hein-putk, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, teravtipp, raunik. Kasvataja ülesanne on segametsa kasvatus ja alusmets hoida liigirikkana, nt: mustsõstar Tr- Tarna KKT Niisked, liivakad gleimullad Boniteet 4-5a Peapuuliik: Mä, Sanglepp Puhmarinne: Hõre või puudub Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik. Samblarinne: Teravtipp, turbasamblike esinemine, karusammal, tüvik sammal. Männikute ja sanglepikute kasvatus. Künklik reljeef (kännu mättad) Rohusoometsad- Kuivendamata on suur loodusväärtus kuna neid on vähe ja omapärased. Eestis on 80ha kuivendamata lodusid. Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog. Samblarinne: Soovildik, tervatipp, turbasammal, tüviksammal. Märg neutraalne madalsoo muld.
Vaadeldes põllumassiivi kuju, on see hea kujuga ja kompaktne kuid võimalik, et on probleeme läbitavusega madalsooaladel põllumassiivi ida-, kagu- ja edelaosades. Põllul puudub probleem kivisusega, küll aga on suurel osal põllumassiivist tegemist tugevasti või väga tugevasti rähksete muldadega. Kui madalsooalad kuivendada, sobiks kogu põllumassiiv põllumaaks, kasvatamaks pigem niiskuselembesemaid põllukultuure. Põllumassiivi põhja- ja keskosas võiks ka kuivendamata kasvatada enamusi levinumaid vilju, alates teraviljast kuni kartuli või kapsani. Metsa kasvatamise seisukohast ei oleks otstarbekas ilma kuivendamata midagi istutada kuid kui on kuivendus tehtud, võiks istutada pigem puuliike, mis nõuavad rohkem toitaineid ega pelga niiskust. Lupjamist vaatlusalune põllumassiiv ilmselt ei vaja kuna tegemist on pigem karbonaatsete muldadega ja seega ei ole põhjust muldade hapestumist karta. Muldade levik
Raba Raba on: · ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba-
Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas,
loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata. See ladestub turbana. Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm ABIOOTILISED TEGURID JA ELUTINGIMUSED Nii rasketes tingimustes saavad kasvada vaid teatud taimeliigid. Seepärast ongi rabataimestik väga spetsiifiline ja
Hea viljakusega on sel juhul kui need on hästi kuivendtatud ja kerged. . Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Kuivendatud leetjas gleimullad on tavaliselt rasked liigniiskuse tunnustga. Kuivendamata aga keskmise raskusega. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veereziimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja.
[2] 5) Leetjas gleimuld (GI) on hästi kasutatav rohumaana, põllumaaks peab olema hästi kuivendatud. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekoosluses puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. [2] Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta Gleistunud leetjad mullad on kuivendatuna head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leetjad mullad on umbes 1-2 nädala jooksul kevadeti ja sügiseti liigniisked kas pealevalguvast pinnaveest või mullaprofiilis kõrgele tõusvast kapillaarveest. Nad on hästi õhustatud huumushorisondi piires, kuid suhteliselt halvasti alusmullas
Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal
Kokku 7,296077 100 3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust Kõige rohkem on sellel põllul leostunud gleimulda (Go). Leostunud gleimuld on tekkinud karbonaatsele lähtekivimile. Kihisemine 30 kuni 60 cm sügavuselt. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge
Ajutise liigniiskuse tõttu on nende profiilis sageli ka Btg – horisont. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse mõjul. Naadi kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Geistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leejad mullad ei vaja kuivendamist rohumaana või metsaaluse maana. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja
Nii suurenes Toomal 49 aastat pärast kuivendamist madalsoomullal pealmise (0...20 cm) turbakihi lagunemisaste 15...20 %-lt kuni 48 %-ni (Niine, 1963). Mulla mahumassi suurenemine puude juurestuskihis suurendab mineraalainete ja N sisaldust mullas. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas - 20 cm paksuses kihis on tuhka 2 korda, lämmastikku 1,7, difosforpentoksiidi 1,6, kaaliumoksiidi 1,7 ja kaltsiumoksiidi 2,2 korda rohkem kui kuivendamata rabas, kuid absoluutnäitajad jäävad siiski väga madalaks. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets
kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning tahenevad ja soojenevad enamasti kiiresti. Gleistunud rähkmuldade kasutussobivus sõltub eelkõige kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb parasniiskete muldade kasutamisega, kuivendamata muldade puhul tuleb esmalt reguleerida niiskusreziimi. Kuivendamata gleistunud rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja ja Loode-Eesti ning saared. Need mullad on ülekaalus Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullastiku suur kirjusus. 2.3 Mullaprofiil soometsas Kaeve sügavuseks sai 125 cm. Maapinna reljeef kaeve ümbruses on ühtlaselt lauskjas.
· Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt. Niiskus Liigniiske. Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett. Hapniku hulk · Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. · Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. · Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida.
Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet KI- 50 hindepunkti LP- 35 hindepunkti LkIg- 40 hindepunkti Kaalutud keskmine 5,5 ha * 50 hp= 275 5,5 ha * 35hp= 192,5 0,5 ha * 40hp = 20 487,5/11,5= 42,4 Agromelioratiivsete võtete kasutamine Leetjas muldade korral tuleb kasutusele võtta kuivendamine, sest siis on need põllumaad head ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata jätmisel väheneb tema ajutine liigniiskus, mis võib takistada mulla harimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Kahkjad mullad ei vaja üldiselt kuivendamist ning kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastamise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuursuse paranemisega. Leetunud muldadel paraneb teraviljade kui kartuli ja põldheinte kasvatamine kui tehakse kuivendamist. Juhul kui tegemist oleks metsaga
Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide
domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks.. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Leetjad mullad- Leetjad Mullad hõlmavad ~2% Kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures On haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud On need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal Ja Viljandimaal. Leetjate Muldade poolest rikkamad
Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim.
kõrgus 61 m Voore lael leidub sulglohke Vooremaa maastik Pikkjärve ümbruses Viirgmaastik(kaardipilt) mille moodustavad loode kagu suunalised voored ja nende vahel järved ja sood Prossa, taamal Kaiavere, Elistvere, Raigastvere Salukuusik Nava voorel Alam-Pedja LKA Alam-Pedja on nagu Endlagi Ramsari konventsiooni alusel rahvusvahelise tähtsusega märgala. Asub Võrtsjärve nõo ürgseima ilmega osas.Eesti suurimaid kaitsealasid. Suured kuivendamata soomassiivid Suured vanajõgede ehk sootidega jõed Erinevad metsatüübid(sh haruldasi humalatega uhtlammimetsi) Eripäraks on väga hõre inimasustus. Soodi tekkimine Milline kuulus kirjanik on Jõgevamaalt pärit? Kust täpsemalt?
Huumushorison 22-28 25-30 th 18-25 1-5_1+0-4_2+0- di tüsedus (cm) 5_3/th5-17 Joonis 2. Mullakaart põllumassiiv number 42052371193 kohta. 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks. Uuritaval põllul on ülekaalus gleimullad, mis on alaliselt liigniisked mullad. Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti kuivendama, nagu käesoleval põllul on ka tehtud. Kuivendamata põld ei sobi kultuurmaaks, kuna sügiseti ja kevadeti küllastub põld liigveega ja orgaanilise aine muundumine toimub ainult suviti. 3 Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera ja põldheina kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus
1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba
Huumushorisondi A all asub savistunud B-horisont. Kihisemine algab lähtekivimist, harvem B-horisondi allosast. Leostunud mullad on suure veehoide- ja produktsioonivõimega, ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,54%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Üks Eesti parimaid muldi. Leetjaid ja leostunud muldi on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis. Soomullad Mullad, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madalsoomuld tekib gleimuldadest või rohketoiteliste veekogude põhjast kinnikasvamisel, rabamullad aga leet-gleimuldadest või vähetoiteliste veekogude
Profiil: AT(A)-Eg(EBg)-BG(G)- G(CG).Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. AT - toorhuumuslik horisont gleimuldades Eg - näivleetunud horisont kahkjatel muldadel BG - sisseuhtehorisont üldiselt ( Gleihorisondiga) G - gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades G- Gleimullad (Go, Go1) Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride
Kh´, K´, Gh´, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S,R II haritavad mullad- - head põllutüübilised haritavad maad- A-Agrorühm Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrgade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad -keskmised põllutüübilised haritavad maad- B-agrorühm. Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhürdomorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutusega mullad. -rohumaatüübilised haritavad maad- C agrorühm Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 59
Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Mulla halvemaks küljeks võib olla kohatine toitainete puudus, mullad on raskemini haritavad ja kohati Bt horisondi tihedus, looduslik drenaaž mõneti häiritud. Gleimuldi on põllumajanduslikus kasutuses parandatud kuivendamisega, sest kuivendamata mullad eriti kultuurimaaks ei ole sobilikud. Sügiseti ja kevadeti küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, juhul kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili alaosas valitseb pidev õhuvaegus ja välja arenevad taandumisprotsessid. Keskmise lõimisega leostunud ja leetjad gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetunud ja leostunud gleimullad (Go) sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Sääraste muldade
Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.[4] Miinused: – kohatine toitainete puudus – -leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad – kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud [4] 6 Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis.
Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim. Soometsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Loometsad
Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veereziimiga ja kõrge puhverdusvõimega. B piiratud kasut.sob. keskmised põllumullad. Erosiooni ohuga, põuakartl., halvasti kuivend., kerged- liiv, saviliiv ja rasked savikad mullad. C on rohumatüübilised mullad. Õhukesed paepealsed ja rähkmullad, kuivendatud turvasmullad, erodeeritud mullad. Kultuurmaaks mittesobivad on: Kh', K', Gh1, Gk1, L, LG1, ArG, ArG1. Kartuli kasv. sobivad: Lk, Ko, K, D Teravili keskm: Ko, K, Lk, D, DG Kuivendamata mullad ei ole väga head kasvatamiseks, liigniiskuse olemasolul. Samuti ei ole ka erodeeritud mullad sobilikud. Deluviaalmullad sobivad. Parasniisked mullad on kõige sobilikumad, kuna veereziim on taimedele optimaalne. Muldade kasutussobivuse määravad: erodeerituse aste, veevaru, pH, niiskuse tase, huumusesisaldus, lähtekivimi liik, lõimis, kuivendatus. 4. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende
Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud
Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad, aga põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainete sisaldus, sellest järeldan, et oluline on õige väetise kogus. Leostunud muldade viljakus ja saagikus sõltub samamoodi põhiliselt väetamisest ja agrotehnikast nagu ka eelneval mullal. Gleistunud leetjate muldade puhul on vaja maad kuivendada, kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks, kuivendamata mullad halvendavad kultuuride kasvutingimusi. Leostunud gleimuldade puhul on vajalik samuti kuivendamine. [2] Ala kaalutud keskmine perspektiivboniteet Tabel 2. Põllumassiivi nr. 60156043960 perspektiivboniteedid. [3] Muld Perspektiivbo niteet KI,Ko 62 KIg 53 Go 48 Kaalutud keskmine perspektiivbonieet on 54,3, mis on kõrgem keskmisese kvaliteediga muldade perspektiivboniteedist. Metsakasvukohatüüp neil muldadel
Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad
vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa oluliselt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad: Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal, enamasti IV-V boniteedi puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib boniteet ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel
Nende keskmine saagikus on 18-24 ts kuiva heina hektarilt ( Kõlli, Lemetti, 1999). 6.2 Gleimullad Metsas tehtud sügavkaeve tulemuseks on leostunud glei muld. Huumusesisaldus huumuseringis suhteliselt kõrge vahemikus 27-28 cm (tabel 2). Mulla Ph oli tugevalt happeline ( 4,0-4,3). Boniteet on keskmisest kõrgem 56 hp. Lõimis kerge liivsavi- ls1. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning organiline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja 1 põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud,
Nende jaoks moodustatud kaitsealal leiavad eluvõimalusi teised, väiksema ruuminõudlusega liigid. Meil: must-toonekurg, kotkad, metsis, lendorav. Tugiliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu paratamatult kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. Suurkiskjad ja suured rohusööjad. Looduslik kooslus – kooslus, kus inimmõju on suhteliselt väike ja piirdub peamiselt õhusaastega. Näiteks kuivendamata rabad ja põlismetsad. Pool-looduslik kooslus – pärandkooslused on kujunenud mõõduka inimmõju tingimustes, kusjuures inimene on koosluse pakutud ressursse küll tarbinud, kuid ei ole koosluse liigilist koosseisu teadlikult kujundanud ega koosluse struktuuri kardinaalselt mõjutanud. Kliimakskooslus – koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.
1) leet-gleimullad, so alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld. Liivadel järgnevad valgele leethorisondile huumus- illuviaalne ja R2O3-illuviaalne horisont, selle all paikneb süvagleistunud või gleihorisont. Leede-gleimullal huumushorisonti pole, metsakõdu (10 cm paks) on turvastunud. Pealmiseks horisondiks on 1030 cm paksune turvas. 2) raba-, siirdesoo- ja madalsoomullad, pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Looduslik leet-gleimuld Turvastunud leet-gleimuld 1.6 Taimestik ja loomastik Harku vallas leidub järgmisi taimi: Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits,
II HARITAVAD MULLAD- 3 rühma 1. A rühm. Universaalse kasutussobivusega head põllumaad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veerežiimiga. Siin saab kasvatada intensiivset harimist nõudevaid ja viljakuse suhtes nõudlikke kultuure. 2. B rühm. Keskmised maad. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. Lõimis kerge või raskem kui A rühma muldadel. Niiskusrežiimilt parasniiske, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Kuuluvad veel erodeeritud ja deluviaalmullad. 3. C rühm. Rohumaatüüblised maad.Piiratud kasutussobivusega mullad. Puudused, mis takistavad neid kasutamast põllumaana: erosioon, suur koreselisus, reguleerimatu veerežiim, turbakihi esinemine. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskidevähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised
4. Gleistumistunnustega mullad - soils with gley symptons 5. Gleistunud mullad - gleyic soils 6. Gleimullad - gley soils 7. Turvastunud gleimullad - peaty - gley soils 8. Turvasmullad - peaty soils A - Normaalse veerežiimiga mullad - normal - moistened soils B - Kuivendatud mullad - drained soils C - Kuivendamata mullad - undrained soils Joonis 2. Muldade jaotus veerežiimi ja kuivendusseisundi alusel. Figure 2. Distribution of soils depending on water regime and drainage conditions. haritavast maast 5,3 % ja 27 % neist on kuivendatud. Gleistunud muldi on haritaval maal 21,2 %, milledest 41 % on kuivendatud. Gleimullad moodustavad haritavast maast 17,58 % ja neist 81,8 % on kuivendatud. Turvastunud muldade osatähtsus haritaval maal on 2,33 %, milledest 92 % on kuivendatud
Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas Kaasnevad mullaliigid on kõrgematel pinnavormidel sarnase geneetilise tekkega gleistunud ja kuivad mullad, madalamatel aladel turvastunud ja soomullad. Viljakus: Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema
· Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad. Esineb ainult sambliku-samblarinne või ka
evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. Alaliike klimaatiline k., valdav k. (klimaatilise regiooni tavalisim k., Eestis näit. laanekuusik), edaafiline k. (erilaadsete mullastikuteguritega iseloomustatav k., Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. 93. Fluktuatsioonid 1
soode serva-aladel. Taimkate on vahelduv ja mitmekesine. Kuusemetsi ning rohumaid kohtab siin väikeste kõlvikutena ning enamasti tasandike servaaladel. Suur-Emajõe suudmest loodes, paiguti ka järve läänekaldal on laialt levinud soometsad, idakalda lõunaosas palumetsad. Suur- Emajõe ülemjooksul ja ka teiste jõgede ümbruses on luha- ja sooniidud. Idakaldas ulatuvad põllustatud alad järveni. Euroopa tasandil on suurimaks loodusväärtuseks haruldased kuivendamata sood, märjad metsad ja poollooduslikud lammikooslused. Kolga-Jaani vald kuulub ühte Eesti enam 9 soostunud piirkonda. Põltsamaa jõe alamjooksu ning Pedja jõe (Pedja jõe osa alates Põltsamaa jõe suubumisest) mosaiiksed lammialad on märkimisväärsed kõrge loodusliku mitmekesisuse poolest. Pärandkultuurmaastikud, nagu puisniidud ning luhaalad koos veekogude veekaitsevöönditega, on olulised mitte ainult loodusliku mitmekesisuse
Põllumajanduses ei kasutata. Turvastunud gleimullad G1 248000ha(6,3%) välja kujunenud kõigi eelnevate gleimuldade edasisel soostumisel. Harit. maadena kasut. 27000 ha e. 2,5% - - pindmiseks kihiks < 30 cm tüsedune turbahorisont, järgneb BG või lausaldane gleihorisont (profiil T-G). - oluliseks tunnuseks neutraalsele lähedane reaktsioon ja kõrge huumusesisaldus. Jaotatakse: küllastunud ja küllastumata. Viljakus peale paepealsete sõltub lõimisest ja koresusest, kuivendamata gleimuldadel VIII-IX kl., ls ja s muldadel pärast kuivendamist V-VI-VII kl. Rohumaadena boniteet 1-2 klassi kõrgem kui põlluna. MKT: sõnajala, tarna, III-V boniteet. Leetgleimullad LG 117000 ha (2,9%) kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefielementidel; - muldadel tugevasti happeline reaktsioon; - välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil,enamasti liivadel
8. Muldade kasutamine ja kaitse 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse : Tugevasti kivised ja rähksed gleistunud karbonaatsed mullad on kuivendamiseks vähesovad, kuivendatud gleistunud rähksed liivasavimullad aga universaalse kasutussobivusega ( Raimo Kõlli 2012; lk 323 ). Gleistunud rähkmuldadel sõltub kasutamine kõige rohkem kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb pigem parasniiskete muldade kasutamisega aga kuivendamata muldade puhul on kõige tähtsam kõigepealt niiskusrežiim ära reguleerida. Kui gleistunud rähkmuldi pole kuivendatud, siis sobivad need hästi heintaimede kasvatamiseks ( Raimo Kõlli 2012; lk323 ). Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld. Antud mulla kaitsmiseks on rajatud ümber mitmed kraavid, paremaks enam pole midagi teha, kuna muld seisab rohumaana. Kui harida tuleks kindlasti jälgida, et mulla
nüüdseks võssa kasvanud raiesmikku (Kaasik, Ploompuu 2005). On täheldatud ka vastupidist, kus rabakooslus on näidanud järk-järgulist taastumist sissekande vähenemise järel (Kaasik et al 2003). 1.3.3. Rabad eriliste kasvupaikadena Soo on maastiku osa, kus liigniiskuse tingimustes kasvab sootaimestik, mis kõdunemisel moodustab turba. Välistunnuste järgi mõistetakse soo all liigniiskeid maid, mille pealispind on kuivendamata olekus kaetud vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ning kuivendatud olekus 20 cm paksuse turbakihiga. Soid liigitatakse mitmesuguste põhimõtete ja tunnuste 20 järgi, tähtsaim ja levinuim on soode jaotamine: madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks (Taimre 1989: 336-337). Soode põhitüübid on madalsoo ja raba. Siirdesood on sillaks nende vahel; sõltuvalt arengustaadiumist lähevad need kord madalsoo, kord rabade alla (Valk 2005: 29)
Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)). Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi: 1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm)) 2. soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib bon ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade klassis on 7 tüübirühma (jaotamise
K´´´´ - gleistunud sügavad rähkmullad (A>30 cm); niiske metsamull rohumaade saagikus 1824 ts ha-1. Gleistunud karbonaatmuldade omadused: Suure org. aine ja Ca sisalduse tõttu vastupidava struktuuriga ning harimiskindlad. Hu% Khg 1416% ja Kr 810%, see on 0,51% võrra suurem kui parasniisketel muldadel. Põllukultuuride kasvatamiseks tuleb kuivendada, kuivendamata sobivad heintaimede Kõrge neutraalse Hu sisaldus. Harimisel Hu 57% kasvatamiseks. Hu% Kg´´´ 57%, harimisel 3,84,4 % C:N metsamuldades üle 16, haritud m. 1011 Gleistunud pruunmullad Nüld Kr põllum. 0,32% ja metsam. 0,49%, K koresevaesemates põllum. 0,22%, metsam. 0,23%
Poroni kallastel on juba 1967.a. põlismetsa kaitseala, seal ei ole juba ligi 100 aastat tehtud raietöid. Poroni jõgi saab alguse Puhatu rabast ja suubub Narva jõkke. Päris Narva jõe kallastel põlist metsa enam ei leidu. [] Joonis 13 Poroni jõe ürgorg ( http://www.illukavv.ee/images/articles/image015_t.jpg ) PUHATU SOOSTIKU ELUSTIK Palju soo pindalast on kaitse all, siis tänu sellele on seal veel soosaarte ümber säilinud kuivendamata märealasid märgi maismaapaiku, kus vesi on aastas mitme kuu vältel maapinnaga samal tasemel, mis mujal Eestis on suuresti kuivendamisega rikutud. Kõige enam on kaitsealal looduslikus seisundis rabasid, mis on Euroopas üks haruldasemaid elupaiku. Puhatu järv on liigirikas võrreldes teiste rabajärvedega: domineerivad ahven ja särg, kuid lisaks leidub seal haugi, kokre, kiiska ja vähesel määral ka lutsu. [], [] Taimestik
Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. II. Haritavad mullad. 1. Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. 2. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm. Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. 3. Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad.
3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha (sellest põllumajandusmaid 0,79 milj. ha). Ülejäänud liigniiske maa on otstarbekas jätta kuivendamata 5. Kui palju on liigniisket maad ja kui palju on sellest kuivendatud? Eestis on kokku 1,75 milj. ha liigniiskeid maid. Sellest 1,05 milj. ha on põllumajandusmaid. 1998. a. seisuga on meil kuivendatud kokku 735,2 tuh. ha, sellest 641,8 tuh. ha põllumajandusmaid. 6. Millised on maaparandusega seotud riigiasutused, arhiivid, projekteerimis-, ehitus ja järelvalveasutused Eestis? 1. Tellija järelvalve, finantseerimine. Riigi esindaja on maakonnas maaparandusbüroo, kelle
R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine
annaabi.ee 
