Vana aeg ja keskaeg (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Muusika KT 10. klass

Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - Suursugune ,väärika rütmiga

Muusikaajalugu

10

doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

Kölni Franco pani aluse solminatsioonisüsteemile (notatsioonisüsteem) ­ iga heli omas konkreetset vältust ja väärtustas ka pause tänapäevane noodisüsteem RENESSANSS ­ kultuurirevolutsioon hiilgeaeg 15. saj II veerand muusikasse sünnib mitmehäälne ilmalikl laul polüfoonia ­ mitmehäälsus Jaquin Desprez ­ kõrgrenessansi suurkuju, kes tegutses Itaalias 14. SAJ MUUSIKA ars nova ­ uus kunst, mõistet kasutati, et vastandada vana, tähistab muusikastiili Prant-maal 14. saj Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks traktaat ''Ars Nova'', koostamisel aitas teda Johannes de Muris Võtsid kasutusele uue taktimõõdu mõiste: täielik(3-osaline) ja mittetäielik(2-osaline). Rütmisüsteem muutus keerukamaks ja aktiivsemaks. Isorütmika ­ korduvad rütmijärgnevused Hakati komponeerima ordinaariumite baasil terviklikke missasid ­ esimene, kes kirjutas ­ Guillaume de Machaut

Muusika

10

docx

Vana ja keskaeg

KESKAEG 5. saj - 14. saj I pool - Keskaja maailmapildis oli väga suur roll religioonil  - Religioon tegi võrreldes antiik-ajaga suure pöörde ja hakkas sellest erinema, domineerima hakkas kristlus - Üldajaloos sai kristlus üleüldiseks religiooniks 5. sajandi alguses ning tänu sellele sai teoks suur murrang inimese mõtlemisviisis - Keskaja saab jaotada stiiliperioodidesse: ● Varajane keskaeg (600-850) - kujunes läänekristlik kloostrikultuur, kirjasõna ja teaduslik mõtlemine, läänekristlus tekkis Rooma riigi lagunemise tulemusena 4. saj lõpul, mil kristlus jagunes lääne- ja idakristluseks ● Romaani periood (850-1150) - tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa-Rooma keisritena valitsesid Ottod (I, II, III) ● Gooti periood (1150-1450) - Gooti esimene hiilgeaeg 12. ja 13. sajandil oli kultuuriliselt aktiivne, toimus linnade kasv

Muusikaajalugu

6

docx

Muusikaajalugu: Vana-Kreeka

Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké ­ Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning l

Muusika ajalugu

8

docx

Muusika

ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni: · Kujunes rikkalik instrumentaarium · Kujunes kutseliste muusikute seisus · Kõikide muusikas kasutati harfi · Muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni Vana maailma kõrgkultuurid on: · Hiina · India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) · Egiptus · Vana-kreeka (Vana-Kreeka on Euroopa kõrgkultuur) Vana Hiina · Vana Hiina muusiikakultuuri pikkuseks peetakse umbes 5000 a. · Muusika on ühehäälne · Hiina heliastmikus on 5 heli, puuduvad pooltoonid (pentatoonika) · Heliastmiku iga aste oli seotud riigi ja rahvaga Vana Egiptus · Vana ­ Egiptuses oli rikkalik instrumentaarium · Tuntumad pillid olid: kinnor, sofar, harf, topeltsalmei, topeltvile. · Teadaolevalt tegutses Egiptuses ka orkester, nn. Tempiorkester, kui oli esindatud

Muusika

9

docx

Muusika ajaloo konspekt I kt

Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia ­ uute tekstide laulmine b) psalmoodia ­ juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul ­ varakristlikus keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja läänekristlus.Idakristlus oli tugev, kuid läänekristlus iseseisvam. Idakristlus on siiamaani enam-vähem säilitanud oma orginaaljooned. Läänekristlus on läbi aegade muutunud. · Keskaeg ja Gregoriuse laul · 2 põhilist zanri 1) hümnoolia (kiidu-ülistuslaul) 2) psalmoodia (psalm) + vaimulik laul · Psalm on palvelaul (Vana Juudi Kuninga) Taaveti tekstidele. · 2 põhilist ettekandemaneeri 1) antifooniline (2 koori vastakuti) 2) responsoorne (solist-salm; koor ­ refrään)

Muusikaajalugu

7

docx

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul ladinakeelsed puudub taktimõõt rütm lähtus tekstist esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Erinevad laulutüübid: o Psalmoodia (palvelaul) vana juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid:  o Silbiline e süllaabiline stiil (igale silbile vastab üks noot) o Neumaline stiil (kaasaegse noodikirja eelkäija, 8-9.saj vahetusel Fragi suurriigis - sellest ajast muutus liturgiline e vaimulik muusika kirjalikuks o Melismaatliline e kaunsitatud stiil (ühel silbil palju noote, erinevate missa laulude juures rõhutatud nt ,,Alleluia'' ) o MISSA

Keskaja muusika

41

pptx

Muusika Ajalugu - Vana maailm

seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida- Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Keskaeg Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid.

Muusika

Kommentaarid (0)