Kuld-metallide kuningas (0)

Q: Kes siis ei tahaks endale kullast sõrmust või keed?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuld-metallide kuningas

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes siis ei tahaks endale kullast sõrmust või keed?

Jõgeva gümnaasium
KULD – METALLIDE KUNINGAS
referaat
Jõgeva 2008
SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3

Mida kuld endast kujutab 4-5

Kuld ajaloos. 6-7

Kuld tänapäeval. 8-9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11
Sissejuhatus
Kirjutan elemendist nimega aurum ehk siis kuld. See on tahke metall ning enamik meist on seda näinud, katsunud ja ka omavad seda.
Kuld on väga heade omadustega metall ning suures osas ka tänu sellele kõrgelt hinnatud. Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on teda lihtne töödelda. Samuti kasutatakse teda palju elektroonikas- kaetakse klemmid kullaga et need ei oksüdeeruks.
Üritan all toodud faktidega tõestada, et kuld tõesti on metallide kuningas.
Mida kuld endast kujutab
Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665.
Puhtal kujul on kuld helekollane, läikiv, pehme ja plastiline. Ühe grammisest kullatükist võib venitada kolme kilomeetri pikkuse traadi või valmistada kullast lehtmetalli (0,0001mm), mis on 500 korda õhem inimese juuksekarvast. Valguskiir paistab sellisest lehest läbi roheka valgusena.
Kuld on väga pehme. Teda võib küünega kriimustada. Seetõttu on kullal erinevaid sulameid . Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu moemaailmas väga populaarne valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli , pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla. Hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla.
Kuld on jõukuse sümbol ning meeldib seetõttu inimestele, kuid tal on palju muidki huvitavaid omadusi.
Hea elektri- ja soojusejuhtivusega, pehmet ja väga plastilist looduses peamiselt väikeste terakeste või kamakatena kivis leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina—sellest valmistati ehteid , raha, medaljone. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid (Vana-Kreeka, Vana- Rooma ) millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a..
Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta ) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetud paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame.
Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide pinnale, kasutatakse seda peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised.
Kulda nimetatakse metallide kuningaks. Seda seepärast et kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega . Kuld reageerib vaid sool- ja lämmastikhappe seguga kui nende mahuvahekord on 3:1 . Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel.
Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha .
Paljud usuvad, et kullal on maagilised võimed. Näiteks usutakse, et kui odraiva kuldesemega hõõruda, kaob see üsna pea. Sammuti pidavat kuldesemed toimima ka ohatise puhul. Nõiateaduses kasutatakse kuldsõrmust nõiutuse kindlakstegemiseks (kuldsõrmusega tõmmatakse üle inimese näo; juhul kui alles jääb must triip , on inimene kellegi poolt ära nõiutud).
Kuld esineb looduses vabas olekus kõvades kivimites ja puistetes, mis moodustuvad niisuguste kivimite purunemisel. Puisted asuvad tavaliselt kaugel põhilistest leiukohtadest. Harva esineb kuld kristallilises olekus. Kõige suurem kõikidest kunagi leitud ehetükkidest kaalub 112 kilogrammi ja ta ruumala on umbes 0,006 kuupmeetrit .
Kõige rikkamad leiukohad asuvad Lõuna-Aafrikas, eriti transvaalis, kus kuld on peamiselt liivakivis, kvartsiidis ja vulkaanide tardkivimites.
Kulla keemiline inertsus , mis teeb ta muutumatuks aja, kõrge temperatuuri, niiskuse ja mitmesuguste keemiliste toimeainete sutes , harva esinevad leiukohad ja raske saamine muutsid kulla klassiühiskonnas kõikide kaupade mõõdupuuks.
Kuld ajaloos
Kuld on üks ihaldatumaid metalle . Kes siis ei tahaks endale kullast sõrmust või keed? Ka ajaloos on kuld mänginud suurt rolli, sellepärast on peetud sõdasid, hävitatud riike, rahvaid ning sooritatud kuritegusid .
Kuld on arvatavasti teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Kiviajas pärinevad leiud kus kõrvuti kivist tööriistadega on leitud ka kullast esemeid.
Kuld on peaaegu kõigis keeltes saanud oma nimetuse päikese järgi. Ladinakeelne aurum tuleneb sõnast aurora – koit; sellele on lähedane kreeka ja indoeuroopa tüvi helio- (kreeka k. helios – päike), millest kujunes inglise ja saksakeelne gold ; viimasest tuleneb ka eestikeelne nimetus.
Me ei saa kindlalt öelda kas oli see Egiptuses või Kesk-Aafrikas kus raske kollane eheda kulla tükk inimese tähelepanu esimesena pälvis.
