Kõige sümpaatsem filosoof: PLATON (0)

Kõige sümpaatsem filosoof
PLATON

Platonit võib nimetada kui filosoofiaajaloo üheks tähelepanuväärsemaks isikuks . Tema aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat kasvatust ning õpetust, mida talle Ateena suutis pakkuda. Platoni aktiivne ellusuhtumine ning avar silmaring mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Platon oli samuti avatud uutele ideedele: „Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis.” Filosoofiat oskas Platon võrdsustada ka teadusega . Nimelt pidas Platon matemaatilisi objekte muutumatuteks ning lasi oma akadeemia uste kohale kirjutada sõnad: „Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetrit.” Platon oli filosoofi ja matemaatika kõrvalt veel poeet . Tema loomingus peitub sügava filosoofilise sisu kõrval ka kirjanduslik väärtus.
Platon hõlmas idealismiga loodust, hinge, inimest, keelt, kunsti, ühiskonda ja kasvatust. Ta kujundas Sokratese väitest välja oma ”idee” arusaama. „Ideed” pole Platoni jaoks mingid mõttelised mõisted, vaid nad on reaalsed ja sõltumatud ehk nad ei teki ega kao, vaid nad on muutumatud, igavesed ja neis peitub asjade ja nähtuste tõeline olemus. Tema „ideede”-õpetuses leidub nii probleeme ja vasturääkimisi. Näitena võib tuua selle, et Platon ei suuda teooriat järgides seletada, et kuidas on ühest „lauaideest” lähtudes võimalik saada tohutu palju laudu. Platon arendas pidevalt oma „ideede”-teooriat.
Platoni arvates jääb hing justkui kahe maailma vahele, kuna hing on liikuv, mis tajub ning võib isegi omada tahet. Ta võrdleb keha-hinge vahelist seost „ideede” maailma ja meelelise maailmaga .Hing tunneb kehas end vangistatult ja ootab pääsu vabadusse aga „ideede” maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged , kes on priid halbadest mõjudest. Platon peab oluliseks hinge osaks mõistust, mis moodustabki hinge olemuse.
Inimest kujutab Platon kui ühiskonna liiget, kes elab teistega kooskõlas. Kuna Platon väitis, et on hinges näinud „riigiideed”, siis seetõttu on tal olemas ettekujutlus ideaalsest riigist. Tema jaoks on tähtus riigi ühtsus ja terviklikkus ning üldise heaolu tagamine. Ideaalriigi ülesehitus sarnaneb hingele, kuna igale ühiskonnaklassile vastandub üks hinge omadus: valvur – mõistus, sõdur – emotsioon , tööline – iha. Igal klassil on omad kohustused ja õigused. Valvuriteks on valitud filosoofidest valitsejad , kes seda ühiskondlikku elu juhivad ning nad asetsevad Platoni ideaalriigi tipus . Sõduri ülesandeks on riigi kaitsmine ning nad asuvad ideaalriigi teisel kohal. Kolmandal kohal on talupojad ja käsitöölised, kelle ülesandeks on toota inimestele vajalikud esemed. Ideaalriigis jätkub ruumi ka madalaimale seisusele – orjadele. Neil küll õigused puuduvad, kuigi Platoni kohaselt nad puudust millegist ei tunne.
Platonil leidus ka arusaam loodusest ja maailmast. Ta eitab maailma tekkimises juhusikku, vaid ta usub maailma loojasse. Maailma peab Platon justkui hingestatud elusolendiks, kuna selle hing ümbritseb tervet maailma. Planeedid ja tähed on Platoni jaoks jumalikud olevused.
Oma filosoofiaga on Platoni mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kultuuri ja filosoofiat. Ta oli andekas ning erakordselt elurõõmus. Tal oli avar silmaring ning kunstiline maitse, mis andis ta teostele omamoodi varjundi. „Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas filosoofina, õpetalsena, kirjanikuna ja kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale”