uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliitika kultuuriajalugu, sõja kultuuriajalugu, kunsti kultuuriajalugu jne. "Uus kultuuriajalugu" on kõikehõlmav ajalugu, st kultuuriajaloo vaatenurgast saab uurida kõiki mineviku valdkondi: poliitikast ja sõjapidamisest söömise ja sugueluni. Uue kultuuriajaloo põhiprintsiibid: 1. Kultuuriajalool puudub spetsiifiline uurimisobjekt; teda määratleb vaatenurk, mitte vaadeldav objekt. 2. Kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd objekte, kuivõrd nende esitusi, käsitusi, representatsioone lühidalt, tähendusi ja tähendusloomet. 3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste
Kultuuriajaloo lätted Kultuuriajalool puudub olemus, kuid seda saab määratleda ainult tema ajaloo kaudu. Samas on raske kirjutada millestki niisugusest, millel puudub püsiv identiteet. M. Foucault rõhutas tunnetuslikke ,,katkestusi" ja ütles, et me seisame silmitsi ,,olevikukesksuse" ohuga ja riskime võimetusega üldse midagi kirjutada. Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole. Näiteks uurida mille poolest praeguse sajandi kultuuriajalugu erineb 1900. aastate omast, seejärel vaadata kuidas 1900. aastate kultuurilugu erineb 1800. aastate omast jne. Väljend ,,kultuuriajalugu" tuli saksa keelest ja ulatub tagasi 18. sajandi lõppu, kui J.C.
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld,
☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomulik kultuuri areng - kultuuriline pööre - komplekssed põhjused. seletada midagi läbi kultuuri ☼ epistemoloogilised (=tunnetuse olemusega seotud) väljakutsed: kultuuriajaloo rõhk tähenduste uurimisele ei tundu enam piisav, soov on pöörata enam tähelepanu mineviku ainelisele, emotsionaalsele ja afektiivsele mõõtmele, kehalistele praktikatele, loodusele ja keskkonnale, jne vana vs uus kultuuriajalugu: vana:meetodid ja objektid - tähtsuse järjekord - poliitika, pärast valitsemine ja viimane kunst - ajaloo õpikud valitsejad muudavad midagi, mitte kultuuri - domineeriv arusaam kultuuriajaloost: kõik on oluline, mitte ainult poliitika, vaid ka kultuur
ja Hamburgi järel. Linnas elab umbes 1,35 miljonit inimest. Pindala: 310,43 km². 2010. aastal nimetas ajakiri Monocle Münchenit maailma kõige elamisväärsemaks linnaks. Asukoht Müncheni vapp Müncheni lipp Peamised vaatamisväärsused Münchenis on palju muuseumeid. Haidhauseni linnajaos asub Deutches Muuseum, mis on arvatavasti suurim tehnikamuuseum maailmas. Riiklik Bavaaria Muuseum on üks tähtsamaid kultuuriajaloo muuseumeid Euroopas. Müncheni Linnamuuseumis on võimalik tutvuda linna ajalooga. Autohuvilistele on Münchenis olemas BMW Muuseum. Deutches Muuseum Riiklik Bavaaria Muuseum Müncheni Linnamuuseum BMW Muuseum Peamised vaatamisväärsused Münchenis on mitu kaunist kirikut: Frauenkirche (hilisgooti stiilis ehitatud Müncheni ja Freisingi peapiiskopi katedraal). Alter Peter (Püha Peetruse kirik – vanim kihelkonnakirik Münchenis).
Külaskäik muuseumisse Ühel külmal, kuid päikselisel sügispäeval korraldas õpetaja Kristel Kivi meile kultuuriajaloo raames külaskäigu muuseumisse, kus tutvustati Iisaku pärandkultuuri. Kohale jõudes oli muuseumi ülemine korrus paksult rahvast täis, enamus mehi ja naisi olid meie klassi õpilastest kõvasti vanemad, aga me ei lasknud ennast sellest häirida. Õhkkond oli väga põnev ja huvitav, sest keegi meist ei teadnud, mis meid ees ootab. Alustuseks laulis Virumaa poistekoor „Virumaa laulu“, seejärel pidas kõne
Ta eitab maailma tekkimises juhusikku, vaid ta usub maailma loojasse. Maailma peab Platon justkui hingestatud elusolendiks, kuna selle hing ümbritseb tervet maailma. Planeedid ja tähed on Platoni jaoks jumalikud olevused. Oma filosoofiaga on Platoni mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kultuuri ja filosoofiat. Ta oli andekas ning erakordselt elurõõmus. Tal oli avar silmaring ning kunstiline maitse, mis andis ta teostele omamoodi varjundi. „Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas filosoofina, õpetalsena, kirjanikuna ja kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale”
Renessanss ja humanistid Eva Maria Soodla 7.klass Renessanss Mis oli renessanss? Kultuuriajaloo periood aastatel 1450 1600 Antiikkultuuri taassünd nii kunstis kui ka kirjanduses Usuti, et renessanssiga lõpetati keskaeg Sai alguse Itaaliast aga laienes hiljem Miks algas renessanss Itaaliast? Sest Itaalias oli olnud Rooma impeeriumi keskus, kuhu oli säilinud palju antiikseid mälestusi. Põhja Itaalias olid võimsad linnriigid, kus elasid rikkad inimesed, kes tahtsid enda auks uhkeid monumente ja omada kauneid kunstiteoseid. Nad tahtsid oma lähikonda andekaid kirjanikke ja kunstnikke, seega koondasid nad kõik kokku. Nii tekkisid renessansi keskused. Tähtsamad renessansi keskused 15.sajandil oli tähtsaim keskus Firenze, kus valitses Medicite perekond. 16.sajandil t...
3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia, mis tähendab kreeka keeles tarkusearmastust, vanakreeka filosoof Pythagoras. Filosoofia algab üleminekuga müütiliselt mõtlemiselt loogilisele mõtlemisele. Müütidel ja pärimustel põhineva maailma seletamiselt minnakse järk-järguliselt üle ratsionaalsetele põhjendustele. Enamasti vaadeldakse filosoofia ajalugu kui kultuuriajaloo emotsionaalset ja vaimset vormi. Selles peegelduvad ühiskonnas, inimeste hoiakutes ja mõttemallides toimunud muutused kõige teoreetilisemal kujul. Samas ei pruugi filosoofia ajalugu sugugi olla otseses vastavuses ühiskonna ajalooga, kuna enamasti on filosoofide mõtlemine eelnevalt "omast ajast ees" või igatsevalt "omast ajast maas". Peaaegu alati on see kriitiline oma ajastu ning selle alustõdede suhtes.
kultuurilist paika. Tänapäevast leiame me aga tohutul hulgal erinevaid skulptuure, maale, fotosid, mis on ühtedeks kultuuri osadeks. Seda kaunidust leiame nii Epp Maria Kokamäe maalides kui ka skulptor Tauno Kangro töödes. Raamatud, mida loetakse annavad meile võimaluse tutvuda läbi teise inimese sellega, mis juhtus ammu või, mis on leidnud aset alles hiljuti. Ometigi saame neid köiteid lugeda ka aastate pärast, mis näitab, et neist on saanud kultuuriajaloo ühed olulised lülid. Teemad neis võivad olla erinevad, ühed räägivad ajaloost, teised tulevikust. Lugemine aitab meil paremini mõista seda komplitseeritud maailma ning harida ennast kultuuriliselt. Kultuur pole mitte ainult see, mida me saame katsuda ja vaadata vaid ka liigutused, laused, mida igapäevaselt kasutame. Viisakus avab meile uusi uski, annab võimaluse ennast näidata kui kombekat indiviidi. Samuti näitab see seda, et meie vanavanemate tõed ja tavad on koos
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
galeriidest (Barcelona, Madriid, Budapest, Rooma, Firenze) Fra Angelico 1437 Guido Reni ,,Püha Dominicuse hiilgus" 1613 4 - 3. KOKKUVÕTE Oma referatiivses töös "Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis" kirjeldasin pühakut Dominicus, kes elas 13. sajandil. Olen tema kohta uurimistööd teinud ka varem 11. klassi kultuuriajaloo tunni jaoks kuid siis keskendusin rohkem Dominiiklaste kloostrile. Käesoleva referaadi tegemisel üllatas mind, et teda on nii palju ka kunstis kujutatud. On märkimisväärne, et temast võib leida teoseid väga pika aja jooksul. Teadsin, et pühal Dominicusel on läbi temale pühendatud kloostri väga suur roll Eesti kultuuri arengus - näiteks õppis Dominiiklaste kloostris Michel Sittow, keda peetakse kuulsaimaks Eestis pärit kunstnikuks.
Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kige vimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. 12. Seleta misted: dispuut (lk 76), renessanss (lk 86), konkistadoor (lk 94), koloonia. (94) Dispuut-teaduslik vitlus Renessanss-Euroopa kultuuriajaloo periood, mis jb 1450.-1600.aasta vahele ning mida iseloomustab sgav kultuuriline murrang. Konkistadoor-(hisp conquistador-vallutaja)hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16.saj Ameerika vallutamisel. Koloonia-asumaa, vallutatud maal rajatud asundus
,,Martin Luther", mis on samuti ühe inimese elulugu, kuigi tema erineb Menocchiost selles poolest, et on meile rohkem tuntud. Ka ,,Martin Luther" oli pöördeline teos, sest näitas Lutherit võimalikult objektiivselt. ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm" on kindlasti kultuuriajaloos tähtsal kohal just tema uuendusliku väljenduslaadi pärast. 3. ,,Uued ideed" levivad mitut moodi. Kultuuriajaloolased on seda samuti mitmeti tõlgendanud. Antropoloogia, kultuuriajaloo uus uurimisviis väidab, et kujunemine ei ole pelgalt normide omandamine, vaid pigem printsiipide omandamine. Nii uuritaksegi nüüd ideid põhjalikumalt, et aru saada, kuidas sellest saab tegu ja hiljem juba sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Pierre Bourdieu väidab ka, et traditsioonid ei jätku inertsist, vaid nende edastamiseks tuleb näha vaeva. Nii on ka ,,uute ideedega", mille teostamine ei ole alati lihtne, see nõuab samuti vaeva ja aega. Veel võib
Mis on Kreutzwaldi sajand? Kreutzwaldi sajandi ajatelge kasutades too näide aastast, kus nii Eestis kui maailmas 23. ANAGRAMM. Koosta ise või Eesti Keele Instituudi anagrammide tarkvara abil anagramm oma nimest. Anagrammide koostamine on väga vana tegevus ja ka üks esmaseid salakeele võtteid, kus mingi tekst esitati segamini aetud tähtede kujul. Prima Vista üheks anagrammiks on näiteks: Vamp Riiaston toimunud oluline kirjandussündmus. KREUTZWALDI SAJAND – on Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriajaloo võrguvärav: interaktiivne teabekeskkond, mis tutvustab eesti kultuuriajalugu alates 19. sajandi algusest kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918. aastal. Triinu-rutiin
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
Kultuuriajaloo referaat 1950'ndate mööbel Sisearhitektuur ja mööblidisain 1 Eesti Kunstiakadeemia 2010 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Uued materjalid....................................................................................................................3 Uus mentaliteet.................................................................................................................... 4 Skandinaavia modern...........................................................................................................6 Kesk-sajandi pööre...............................................................................................................7 Charles Eames ...................................................................................................................10 George N...
filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamike dialoogide tegelaseks on tema õpetaja Sokrates. Tihti kõneles Sokrates dialoogides Platoni omaenese mõtteid. Inspiratsiooni vestlusteks sai ta vestlustest sõprade, õpilaste ning teiste linnade ja maade filosoofidega. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vanakreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis "Theaitetos" lausub ta: "...geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K. Kivinurk "Maailm, tõde, vabadus"; Tallinn "Valgus 1991; lk 4). Samuti kasutas ta matemaatikast kui reaalteadusest võetud absurdini viimise meetodit oma
kogemusega, kus me oleme pidevalt ümbritsetud looduse-kultuuri hübriid-vormidest. Kultuuri-looduse käsitlemine põiminguna on tänapäeval laialt levinud hoiak. Vastandid, nagu keha ja vaim, kasvatus ja keskkond, loomulik ja ebaloomulik hakkavad taas hajuma (vastandus puudus arvatavasti ka enne uusaega). 3 KULTUURIAJALUGU 5. Mis on kaks peamist kultuuriajaloo määratlemise viisi? [Kultuuriajalugu, lk 137] Kaks peamist kultuuriajaloo uurimisviisi tulenevad briti kultuuriajaloo käsitlustest, millest esimene domineeris 1970-ndate aastateni ja kandis nime history of culture ja teiseks edaspidi domineerivaks osutuv cultural history. Esimese puhul on tegemist ajalooharuga, mille uurimisobjektiks on kultuur. Kultuuri defineeritakse siin ka pigem kui kaunite kunstide ja teaduse hajusat kogumit.
