Referatiivse töö, Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

ppt

PÜHAK DOMINICUSE powerpoint esitlus

· 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. · Dominikaanide hüüdnimi "Issanda koerad" · Suri 6. augustil 1221 Bolognas  Kuulutati pühakuks 3. juulil 1234 Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal astronoomide kaitsepühak atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. pühakupäeva on 8. august.  KUJUTAMINE KUJUTAVAS KUNSTIS Dominicusest on tehtud teoseid kõige rohkem 400 aasta jooksul kõrggootikast barokini välja (13. saj -17. saj.) Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Paljudel piltidel on ta üksi ja tal on seljas oma mungarüü. Mõnikord on käes ka piibel ja tihti ta kas palvetab või kuulutab jumalasõna. Need pildid on lihtsad ja enamasti tumedates toonides.

Kunstiajalugu

3

doc

Töö Munklusest

kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm ­ anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast.

Usundiõpetus

3

docx

Dominicus - dominiiklaste ordu rajaja

Dominicus, dominiiklaste ordu rajaja Referaat Kõik saab kusagilt alguse...  Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks

Ajalugu

19

ppt

Keskaja usk ja kirik

· Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks.  Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223.aastal kaupmehe poeg Franciscus. · Nende hallide kuubede järgi nimetati neid hallideks vendadeks. · Lihtsa eluviisi tõttu kutsuti neid ka väiksemateks vendadeks. · Frantsisklane/sed · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/gallery/el_greco635.php · 1216

Ajalugu

3

docx

Keskaeg

Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Keskaja algus/lõpp sündmused: Algus: 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu. 375 a. Suur rahvasterändamine 476 a. Lääne-Rooma langemine 711 a. maabusid Araablased Hispaanias Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a. Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab:

Ajalugu

6

rtf

keskaeg: Mungaordud Eestis

Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu

Ajalugu

2

doc

KÕRG- JA HILISKESKAEG

kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad). Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks.Ül:jutlustada õige usu kaitseks seetõttu teati jutlustajavendadena,panid rõhku haridusele.Aquino Thomas- dominiiklaste kloostrikoole hinnati kürgelt,sealt võrsus keskaja silmapaistvaim õpetlane Aquino Thomas.Reliikviad-pühakutega seostatavad esemed,arvati kandvat jumalikku väge,tägtsamad hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat - kiriku õpetusest (ortodoksiast) kõrvalekaldumist

Ajalugu

20

pptx

Keskaegsed kloostrid hariduse andjana. Dominiiklased.

 Lihula klooster  Tartu Püha Katariina klooster  Padise klooster  Püha Katariina klooster  Tartu Maarja Magdaleena klooster  Püha Anna klooster  Viljandi klooster  Püha Mihkli klooster  Pirita klooster  Dominiiklaste ordu  Kerjusmunkadena tuntud dominiiklaste ordu tekkis katoliku usuelu suurte sisemiste kriiside ajal 13. sajandi alguses  Dominiiklaste ehk jutlustajate vendade ordu - ordo fratrum praedicatorum - rajas hispaanlane Dominicus (Domingo) Gusman 1215. aastal  Dominiiklaste taktika üheks iseloomulikuks jooneks oli õppida ära kohaliku rahva keel,  säilitada võimalikult kohapealsed traditsioonid ja siduda need uue ideoloogiaga  ordu mees/naisklooster koht nimi aeg Dominiiklaste ordu meesklooster Tallinn Püha Katariina klooster 1229-1525

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)