalduvused päritud kodust: tema isa oli aktiivne munitsipaalpoliitik ja metodisti jutlustaja.
Peaministriks saamise ajaks oli Thatcher poliitikuna enam-vähem valmis. Ta oli muide ka juba ära teeninud raudse leedi hüüdnime, see juhtus 1976. aastal seoses tema otsekohese ja väga terava väljaastumisega Nõukogude Liidu imperialistliku poliitika vastu.
Mis veel huvitavam – selle nime andis Thatcherile ajaleht Krasnaja Zvezda ja seda levitas Moskva raadio, arvates oma rumaluses, et naeruvääristab nii Suurbritannia peaministrit. Ajalugu näitas, et Thatcher kannatas võrdluse raudse kantsleriga (s.t Bismarckiga) edukalt välja.
Selle kõrvale sobis orgaaniliselt vastumeelsus kõrgete maksude suhtes, mida Thatcher eriti kirkalt väljendas 1966. aastal, märkides, et leiboristid oma maksupoliitikaga ei tüüri mitte sotsialismi, vaid kommunismi suunas. Ning lõpuks tõsiasi, et napilt enne peaministriks saamist julges ta välja öelda paljude brittide hirmu: võõra rahva, s.t oluliselt erineva kultuuritaustaga immigrantide sissevool ei pruugi tuua head.
Thatcheri imago raudse leedina kinnistus lõplikult Falklandi sõjaga 1982. aastal, millele ka toonane Eesti üliõpilaskond üsna tähelepanelikult kaasa elas, kusjuures arvamused ei jagunenud sugugi selgelt Inglismaa ja Thatcheri kasuks. Leidus neidki , kes ütlesid, et ta on sõjahull või koguni «vastik mutt ». Teised seevastu pidasid oluliseks muud.
Falklandi sõda tekitas ülemaailmset kära ja pakkus dramaatilisi kompositsioone, kuid Thatcheri poliitika kui terviku seisukohalt oli veelgi olulisem võimsa kaevurite streigi (1984-1985) mahasurumine. Ilma selleta poleks ehk thatcherismi mõistet tekkinud. Lühidalt öeldes rakendas valitsus ellu karmid meetmed, sulgedes majanduslikku kahju toovad kaevandused , ja jättis tähele panemata kaevurite protestid .
Tööpuudus oligi pahe , mida Thatcher kõige vähem kartis . Töötute hulk kasvas tema valitsusajal viiekordseks, kuid see-eest rabeles Inglismaa välja majanduslikust seisakust. 1990. aastaisse astus Inglismaa Euroopa ühe kõige dünaamilisema ja konkurentsivõimelisema majandusega.
Thatcheri peaministriamet lõppes üsna ootamatult 1990. aasta sügisel, kui konservatiivide positsioon näis olevat täiesti kindel ja ohutu. Paraku oli võimekas ja võimukas peaminister kogunud endale arvestatava opositsiooni omaenese parteis , kes ta kukutas . Ehk oli Thatcher tõesti muutunud liiga tugevaks , liiga targaks ja liiga ilmeksimatuks. Ehk oligi aeg lahkuda. Kuid tema pärandit see olematuks ei muuda.