Vanimad haudadest pärinevad kuldesemed dateeritakse praegu 6. kuni 10. aastatuhandega e.m.a. Need on nõelad, ripatsid , väikesed noad , käevõrud ja spiraal sõrmused, millele hiljem lisandusid peeglite käepidemed, ränikivinoapead, ehted ja kujud. Arheoloogid on kõikide vaarao dünastiate püramiididest avastanud hiigelkoguses kullast ehteid ja tarbeesemeid. Püramiididest on leitud ka esemeid ja tahvleid, millel on kujutatud kulla tootmise ja töötlemise tehnoloogilist skeemi. 1. sajandil e.m.a. oli Egiptuses palju kullamaardlaid, kus töötas hiigelhulk orje, peamiselt sõjavange. Töö käis nii päeval kui ka ööl, ilma vaheaegadeta ülevaatajate järelevalve all. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda.
Kuld oli iidsetest aegadest alates tuntud ka hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmapaistvas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris ning Budda templite pidulikus monumentaalsuses ei olnud kullast kaunistudes harulduseks.
Kuld oli hästi tuntud ka muistsete Mehhiko elanikele- asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid.
Kulla hinnalisus ja kultuuriajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisid selleni , et hakati otsima meetodeid kulla võltsimiseks. Mõned neist meetoditest olid teada juba antiik-Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamist araablaste poolt läks kulla võltsimise kunst üle Hispaaniasse, mille araablased olid sammuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse.
Keskajal, kui kuld raha näol oli mittetootva klassi- rikaste ja rõhujate uueks võimsaks valitsemisvahendiks tootva klassi- vaeste ja rõhutute üle, siis muutus mitteväärismetallide muutmise idee kullaks oma arengu kõrgpunkti.
Kuld on põimitud ka paljudesse müütidesse.
Kuld tänapäeval
Sõna „kuld“ väljendub mitmetes erinevates mõistetes. Näiteks „must kuld“, nafta, mis on arvatavasti oma väärtuse poolest kullaga seotud; „valge kuld“, elevandiluu , mis on samuti väärtuse poolest kullaga seotud; „kullake“ väljendab aga inimese sügavaid tundeid teise inimese vastu.
Kuld on kõige mõjuvõimsam metall ilmas, mille pärast on inimene võimeline isegi tapma ...
Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda. Kulla kaal ei näita, kui palju esemega tööd on tehtud ja seetõttu oleneb eseme hind ka ehte konstruktsioonist ja kavandist. Hästi valmistatud klassikaline ehe pakub eluks ajaks silmarõõmu ja kui seda korralikult hooldada , jagub temast rõõmu veel järeltulevatelegi põlvedele.
Eelpool mainitud kasutusalad näitavad ka seda, miks kuld on niivõrd hea ehtematerjal - ta ei ole toksiline , ei tõmbu õhuga kokku puutudes mustaks, et määrdu, on hüpoallergiline ja säilitab oma väärtuse. Ja kulla pehmus teeb sellest ideaalse materjali ka kõige keerulisemaks töötlemiseks.
Vanadel aegadel omistati kullale tervendavaid omadusi - kulda kanti ja isegi neelati alla. Ka tänapäeval kasutatakse kulda meditsiinis - kontrastainetes. Kulda segatakse uut tüüpi ravimite valmistamiseks proteiinidega ja hambaarstid kasutavad igal aastal kroonide, plommide ja sildade valmistamiseks 13 tonni kulda.
Kulla hind jätkab koos naftaga uutele kõrgustele ronimist. Kuld ei ole muidugi ainult viimasel ajal kalliks läinud, vaid on seda olnud alates sellest ajast, kui inimene seda haruldast ja hämmastavate omadustega metalli tundma õppis.
Kulda on lihtsalt üha raskem leida. Kaevandajad ei looda enam leida jämedaid kullasooni, pigem üritatakse suurest kogusest kivimeist kokku koguda harvad kullalibled. Kulda leidub rohkem kui 60 riigis, kuid kogu inimajaloo jooksul on kaevandatud kokku kõigest 167 600 tonni kulda, umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus , kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja (kokku kogutuna saaks sellest umbes 20 meetrise küljepikkusega kuubi). Võrdluseks: näiteks rauda tuuakse iga aasta maa alt välja 999 miljonit tonni.
Siiski ei tohiks maailma kullavaru veel nii pea lõppeda, sest üksnes maailmamere vesi sisaldab kulda ligi 8 miljonit tonni (0,01—0,05 mg/t). Seda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides).
Kokkuvõte
Kuld on inimkonna ammune tuttav, mis ei ole olnud mitte kunagi meie sõbraks, ning mis on toonud palju õnnetust ja häda, kuid on sellest hoolimata saanud suure kuulsuse ja külgetõmbava jõu. Inimesed on teinud ränkrasket tööd kulla leidmise nimel.
Minu arvates tõestab see kõik päris selgelt, et kuld on metallide kuningas. Seda tänu tema tõeliselt headele omadustele ning ka sellele arvamusele mis kullast ühiskonnas on.
Kogu arutelu mis pidevalt tema ümber toimub ja ka see, kui palju kullast sõltub annab talle kuningliku oleku.
Kasutatud kirjandust:
Helgi Karik /Vask, kuld ja raud olid esimesed/ Valgus 1984
Jevgeni Rudenko ja Pjotr Taube /Vesinikust kuni... ?/ Valgus 1966
Materjalid internetist
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nallu Õppematerjali autor

