Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessanss ja humanistid esitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli renessanss?
  • Miks algas renessanss Itaaliast?
  • Kes olid humanistid?
  • Millega nad tegelesid?
Renessanss ja
humanistid
Eva Maria Soodla
7.klass
Renessanss
Mis oli renessanss?
Kultuuriajaloo periood aastatel 1450
1600
Antiikkultuuri taassünd nii kunstis
kui ka kirjanduses
Usuti, et renessanssiga lõpetati
keskaeg
Sai alguse Itaaliast aga laienes hiljem
Miks algas renessanss Itaaliast?
Sest Itaalias oli olnud Rooma impeeriumi keskus, kuhu oli säilinud palju
antiikseid mälestusi.
Põhja ­ Itaalias olid võimsad linnriigid, kus elasid rikkad inimesed, kes tahtsid
enda auks uhkeid monumente ja omada kauneid kunstiteoseid.
Nad tahtsid oma lähikonda andekaid kirjanikke ja kunstnikke, seega koondasid
nad kõik kokku. Nii tekkisid renessansi keskused.
Tähtsamad renessansi keskused
15.sajandil oli tähtsaim keskus
Firenze, kus valitses Medicite
perekond.
16.sajandil tõusid esile paavstilinn
Rooma ja Veneetsia.
Renessansi levik Euroopasse
Itaalias käis palju rännumehi ning teistegi maad kunstnikud sõitsid sinna oma
oskusi täiendama.
Euroopa valitsejad imetlesid Itaalia paleede ilu ja luksust ning kutsusid
kunstnikke oma õukonda tööle. Nii levisid uued kunstilised ja kultuurilised
ideed pikkamööda üle kogu Euroopa.
Renessansi kunst
Kunstnikud püüdsid oma töös antiikaja kunsti jäljendada ja seda edasi
arendada.
Nad toetusid antiikaja kirjameeste sümeetriale ja proportsioonidele.
Otsisid looduslikule ilule matemaatilist seletust.
Maalikunstis avastati tsentraalperspektiiv e. kolmemõõtmelise ruumi edasi
andmine
Skulptorid ja maalrid püüdsid inimkeha jäljendada nii tõetruult, kui võimalik
Kristlikke kujutluste kõrval tehti ka antiikmütoloogiaga seotuid skulptuure
Õpiti uuesti tegema ratsamonumente ja ümarskulptuure
ClCiclikc kic iocno nto t aod add p
d p
icitcutruere
Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa"
Kunstniku kuulsamail maailil on kujutatud üht Firenze aadliku noort naist, kelle naeratus on
jäänud tänini mõistatuseks.
Renessansi arhitektuur
Erinevalt eelnevale ajastule, kus Click to edit Master text styles
hinnati gooti stiili, siis nüüd hinnati Second level
pigem lihtsaid vorme ja harmooniat.
Third level
Kõige täiuslikumaks peeti
Fourth level
kuppelehitisi, mida kaunistasid
Fifth level
imekaunid antiiksed sambad.
Humanistid
Kes olid humanistid?
Renessansiaaegsed õpetlased
nimetasid end humanistideks.
Neid huvitas rohkem grammatika, Click to edit Master text styles
kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja Second level
eetika.
Third level
Nad olid keskaja õpetlaste vastandid.
Fourth level
Fifth level
Millega nad tegelesid?
Erinevalt keskaja õpetlastest pühendusid nad mitte Jumalale vaid hoopis
inimesele ja tema loomingule.
Nende üheks eesmärgiks oli ladina ja kreeka keele parandamine. Nad tahtsid
küündida keskaja stiilimeistrite tasemele.
Üritati paranda ümberkirjutamise käigus tehtud vead.
Erasmus Rotterdamist, nn humanistide vürst, andis välja kreekakeelse Uue
Testamendi ja parandatud ladinakeelse tõlke, mis sai aluseks teistele tõlgetele.
Kirjandus
Ise olid nad kõige uhkemad oma
saavutuste üle ladina keeles.
Tänapäeval hinnatakse aga hoopis
nende ilmaliku kirjanduse
edendamist.
Humanistid ja poliitika
Humanistid olid vägagi aktiivsed ka poliitikas.
Paljud tuntud humanistid tegutsesid vürtslikkes õukondades kantsleritena, kus
nad pidasid kirjavahetust, lõid kaasa poliitilstes vaidlustes või kirjutasid
ajalooteoseid.
Itaalia linnriikides oli renessansi ajal poliitika päris jõhker; kasutati nii
palgamõrvareid kui ka saladiplomaatiat, millest lähemalt kirjutab Niccolo
Machiavelli raamat ,,Valitseja".
Teadus ja tehnika
Usuti rohkem inimese võimetesse, kui Piibli ja antiikaja õpetusse. Keskenduti
rohkem teaduslikele katsetele.
Arstid hakkasid laipu lahkama, astronoomid jälgisid taevakehade liikumist.
Tänu sellele avastati näiteks, et Maa keerleb ümber Päikese, mitte vastupidi
nagu enne arvati.
Isegi suured kunstnikud nagu Leonardo da Vinci tegelesid teaduslike katsetega
ja leiutamisega.
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Renessanss ja humanistid esitlus #1 Renessanss ja humanistid esitlus #2 Renessanss ja humanistid esitlus #3 Renessanss ja humanistid esitlus #4 Renessanss ja humanistid esitlus #5 Renessanss ja humanistid esitlus #6 Renessanss ja humanistid esitlus #7 Renessanss ja humanistid esitlus #8 Renessanss ja humanistid esitlus #9 Renessanss ja humanistid esitlus #10 Renessanss ja humanistid esitlus #11 Renessanss ja humanistid esitlus #12 Renessanss ja humanistid esitlus #13 Renessanss ja humanistid esitlus #14 Renessanss ja humanistid esitlus #15 Renessanss ja humanistid esitlus #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor retro.dream Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat-Renessanss
20
docx

Referaat: Renessanss

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2

Ajalugu
Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
64
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Eksootilised rahvad (vabad, iseseivad ja sõjakad), mustlased, mägilased.  Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi).  Kangelane on üksik.  Looduse poetiseerimine (eksootika).  Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi.  Sümbolite tähtsus  Žanripiiride segunemine 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss: antiikaegse kultuuri taassünd, loomulikkus, tõepärasus, detailsus, selgus. Vt küsimus 14 Barokk: liikuvus, rahutus, kirg, paatos, dramaatilisus, teatraalsus, efektsus, pingelisus, hoogsus. Poolsambad, pilastrid, fassaadil palju kaunistusi, lainelised jooned. Muutused hoonete põhiplaanides. Voluudid. Taas tuli käibele basiilika. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skupltuurkaunistuste ning

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

........................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS................................................................................................................60 GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS...............................................................................................62 RENESSANSS........................................................................................................................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO......................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun