Kultuuride kohtumine. Peter Burke. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

odt

Kultuuriajalugu

kõik ühes suunas. Kultuuri areng allus selles käsituses looduse ja/või Jumala seadustele. Varane “kultuuriajalugu” oli ennekõike keele ja kirjanduse uurimine; arutati rahvakeele tähtsust kirjanduskeelena, ilmus ülevaateid rahvuse suurtest kirjanikest. Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes. • Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut. • Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt “tsiviliseerumise ajalugu”, eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele. Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust

Kultuuriajalugu

42

docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

ilmus ülevaateid rahvuse suurtest kirjanikest.Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes. Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt "tsiviliseerumise ajalugu", eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele.Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas. Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut. JOHANN GOTTFRIED HERDER (1744 ­ 1803) Üldised seisukohad Historismi-printsiip: oluline pole "puhta mõistuse" analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses.

Kultuuriajalugu

23

pdf

Kultuuriajalugu: selle sünd, peamised suunad ja nende uurijad

renessansi tunnus, ennast väärtustav ☼ tinglikult (leppeliselt) on Burckhardt ​“renessansi leiutaja”​– ta andis esimesena sellele ajajärgule selge sisu (isegi kui mõiste ise on vanem, selle tõi käibele prantsuse ajaloolane Jules Michelet) ☼ Burckhardt - Nietzsche õpilane “Itaalia renessansikultuur” 1860 ☼ esteetiline metafoor: poliitika - riik kui kunstiteos ☼ ei räägi epideemiatest ☼ Burckhardt: renessanss - eeskätt Itaalia nähtus ☼ Peter Burke: Euroopa renessanss pole ainult Itaalia renessanss ☼ ​Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poolel Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati

Kultuuriajalugu

96

pdf

AJALOOFILOSOOFIA

Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ajalugu

34

docx

Kirjandusteaduse alused

Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu

Kirjandusteadus

42

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja ­ käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine > pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. `mitu kirjandust', tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muuusi, katkestusi Lähilugemine vs kauglugemine. Lähilugemine ei võimalda nn. näha metsa puude taga. Abstraktsete mudelite loomine F. Moretti: "A more rational literary history. That's the idea" (2003 68) Erilised/erandlikud tekstid vs. (mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

31

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja – käitumine, hoiakud, väärtused  Kirjanduse roll kultuurisüsteemis  Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika  Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid  (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine > pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt  Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muuusi, katkestusi Lähilugemine vs kauglugemine. Lähilugemine ei võimalda nn. näha metsa puude taga.  Abstraktsete mudelite loomine  F. Moretti: “A more rational literary history. That’s the idea” (2003 68)  Erilised/erandlikud tekstid vs

Keeleteadus

78

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

peab üha uuesti õppima täiskasvanute käest. Culture is the sociological term for learned behavior, behavior which in man is not given at birth, which is not determined by his germ cells as is the behavior of wasps or the social ants, but must be learned anew from grown people by each new generation. 3) Kultuur kui harjumus Erinevus kommetest ­ kui kombed viitavad pigem grupile, siis harjumused pigem indiviidile. Ameerika antropoloog George Peter Murdock 1941. Anthropology and Human Relations. ­ Sociometry. Kultuur, see on tegevuse traditsioonilised mustrid, mis moodustavad suurema jao kinnistunud harjumustest, mida indiviidid rakendavad mis tahes sotsiaalses 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 8 situatsioonis. Culture, the traditional patterns of action which constitute a major portion of the established habits with which an idividual enters any social situation. 4) puhtpsühholoogilised kultuuridefinitsioonid

Kultuur

Kommentaarid (0)