Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religiooni roll inimese elus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Religiooni roll inimese elus
Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab . Selle tekke tõenäoliseks põhjuseks peetakse seda, et ürgaja inimesed ei osanud seletada loodusnähtusi, tänu millele tekkis arvamus, et looduses valitsevad võimsad üleloomulikud jõud, kes mõjutavad ka inimese elu.
Religioone on maailmas väga palju. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste elu ja kultuuri üheks kujundajaks, sageli ka inspiratsiooniallikaks kirjandusele, muusikale ja kunstile. Lisaks mõjutab see maailmapoliitikat, majanduselu, seadusandlust ja kombeid. Näiteks on islamimaades tööaeg reguleeritud selliselt, et kohustuslikud palvekorrad oleksid peetud. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate. Sellest tuleneb inimesele elu mõte ning saadakse juhiseid õigeks tegutsemiseks, käitumiseks ja suhtlemiseks. Kristlased näiteks peavad kohustuslikuks 10 käsu järgimist. Ära tapa , ära varasta jne on üldlevinud käitumisnormid. Hoolimata sellest, mida inimene usub, on tal siiski tarvis midagi või kedagi, kellele rasketel aegadel loota ja toetuda. Samuti vajab inimene midagi või kedagi, kelle nimel elada. Kui selleks ei ole teine inimene, siis saab ta abi oma usust. Samuti saavad paljud turvatunde sellest, et nad kellegi eest palvetavad. Nii tunnevad inimesed, et nad on kedagi aidanud. Üldlevinud komme on toidupalve, mida peab ka näiteks minu vanavanaema. Ta peab tähtsaks tänada Jumalat toidu eest, mille see on temale andnud. Kogu meie suguvõsa aktsepteerib seda ja keegi ei naera selle üle. Isegi ateistid- inimesed, kes ei usu jumalasse ning agnostikud- inimesed, kes leiavad, et neil pole tõendeid jumala olemasolu kohta, eelistavad siiski midagi uskuda või vähemalt usukombeid täita. See on paratamatult seotud nende kultuuritaustaga.
Traditsiooniliselt peab inimene omandama endale need kombed, mida järgivad tema vanemad mingis religioonikeskkonnas. Ta on kohustatud neid järgima austuse pärast oma vanemate ja ühiskonna ees. Kuid inimesel võivad tekkida elu jooksul teistsugused arvamised ja soovid. Ta tunneb, et vanemate usk ei sarnane tema omale ning ta võib religiooni vahetada. Samuti vahetatakse religiooni seoses abiellumisega. Siis üritatakse saada kokkulepe valitava religiooni osas. Usk on siiski igale inimesele väga isiklik teema. Inimene võib tunda, et tema mõtlemisviisidele sarnaneb mingi teine usund . Ta tunneb sisemas, et see läheb kokku tema vaadetega ja et see on parem ning arvestab temaga rohkem.
Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad, mida nad järgivad, pühad paigad , mida tähtsaks peavad, legendid , mida usuvad, kombed ja rituaalid , millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür on tähtis palvekoht juutidele, moslemid aga püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Tihti on võõrastel sama usu pooldajatel palju rohkem ühist ja jututeemat, mida arutada, kui nendel, kes on näiteks lihtsalt mitmeid aastaid olnud naabrid. See tulenebki sellest ühtekuuluvustundest. See aitab inimesi paremini mõista.
Üldse on vaja tundma õppida paljude religioonide põhimõtteid, kuna nii mõistetakse paremini teisi kui ka iseennast , saadakse aru, mis põhjustel maailmas mingid asjad toimuvad. Kui ei olda kursis teistsuguste kommetega, võib inimene end teises religioonikeskkonnas väga häbistada ning teadmatus näitab lugupidamatust teiste inimeste vastu. Näiteks Tais templeid külastades peab sandaalid ära võtma, jätma need templis sees ukse juurde ja paljajalu kõndima. Vene õigeusu kirikutes ei tohi aga naised viibida katmata peadega.
Religioon mõjutab kõiki inimesi maailmas. Lapsi kasvatades on inimesed mõjutatud religioonist, mis määrab nende käitumise ja lastele esitatavad nõuded. On hea, kui religioonid on teiste suhtes sallivad. Nii saavad erineva religioosse taustaga inimesed omavahel lihtsamalt suhelda. Mina leian, et religiooni ei tohiks inimestele peale suruda. See on inimesele väga isiklik ning ta peab ise tegema selle raske otsuse, mida uskuda ja mida mitte. Inimene peab endale ise leidma selle õige tee, mida elus järgida ning tema valiku pärast ei tohiks teda hukka mõista.
Religiooni roll inimese elus #1 Religiooni roll inimese elus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aret0412 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Usk-hea või halb
2
doc

