Kooliharidus ja tehnika areng keskajal, maadeavastused (0)

KORDAMISK�SIMUSED 7. KL. KONTROLLT��KS 1. Kellel oli keskajal v�imalik koolis �ppida? Miks ei k�inud koolis k�ik lapsed? (�p. lk 72) �ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult v�hestel vanematel oli v�imalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus k�ttesaadav peamiselt �hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. K�ik lapsed ei k�inud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus � ppet �� keskaja koolides ? Mida seal �piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst �� ppimine keskajal� ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid �likoolidesse astuda. �ppeprotsess rajanes tervenisti p�he�ppimisel, l�putul kordamisel ja �rakirjutamisel( tahvlile ). S��rast�petamise viisi p�hjustas kirjutusmaterjalina kasutatava p�rgamendi kallidus ning k�sikirjaliste raamatute v�hesus, �pilastel veel oma raamatut polnud. J�relikult said kooliharidust ainult need, kellel oli hea m�lu. Alles tr�kikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka �pilastele k�ttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja koolides oli kooli�petuse �ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk trivium�is sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine); retoorikat(k�nekunst); ja dialektikat(loogika, vaidluskunst ). K�rgemas astmes e.quadrivium�is aga aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. 3. Kuidas oli korraldatud �ppet�� keskaegsetes �likoolides, mida seal �piti? (ehk: mis teaduskondades �piti, kus saadi alus�pet, mis keeles ja kuidas �piti � s.t. loengud ja dispuudid; lk 76) Keskaja � likool oli jagatud nelja all�ksusesse ehk teaduskonda . Alus�pet anti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli �htlasi k�ige suurem. Alles seej�rel tohtisid �li�pilased minna teoloogia -, �igus- ja meditsiiniteaduskonda. P�rast alus�petuse l�bimist v�is omandada bakalaureusekraadi. See on esimene ja �htlasi k�ige madalam akadeemiline kraad, mida � likoolis oli v�imalik saada. Palju suurema kaaluga olid aga magistri - ja doktorikraad. Viimane on k�ige k�rgem teaduskraad, mida oli v�imalik omandada. Aga juba �likoolis saadud magistrikraad andis �iguse �likoolis �petada ning saada selle eest palka.�likooli eesotsas oli rektor, teaduskondi juhtisid dekaanid. Erinevalt Pariisist juhtisid Bolognas �likooli aga �li�pilased, mitte �ppej�ud; ka rektoriks oli �li�pilane. �likoolis v�is �ppima asuda alates 14.eluaastast. �ppekeel oli ladina keel. �ppet�� toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid �les � petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja v�ideldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada v�itekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajam��tmises. (lk 80, 82) Hammasrattad , nukkv�ll, vokiratas ,allmaakaevandused, v�ntv�ll, ratasader, rangid , veski, amb, p�ssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, tr�kikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut t�i kunsti renessansiaeg ? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud ? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama t�ep�rasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut t�i renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik ? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese v�imetesse. Piibli ja antiikautorite �petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem t�helepanu p��rama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma �ppimiseks laipu lahkama, astronoomid j�lgima taevakehade liikumist. Nii n�iteks j�udis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse k�igus veendumusele, et Maa keerleb � mber P�ikese, mitte vastupidi, nagu varem oli arvatud. 7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 m�iste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja �petlased, kes p�hendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, k�nekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil v�imalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused l�kkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani t�rklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega l�bi l�iganud. Vahendajate t�ttu l�ksid kaubad j�rjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama v��rismetalli puudus. Pikad merereisid said v�imalikuks t�nu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas �mber Aafrika ja Magalhaes s�itis esimesena �mber maailma. 10. Millised tagaj�rjed olid maadeavastusetel ja nendele j�rgnenud eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui p�rismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui k�ige v�imsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima , eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. 12. Seleta m�isted: dispuut (lk 76), renessanss (lk 86), konkistadoor (lk 94), koloonia. (94) Dispuut-teaduslik v�itlus Renessanss-Euroopa kultuuriajaloo periood, mis j��b 1450 .-1600.aasta vahele ning mida iseloomustab s�gav kultuuriline murrang. Konkistadoor-(hisp conquistador-vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad , kes osalesid 16.saj Ameerika vallutamisel. Koloonia-asumaa, vallutatud maal rajatud asundus