Maailma kultuuriajaloo suurkuju - Platon (0)

Platon
Maailma kultuuriajaloo 
suurkuju
Platon
Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr
Sündis ja suri Ateenas
Vanakreeka  filosoof
Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja
Lääne esimese kõrgkooli  Ateena  Akadeemia rajaja
Filosoofilise idealismi rajaja
Sissejuhatus
Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas Vana­Kreeka ühiskonnas, aga 
filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna – kultuuritegelasena – kuulub ta kogu 
inimkonnale.
Ta on üks inimkonna õpetajatest.
Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad 
andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, 
kunst , poeesia,  inspiratsioon , mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste 
raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud.
Elulugu
Pärit Ateena aristokraatide perekonnast
Sünninimeks vanaisa järgi Aristokles
Nimi “Platon” pärineb maadlustreenerilt laia lauba või õlgade pärast
Nooruses omistas korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas
Enne filosoofiaga tegelema asumist tegeles atleetikaga ning esines isegi Isthmose 
mängudel.
Samuti tegi kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi.  
Enne Sokratest õppis Herakleitose õpilase Kratylose käe all
Elulugu
Sokratese surma­aastal (399 eKr.) lõppes Paltoni esimene Ateenas  elamise  aeg. Ta oli 
sel ajal 28. aastane. Ta lahkus siis  kodumaalt  ning naases alles 12 aasta pärast. 
Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, Lõuna­Itaalias ja Sitsiilias. 
Nähtavasti jätsid Platonile eriti sügava mulje Egiptuses teadus, poliitika, seal valitsenud 
fikseeritud tööjaotusvormid ning teaduse alal seal kasutusel olnud aritmeetika 
õpetamise meetodi. 
Itaalia reisil oli tema üks ülesanne tutvuda Pythagorase õpilaste  matemaatika  
uurimustega. 
Syrakoysa valitseja õukonna juures oli arenenud miimikunst, millest Platon õppis oma 
dialoogide tegelaskujude individuaale iseloomustamise oskust. 
Elulugu
40­aastasel (387 eKr.) asutas Ateenasse Akadeemia, mille nimi tulenes Ateena 
kangelase Akademose nimest. Kooli kõige kuulsam õpilane oli  Aristoteles . Kool 
tegutses kuni 529 pKr –Bütsantsi  keiser   Justinianus  I sulges kooli paganluse tõttu.
Platon sekkus ka Syrakoysa linna poliitikasse Sitsiilias. Ta lootis seal ellu viia ideaalse 
riigikorralduse projekti. 
Surma kohta mitu versiooni:
1)
Rahulik surm kodus
2)
Surm pulmalauas
Õpetaja Sokrates
Platoni  dialoogid  ei anna selget pilti Platonist ja 
Sokratesest
Pole teada, kui palju on Sokratese sõnavõtud Platoni 
tekstides Sokratese omad ja paljud esindavad hoopis 
Platoni vaateid
Platoni tekstid olid dramaatilised, Sokratese omad 
iroonilised 
Õpilane Aristoteles
Aristoteles eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese
Kirjutas Platoniga sarnaselt oma vaated 
ilukirjanduslikesse dialoogidesse, et need 
arusaadavamad oleksid
Filosoofia
Platon lõi ja  arendas  ühe kahest peamisest filosoofilise maailmavaate tüübist.
Ta on filosoofilise idealismi rajaja.
Platoni  idealism  hõlmab loodust, inimest,  inimhinge , tunnetust, ühiskonna korda, keelt, 
kunsti, poeesiat, skulptuuri, maali, muusikat, ilukõne kunsti ja kasvatust. 
Mõned probleemid, millest see süsteem koosnes, huvitasid Platonit sedavõrd, et ta 
“töötas nad läbi”, mitte ainult kui filosoof, vaid ka kui õpetlane. Niisuguste 
probleemide hulka kuulusid  spetsiaalsed  matemaatika,  astronoomia , muusikalise 
akustika küsimused. 
Õpetused
Platoni käsitleb oma filosoofias järgmisi  teemasid : idealism, teadmised, dialektika ja 
vasturääkivus, enesekriitika, kosmoloogia, ühiskond, riik,  utoopia , üksikinimese hing, 
esteetika  ja kunstiloome.
Proosa
Platoni proosas teenib keel mitmeid eesmärke. Kord on see isiku individuaalse 
iseloomustamise vahend, teinekord aitab luua ja kinnistada uusi filosoofia, 
tunnetusteooria  või loogika termineid. Aga alati on keel paindlik, väljendusrikas, selge, 
sama aegselt täpne ja  kujundlik . 
Dialoogid
Ta ande mitmetahulisus on imetlusväärne. Selles põimuvad filosoof ja õpetlane. Neid 
omakorda ei saa lahutada kunstnikust­poeedist, dramaturgist. 
Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes. Need dialoogid 
on  stseenid , täpsemalt öeldes filosoofilised komöödiad ja draamad. Platoni dialoogid 
on täis  elavat  dramaatilist liikumist; hoogsad ja vabalt visandatud, väljendusrikkad 
värvide ja karakterite maalilisuse poolest, nad on sädelevalt iroonilised, neist õhkub 
hingestatust ja kirge. 
Teosed
Sokraatlikud dialoogid, milles Platon käsitleb peamiselt  eetika  küsimusi. Näiteks 
“ Menon ”
Hilisema perioodi dialoogid. Näiteks “Pidusöök” ja “Riik” esimene raamat
Hiliseimal perioodil “Riigi” ülejäänud osad
Platoni  kirjandusliku  tegevuse lõpp­perioodil kirjutas näiteks teose “ Sofist ”
Tsitaadid
“ Nauding  on kohutav  kiusatus .”
“Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele.”
“Suund, kuhu  haridus  inimese viib, määratleb tema tulevase elu.”
“ Rumalus  on kõige kurja algus ja lõpp.”
“Häid mehi, kes ei  huvitu  poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad  valitsema  
neist halvemad mehed.”
“Armastus muudab igaühe meist luuletajaks.”
“Ainult surnud on näinud sõja lõppu.”
“Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus.”
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Platon
• Sissejuhatus
• Elulugu
• Elulugu
• Elulugu
• Õpetaja Sokrates
• Õpilane Aristoteles
• Filosoofia
• Õpetused
• Proosa
• Dialoogid
• Teosed
• Tsitaadid
• Tänan tähelepanu eest!