Keemia referaat

kuld metallid

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuld

KULD Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Omadused Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad

Keemia

doc

Info kulla kohta

KULD Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on ilusa välimusega, kollast värvi, hea elektri ja soojusjuhtivusega. Pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Sellest valmistati ehteid, raha ja medaljone. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Arvatakse, et inimeste eluajal on toodetud umbes 100000 tonni kulda.

Keemia

rtf

Referaat

Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C)

Keemia

doc

KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED

KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid. Kõige plastilisemad metallid on kuld, hõbe, vask, tina Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast

Füüsika

docx

Kuld ja Alkeemi

kindlasse kesta ning mis täitis maailma imede ja nõidusega, määras ka vankumatu usu "Filosoofilise kivi" eksisteerimisse, mille omandamine muutus elu peamiseks eesmärgiks. Sellepärast otsivad "filosoofilist kivi" fanaatiliselt mitte ainult alkeemikud, astroloogid ja arstid, vaid ka papid ja kardinaalid, printsid ja mungad, kerjused ja hulkurid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid värvitoone. Ja kulda annab uuesti üles sulatada, et sellest uusi esemeid valmistada. Kulla kasutusalad Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide

Keemia

doc

Kuld, kulla omadused, kulla saamine

Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused

Tööõpetus

docx

Kuld ja alkeemia

Elva Gümnaasium ,,Kuld ja alkeemia" Referaat keemiast Marete Hüdse 9.A klass 2012/2013 õppeaasta Sisukord 1. Kuld.................................................................................................................................3 1.1. Kulla kasutusalad.....................................................................................................5 1.2. Kulla hind 2. Alkeemia.........................................................................................................................8 2.1. Tuntumad alkeemikud.................................

Keemia

docx

Referaat: kuld

Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall

Keemia

Rohkem sarnaseid