Kuld, kulla omadused, kulla saamine (0)

Kuld
Kuld  on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne  isotoop  massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne  metall . Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla  sulamistemperatuur  on 1064 °C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia  mineraal . Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Koostis / struktuur
Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur – tahkkeskendatud kuubiline võre.
Omadused
Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril  1337 .33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne – viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator .
Saamine
Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes (“kullasooned”), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897 - 1898 Klondikes Alaskal).
Rakendused
Kuld oli üks juba vanadele alkeemikutele tuntud elementidest, tema märgiks oli päikese märk.
Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest , sh müntide valmistamiseks – kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid . Klaasi toonimiseks Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest ( kullatud  mylar-[ plast ]kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega.
3 mm paksune rubiinklaasi (“Bullseye”) klaasitükk.
Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal . Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a.  Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn. Cassiuse purpurit (kullakolloid  tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi värvuse mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid  - kulla juhtivuselektronide “gaasi” võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm.
Kiri “23K” ütleb, et tegemist on kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast kulda 23/24). Teisisõnu on tegemist kullaga, mille proov on 960 (sisaldab 96% puhast kulda). Vaatama näivalt suurele kogusele on helveste kogumass tühine.
Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses.
Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis . Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.
Kullastandardi aluseks oli kuld, kuni Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja  Bank for International Settlements (BIS) võtsid kasutusele dektreetraha süsteem.

Kuld kui raha

Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase või mõne muu metalli lisamisega teda tugevdatud. Kulla puhtust mõõdetakse karaatides (k), puhas kuld on 24k.
Aastatel 1526 kuni 1930 oli müntide puhtuseks 22k. Tänapäeva kollektsionääride ja investeerijate kuldmüntide puhtus on 24k, kuigi kuni tänapäevani tehakse kuldmünte Ameerika Kuld Kotkas (American Gold Eadle) ja Suurbritannia Kuld Vürst (Gold Sovereign) 22k puhtusega. Kanada Kuldne Vaher ( Canadian Gold Maple Leaf ) on puhtaima kullaga münt, mida tänapäeval toodetakse - kulla sisaldus 99,999%. Lisaks hakkas aastal 2006 Ameerika tootma American Buffalo-t, mis on ka kõrge 99,99% kullasisaldusega.
Tänapäeval ringluses olevad mündid ei sisalda enam kulda.

Juveelindus

Põhiliselt tänu kulla pehmusele, kuid ka tugevusele, elastsusele, sulamise temperatuurile, värvile ja muudele omadustele, on ta põhiline väärismetall, mida kasutatakse ehete tegemisel.
Tihti lisatakse kullale juurde vaske või hõbedat. Roosaks kullaks nimetatakse umbes 25 % vase sisaldusega kulda. Rohaliseks kullaks nimetatakse kulla ja hõbeda segu. Valge kuld jällegi koosneb kullast , niklist, tsingist ja vasest.

Muud kasutused

• Kulda kasutati ja kasutatakse alternatiivmeditsiinis ravimiseks.
  
• Kulda on lisatud erinevatel põhjustel väga väikestes kogustes joogile.
  
• Hambaplomme tehakse vahel kullast.
  
• Kuld on ülihea elektrijuht, tänu millele on ta kasutust leidnud elektroonikas.
  
• Võistluste võitjad autasustatakse tihti kuldmedaliga.
  
• Kullast CD-d peavad kauem vastu.
  
• Masinates kasutatakse vahel kulda soojusisolaatorina. Näiteks McLaren F1 sõitja kajuton isoleeritud kullakihiga.
  

Tootmine

Alates 1880ndatest on Lõuna-Aafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud Lõuna-Aafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist.
Aastal 2007 võttis maailma juhtiva kullatootja positsiooni üle Hiina, tootes 276 tonni kulda. Teised põhilised tootjad on Ameerika Ühendriigid, Austraalia , Hiina, Venemaa ja  Peruu .
Kulla sünteesimine teistest ainetest on tänapäeval võimalik, aga majanduslikult on see mõttetu, sest kulla sünteesimine läheb maksma tunduvalt rohkem kui saadud kulla enda väärtust on. Kuid juba vanadel aegadel üritati seda saavutada, antud nn teaduse nimi oli alkeemia .

Hind

Kulda mõõdetakse grammides või untsides. 1 unts (oz) on võrdne 31,107 grammiga. Kui kulda on segatud mõne muu metalliga, siis seda väljendatakse karaatide, 24 karaati tähistab puhast kulda. Kuid kullasisaldust antakse ka järjest tihedamini kümnendsüsteemis, näiteks kullasisaldus 0,999 tähendab väga puhast kullasulamit.
Alates 1919. aasta septembrist kaubeldakse kullaga avatud turul. Alates sellest ajast avaldab Londoni kullaindeks päev kullahinda.
Kuld on väga haruldane aine, esinedes maakoores ainult 3 ühikut iga miljardi kohta (0,000000003). Sellega võib seletada kulla kallist hinda.
Paljud riigid omavad kulda riigireservides. Näiteks Ameerika keskpangas FED-is on hoiul 3 % kogu maailma kullast, mis kunagi kaevatud.
Aastal 2005 andis Maailma Kulla Nõukogu hinnangu, et kulda toodetakse 3859 tonni ja kulla nõudlus on 3754 tonni aastas.
Kõikide väärismetallide hinna määrab üldjuhul nõudlus ja pakkumine - nii on ka kullaga. Kuid kullaga käib kaasas kõige rohkem "subjektiivset" hinnangut , sest kõik kuld, mis on kunagi toodetud, on ikka veel alles ning moodustab väga suure osa võrreldes aastase toodanguga, andes võimaluse kullahinna suurteks kõikumisteks.
Kulla hind võib tõusta erinevate kriiside ajal nagu näiteks majanduskriiside ja sõdade ajal.
Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas ažuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks.
Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele ― asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid.
Kulla hinnalisus ja kultuuriajaloo hilisematel etappidel ,püüe rikastuda viis selleni , et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks. Mõned nendest meetodeist olid teada juba antiik-Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamisi araablaste poolt läks kulla võltsimise kunst üle Hispaaniasse, mille araablased olid sammuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse.
Keskaja maailmavaade, mis oli kiriku diktaktuuriga suletud harimatuse, ebausu ja müstika kindlasse kesta ning mis täitis maailma imede ja nõidusega, määras ka vankumatu usu “Filosoofilise kivi” eksisteerimisse, mille omandamine muutus elu peamiseks eesmärgiks. Sellepärast otsivad “filosoofilist kivi” fanaatiliselt mitte ainult alkeemikud, astroloogid ja arstid, vaid ka papid ja kardinaalid, printsid ja mungad , kerjused ja hulkurid.
Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid värvitoone. Ja kulda annab uuesti üles sulatada, et sellest uusi esemeid valmistada.
Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide pinnale, kasutatakse seda peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring . Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast ühendused ning kiipidel on kullaga kaetud osad. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk.
Vanadel aegadel omistati kullale tervendavaid omadusi - kulda kanti ja isegi neelati alla. Ka tänapäeval kasutatakse kulda meditsiinis - kontrastainetes. Kulda segatakse uut tüüpi ravimite valmistamiseks proteiinidega ja hambaarstid kasutavad igal aastal kroonide, plommide ja sildade valmistamiseks 13 tonni kulda.
Teine laialdasem valdkond, kus kulda kasutatakse, on reservkullana. Ühendriikide keskpank hoiab Fort Knoxis sadu tonne kulda, mida kasutatakse valitsuse maksevõime garantiina.
Kuld ei ole toksiline , ei tõmbu õhuga kokku puutudes mustaks, ei määrdu, on hüpoallergiline ja säilitab oma väärtuse. Ja kulla pehmus teeb sellest ideaalse materjali ka kõige keerulisemaks töötlemiseks.
Kõige populaarsem kulla toon on naturaalne kollane. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu moemaailmas väga populaarne valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli , pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla.
Mõnel ehtel on märge "kullaga täidetud" - see tähendab seda, et vähemalt 10-karaadine kuld on kuumutatud alusmetalli külge. Kuld peab andma vähemalt kümnendiku sellise eseme kaalust. Kullatud tähendab seda, et 10-karaadise või puhtama kulla kiht on elektrolüütiliselt või mehhaaniliselt kantud alusmetall peale. Kulda võib sellises esemes olla alla viiendiku, aga kasutatud kulla kogus peab olema ära näidatud. Kinaver viitab vähemalt 15 mikroni paksusele kullakihile.