sõdade ajal. Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuriajaloo hilisematel etappidel,püüe rikastuda viis selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks. Mõned nendest meetodeist olid teada juba antiik-Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamisi araablaste poolt läks kulla võltsimise kunst üle Hispaaniasse, mille araablased olid sammuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse. Keskaja maailmavaade, mis oli kiriku diktaktuuriga suletud harimatuse, ebausu ja
Hiina imperaatorite paleede silmapaistvas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris ning Budda templite pidulikus monumentaalsuses ei olnud kullast kaunistudes harulduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistsete Mehhiko elanikele- asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. 6 Kulla hinnalisus ja kultuuriajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisid selleni, et hakati otsima meetodeid kulla võltsimiseks. Mõned neist meetoditest olid teada juba antiik- Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamist araablaste poolt läks kulla võltsimise kunst üle Hispaaniasse, mille araablased olid sammuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse. Keskajal, kui kuld raha näol oli mittetootva klassi- rikaste ja rõhujate uueks võimsaks
· Spengler 8 tsivilisatsiooni, arvas, et tsivilisatsiooni areng on aastaring (tõus ja langus), ,,Õhtumaade allakäik" areng on jõudnud viimasesse etapi. · Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia. · Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis
Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9 ...
LUULEKOGUD: ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) NOVELLID 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriajaloo kroonik. Oma novellides jutustab Kross alati kellegi teise loo nt. koolivenna või sõbra. NOVELLIDE LOETELU: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Rist" ,,Stahli grammatika" ,,Vandenõu" ,,Väike Vipper" ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" ,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" ROMAANID
„Kultuuri“ mõiste TMK sõnastikus KULTUUR I mittepäriliku informatsiooni kogum, mida koguvad, säilitavad ja annavad edasi inimühiskonna erinevad kollektiivid... Strukturaal-tüpoloogilise kultuuriajaloo ülesehituse hädavajalikuks tingimuseks tuleb lugeda kultuuritekstide sisu eristamist nende „keele“ struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni
mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(...
Hiina konfutsianistlik variant lükati kõrvale, seda asendasid rahvuslikud tendentsid, oma mõju ka lääne saavutustel. 1880ndatel ilmusid esimesed Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu käsitlevad uurimused, nendes avaldus tendents tõsta esile Jaapani kultuuri eripära, mida seoti Jaapani rahvusliku vereühtsusega ja Jaapani rahvustundega. Suurt tähelepanu äratas 1932 ilmunud Nishida raamat "Sissejuhatus Jaapani kultuuriajalukku", mis käsitles kogu Jaapani kultuuriajaloo historiograafiat. Autor oli vaimustatud Voltaire'i töödest. Pärast Teist maailmasõda on ilmunud palju töid Jaapani kultuuriajaloost. Jaapani kultuuri arengujooned kuni 17. sajandini: Eelkeraamilises ajastus (paleoliitikum) elatusid Jaapani elanikud jahipidamisest ja kasutasid tööriistadena kiltkive. Nad elasid koobastes või varjualustes. Omavahelisi kontakte oli vähe, sest asustus oli hõre. Kuni Teise maailmasõja lõpuni ei käsitlenud Jaapani õpikud andmeid muinasaja kohta.
Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara, andmed näitavad, et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga, samuti tegi ta kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, kuid filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Platon on põline ateenlane, kui välja arvata tema eemalviibimine Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia linnades, enamasti kulges ta Ateenas. Platon oli kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Sokratese surma-
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja...
Tallinn sai trükikoja 1634. aastal. Eestikeelse ajakirjanduseni sel perioodil veel ei jõutud, kuid üldise kultuuriloolise olukorra kirjeldamisel on tähtis ka muukeelne. Kalendreid veel eesti keeles 17. sajandil ei ilmunud. Siisku tunti eesti keele vastu suurt huvi ning ilmus isegi Eesti keele grammatikaid (Stahl ,,Anführung zu der Estnischen Sprach", 1637). 1686. aastal ilmus lõunaeestikeelsena Uus Testament. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rootsi aeg oli Eesti kultuuriajaloo jaoks väga oluline ajajärk eelkõige just trükisõna ja lugemisoskuse kiire leviku tõttu. Kahjuks katkes Karl XI varase surma tõttu paljutõotav areng ning Rootsi kuninga kavatsused jäid teostamata. Siiski oli Rootsi aeg Eesti kultuuriloo seisukohalt üks tähtsamaid perioode. 5. Eesti Vene impeeriumis aastail 1710-1825 Põhjasõjas vallutas ning alistas Venemaa Eesti- ja Liivimaa. Ametlik ühendamine Vene impeeriumiga toimus Uusikaupunki rahulepinguga
· Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles) · kaunistas kiviraidkunst · peasissekäikude juures suured figuurigrupid o 16. saj renessanss o 16-17 saj barokk · bastionite ehitamine o 18 saj varaklassitsism o 19 saj klassitsism o 20 saj juugend 9. Eesti- ja Liivimaa kultuuriajaloo olulised muutused uusajal võrreldes eelnevate perioodidega Perioodid enne on muinasaeg ja keskaeg (ehitusstiil: romaani, gootika, renessanss). Muutused uusajal algas peale Liivi sõda 16. saj · muutused hariduselus: esimene gümnaasium 1630, ülikooli teke 1632, trükikodade teke, talurahva harimine Forseliuse seminari 1684 poolt, talurahva kirjaoskuse kasv · kultuuriline: trükikirjanduse teke, eesti keelne kirjandus;
o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles) kaunistas kiviraidkunst peasissekäikude juures suured figuurigrupid o 16. saj renessanss o 16-17 saj barokk bastionite ehitamine o 18 saj varaklassitsism o 19 saj klassitsism o 20 saj juugend 9. Eesti- ja Liivimaa kultuuriajaloo olulised muutused uusajal võrreldes eelnevate perioodidega Perioodid enne on muinasaeg ja keskaeg (ehitusstiil: romaani, gootika, renessanss). Muutused uusajal – algas peale Liivi sõda 16. saj muutused hariduselus: esimene gümnaasium 1630, ülikooli teke 1632, trükikodade teke, talurahva harimine Forseliuse seminari 1684 poolt, talurahva kirjaoskuse kasv kultuuriline: trükikirjanduse teke, eesti keelne kirjandus;
KOKKUVÕTE Tõelise moraalse teadmiseni võib jõuda üksnes filosoofilise mõtlemise ja arutluse kaudu. Kõlblus ja religioon on sageli vastuolus. Inimesed võivad teha kurja ka religioossetel põhjustel, samuti võib moraalne tegu olla religioosselt ebatraditsiooniline. Üksnes siis, kui inimesed ütlevad lahti religiooni dogmaatilusest ja mõistusega haaramatusest, algab tõeline moraalifilosoofia. (4 lk 29) Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna – kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale. Platon oli vanaaja suurtest filosoofidest esimene, kelle filosoofilised tööd on meie ajani säilinud. 14 ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Asmus, V. Platon. Tallinn: Eesti raamat, 1971. 2. Künnapas, T
keelelist ja kujutluslikku mõõdet; Totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika 14
küll oma aega, kuid sisaldavad mõtteid, mis on aktuaalsed tänapäevalgi. Tema kirjutisi iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelik analüüs ning oskus väljendada universaalseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas ta oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seostes, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. A. H. Tammsaare vaimseid otsinguid toestas hea võõrkeelte oskus, mis avas talle maailmakultuuri varasalved loodusteaduse, sotsioloogia, kultuuriajaloo, filosoofia, psühholoogia, eetika, kunstiteooria jm aladel. Parim osa tema publitsistikast muutub aastatega üha väärtuslikumaks. 14 Lisa Anton Hansen Tammsaare Muuseum Vargamäel, Albu vallas avati esmakordselt 30. jaanuaril 1958.a. kirjaniku 80 sünniaastapäeval. Kirjaniku sünnikodu Albu vallas Vetepere külas sai kirjandussõpradele tuntuks juba pärast
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja
Tema kirjutisi iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelikanalüüs ning oskus väljendada ainulaadseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas Tammsaare oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seosted, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. Anton Hansen Tammsaare vaimseid otsinguid teostas hea võõrkeele oskus, mis avas talle maailmakultuuri varasalved loodusteaduse, sotsioloogia, kultuuriajaloo, filosoofia, psühholoogia, eetika, kunstiteoooria ja muudel aladel. Parim osa tema publitsistikast muutub aastatega üha väärtuslikumaks (Tammsaare...2007). 2.4. Tammsaare kriitikuna Tammsaare tegeles ka aktiivselt kirjanduses kriitikuna (Riismaa 2002:95). Anton Hansen Tammsaare kirjanduskriitika vaatleb loominguprotsessil mitmesuguseid küsimusi ja kirjanduse funktsiooni ühiskonnas. Kultuurikriitikuna tundis Tammsaare huvi kultuurielu
iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse. Puisniidud on ilmselt vanim inimtekkeline sekundaarne taimeformatsioon Eestis. Esimesed sellelaadsed kooslused võisid tekkida 8000-9000 aastat tagasi inimasulate ümber puude raiumise, niitmise ja karjatamise tulemusena. Väärtuslikud nii haruldaste liikide elupaikade, rohelise põllumajanduse, ökoturismi, kultuuriajaloo ja maastiku kaitse, teadusliku uurimistöö, kui ka esteetilisest vaatepunktist. 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvorm- suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Eesti asub Ida- Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia kilbi lõunaseval. Platvormi geoloogilises ehituses eristatakse alus- ja pealiskorda. Sügavamal asuv pealiskord koosneb kurrutatud tard- ja
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara"
Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika
Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja – käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika
mitmeid mahukamaid allikapublikatsioone, mis keskendusid eeskätt Venemaa võitlusele Baltikumi omandamise või säilitamise eest. Enamasti oli tegemist akadeemilist laadi dokumendikogumikega, mille olid koostanud nimekad teadlased (Forsten, Vojenski), kes ka ise antud teema uurimisega tegelesid. 14 Georg Forsten – oli uusaja rahvusvaheliste suhete, skandinavistika ja Lääne- Euroopa kultuuriajaloo spetsialist. Tema peatöö oli pühendatud Balti küsimusele ehk võitlusele ülemvõimu pärast Balti merel. Terav balti-sakslaste positsiooni suhtes nendes võitlustes. Konstantin Vojenski (1860-1928) – uuris 1812.aasta Isamaasõda. Erialased lähiajaloo käsitlused Omaette rühma vene Baltikumi ajaloo teemadel kirjutanud autoritest moodustavad õigeusu vaimulikud, kroonuasutuste ametnikud ja koolitegelased,
totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused 6 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi Kaanon. Mis on kirjanduskaanon
ja kujutluslikku mõõdet. Totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu) Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust. Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs rahvakultuur, tootmine vs tarbimine, tegelikkus vs fiktsioon. Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana (ka selle rakendamise võimalusi eesti kirjandusloole. ) Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed 19 Vanem eesti kirjanduslugu mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuuri ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis
1515 Lukka, L., (2009) Tartu Maarja kirik, Tartu, nähtav: http://www.tartu.ee/? lang_id=1&menu_id=6&page_id=1487 1313 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK Joonis 0. Joonis 0. Tartu ülikooli peahoone klassitsism profaan Vaieldamatult võib Tartu kõrgklassitsismi tippteoseks nimetata Tartu ülikooli peahoonet. See 1804-1809. aastal ehitatud hoone on mõjutas tugevalt Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri. Meie Alma materit peetakse Eesti kultuuriajaloo tugisambaks, akadeemiliseks Mekaks, mille tähendus ulatub kaugele väljapoole Eesti piire. Ilma ülikoolida ei ole Tartu see, millena me teda tänapäeval tunneme. 16 Hoone ehitati Põhjasõjas purustatud keskaegse maarja kiriku kohale. Hoone projekteeris ülikooli ehituskomisjoni juhataja J.W. Krause, kelle esimestes projektivariantides oli veel tugev varaklassitsismi mõju. Hoonele pandi nurgakivi 1805. aastal ja juba aasta pärast valmisid võlvkeldrid ja alumine korrus. 1807
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Tektsi tähendus sõltub sellest, kus seda teksti kasutatakse. Folkloristika eristab rahvaluule loomulikust esitluskontekstist.
õpetati vabatahtliku ainena ka kreeka ja ladina keelt, kaubandusklassides prantsuse ja inglise keelt. Hiljem suurenes ajaloo ja geograafia osakaal, vähenes usuõpetuse tundide arv. Mõne kreiskooli juures avati kõrgemaid klasse, mille lõpetanu võis astuda gümnaasiumi prima`sse või koguni ülikooli. ,,Das Inland" - Aastail 1836-63 ilmus Tartus nädalaleht "Das Inland", mille kaastöölisteks mitmed eestlased (Neus, Kreutzwald). Ajakiri sisaldas väärtuslikke artikleid Eesti kultuuriajaloo kohta. Õpetatud Eesti Selts Aastal 1838 asutati Tartus Fr.R. Faehlmanni algatusel Õpetatud Eesti Selts, mille suurim tähendus oli eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule alal. Seltsi juures loodi raamatukogu, muinasleidude, müntide ja etnograafiliste esemete kogud. Laat Seoses kaubanduse arenemisega, mida eriti soodustas talupoegade vabastamine, oli 1840 aasta paiku kõigis sisemaa linnades hakatud pidama turupäevi, samuti suurenes 19 sajandi algupoolel tunduvalt laatade arv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