Usk-hea või halb

Anni väidete ümberlükkamine 1) Religioon tekitab paljudes inimestes fanatismi ning see on inimkonnale kahjulik On esimese jaataja väide. Kuid kas ikka on? Kui usk oleks inimkonnale kahjulik, siis vaevalt oleks igasugune religiooni säilimine võimalik, sest sel juhul oleks arvatavasti kahjuliku mõjuga uskumus ära kaotatud. Anni tõestas oma väidet ristisõdadega, mille põhjuseks peetakse usku, kuid Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen nõus Lehtoga, et risitisõjad ja ka ususõjad 16-17saj ei toimunud puhtalt usulisel põhjustel. See oli lihtsalt üks ettekääne. Pigem saab usku vaadelda

Väitlus
Millesse tasub uskuda
1
doc

Millesse tasub uskuda?

Igal inimesel on erinev seisukoht usust ja arusaam sellest, mis on ,,õige". Kas jumal määrab inimesi hukatusse või mitte? Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidigi palju erinevaid religioone. Enamik usundeid õpetab, et inimesed peaksid elama täisväärtuslikku elu ja käituma teatud ettekirjutuste järgi

Eesti keel
Usk või uskumatus
2
doc

Usk või uskumatus

Usk või uskumatus Usk ­ mis see on? Kui selle sõna definitsiooni otsida, siis leiab paksudest raamatutest umbes sarnase sellele Religiooni lähtealus ja tema põhimõtted. . Siiski ulatub usk kaugemale kui vaid raamatu definitsioon. Mõnele on see mõte kogu eluks, teine on lugenud läbi piibli ning arvab, et ta teab kõike, mida vaja. Kolmas ei pea seda üldse tähtsaks. Palju on inimesi, kes usuvad, austavad ja järgivad oma valitud usundit. Maailmas on seitse põhiusundit : kristlus, juutlus, budism, taoism, budism, islam, hinduism. Usklikke on kolme tüüpi : ateistid, kes ei usu jumalasse, agnostikud, kes

Kirjandus
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
5
doc

ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS

· süsinikdioksiidi emissiooni kasv · õhusaaste · põhjaveevarude vähenemine · haritava maa pindala, kalavarude ja metsamaa vähenemine · taime ja loomaliikide väljasuremine · kõrbestumine · osoonikihi hõrenemine · maavarade ammendumine · vihmametsade pindala vähenemine · happevihmad SOTSIAALPROBLEEMID Sotsiaalseteks probleemideks nimetatakse ebasoovitavaid, kahjulikke asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonnaliikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majanduslikku edenemist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali, inimeste tegutsemisvabadust ning riigiaparaadi toimimistki. Sotsiaalsed probleemid on: · alkoholism, · narkomaania, · uimastite levik, · suitsetamine, · hasartmängusõltuvus, · kuritegevus, · vaesus, · nälg, · töötus, · harimatus (sh kooli poolelijätmine), · kerjused,

Ühiskond
Üldine usundilugu
19
docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks

Kultuur
Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt
9
docx

Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt

Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio ­ kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) ­ kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv ­ siduma) ­ siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama

Üldine usundilugu
ISLAM-LEVIK JA MÕJU INIMESTELE
21
doc

ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE

nende igapäeva elu. Töö neljas osa annab ülevaate islami usu ja terrorismi koos eksisteerimise võimalustest. Lisaks on välja toodud terrorismi tekke alguse põhjuste islamiusuliste seas. Referaadi koostamisel võeti aluseks mitme erineva autori raamatud, mis käsitlesid islami usku ­ Bowker, Soll, Partridge, Breuilly, O´Brien, Palmer. Lisaks otsiti materjali internetist ja uuriti Koraani. 1. ISLAMI AJALOOLINE ÜLEVAADE JA TEKKELUGU Islam on Jumalale andumise religioon, mis sai ajalooliselt alguse 7. sajandil pKr Araabias saadik Muhammadist, ,,rahu olgu temaga" ­ see on õnnistus, mida austusavaldusena korratakse alati, kui mainitakse tema nime. Saadiku enese sõnade järgi kujunes islamist algusest peale eluviis ehk din (sageli tõlgitakse ,,religioon"), mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses (moslemite Musa) ning kristluse keskne

Sotsioloogia
Kaks arutlust süstemaatilise teoloogia teemadel
5
docx

Kaks arutlust süstemaatilise teoloogia teemadel

TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond EKSAM SÜSTEMAATILISEST TEOLOOGIAST Maria Urbel Õppeaine : Süstemaatiline teoloogia Õppejõud : Toomas Jürgenstein Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi käsitlemine eeldab iseeneselikult juba vastanduse olemasolu, kuna kõik sünonüümne

Süstemaatiline teoloogia




Kommentaarid (1)

janzakas profiilipilt
janzakas: Tänx.. :))
21:51 20-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun