Põllumassiivi kirjeldus (0)

Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711
Mullastikukaardi analüüs

Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi.
Põllumassiiv asub Saare maakonnas , Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha.
Leostunud gleimuld (Go)– 3,65ha, ca. 49,3%
Küllastunud turvastunud muld (Go1) – 1,9ha, ca. 25,7%
Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2%
Väga õhuke madalsoomuld (M’)– 0,86ha, ca. 11,6%
Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) – 0,03ha, ca. 0,4%
Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik
Mulla šiffer
Lõimis
Huumus horisondi tüsedus, cm
Kivisuse aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
Go
v°_1l60/r_3-_2l
th25-30
3,65
49
Go1
l40/lu
t_315-25
1,9
26
GI
v°_1l30/krl
th12-20
0,9
12
M’
t_330-50/l
0,86
12
LkIg
krl60-80/kr
17-22
0,03
1
Kokku 7,34 100

Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 40948594494 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Mõõtkava on 1:4741
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga.

1) Go
Nõrgalt raudkiviveeriselist liivase lõimisega kihti tüsedusega 60cm, millele järgneb tugevasti rähkne liivakas pinnas.
2) Go1
0 kuni 40cm liivakat kihti, millele järgneb liiv
3) GI
Nõrgalt raudkiviveeriselist liivase lõimisega 30cm tüsedune kiht, millele järgneb kruusakas-liivakas lõimis
4)M’
Hästi lagunenud turbakiht tüsedusega 30-50cm, millele järgneb liivane lõimis.
5)LkIg
Kruusakas-liivakas lõimis tüsedusega 60-80cm, millele järgneb kruus
Kolme suurima osatähtsusega mulla iseloomustus ning tüüpprofiilid.
Leostunud gleimuld - Go
Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa . Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil : AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG- horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust.
Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont.
AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades
Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko)
G(CG) - mulla lähtekivim ( gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades)
Küllastunud turvastunud muld - Go1
Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5. Selle ühikuga on liidetud ka koreserikka profiiliga variant. Profiil: T(AT)- G-CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid.
T(AT)- turbahorisont soo- ja turvastunud muldadel (toorhuumuslik horisont gleimuldades)
BG - sisseuhtehorisont üldiselt (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades)
G(CG) - (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades(mulla lähtekivim)
Leetjas gleimuld - GI
Kihisemine 1m mullaprofiilis puudub. Pindmised horisondid nõrgalt happelised, pH tõuseb sügavuse suunas. Profiil: AT(A)-Eg(EBg)-BG(G)- G(CG).Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega.
AT - toorhuumuslik horisont gleimuldades
Eg - näivleetunud horisont kahkjatel muldadel
BG - sisseuhtehorisont üldiselt ( Gleihorisondiga)
G - gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades
G- Gleimullad (Go, Go1)
Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega , kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti , kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale.
Miinused:
- liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus
- aeglaselt soojenevad ja kuivavad
- osal muldadel happeline reaktsioon
- sageli raske lõimis või tihenenud profiil
Säästlik kasutamine:
- vajadusel kuivendamine
- vajadusel lupjamine

Lk - Leetunud mullad
Viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobivad neile muldadele rukis , kartul ja oder , veidi halvemini kaer , nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar .
Miinused:
- liigne happelisus (lupjamata mullad), mis põhjustab vähekvaliteetse huumuse teket
- vähene produktiivse vee varu
- vähene bioloogiline aktiivsus, mille tõttu on pärsitud orgaanilise aine muundumine
- vähearenenud või arenemata mulla struktuursus – struktuur on üksikteraline
- harimisõrnus
- madal liikuvate toitainete sisaldus
Säästlik kasutamine:
-vajadusel perioodiline lupjamine
-korralik väetamine
-kergematel lõimistel põhjavesi halvasti kaitstud, piirata väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist
M- Madalsoomullad
Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad . Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena.
Kultuuridest
Üksikute muldade koha pealt saab öelda, et madalsoomuld ei ole väga sobilik kultuuridele ning gleimuldadele on sobilikud pigem segatise, rukki, kaera, keskmise teravilja, kartuli, põldheina ning söödajuurvilja kasvatus, samas leetunud mullale on sobilik kartuli, rukki ning söödajuurvilja kasvatus.
Kokkuvõetult saab öelda, et antud põllumassiivi jaoks on kõige paslikum kasvatada rukist , kaera, kartulit ning söödajuurvilja.
Agromelioratiivsed võtted
Antud põllumassiivil on näha, et idapoolses küljes 5-20 m3/ha kive pindmises 30cm kihis. Kuna kivisus on suhteliselt suur ja boniteet on madal, siis see tuleks kasuks põllumassiivile.
Boniteet
Keskmiseks põllumaa boniteediks tuli 29 hp.
Go boniteet ja Go1 oli 37 hp. GI boniteet oli 21 ning M’ boniteet 18 ja LkIg oli boniteet 40.
Põllumassiivi metsastamine
Üks raskemaid küsimusi põllumajandusmaade metsastamisel on puuliigi valik, mida mõjutavad järgmised motiivid:
-majanduslik tasuvus – puuliigi kasutatavus ja kasutamisvanus
- sobivus üldse põllumaale I metsapõlvkonda moodustama
- sobivus maastikku
- kultiveerimismaterjali saadavus
Kuna põllumullad, ka kõige kehvemad, on puittaimede kasvuks viljakad, on varasematel aastakümnetel metsastamisega saadud kuuse-, männi- ja lehisepuistute boniteet harva II, enamuses aga I ja IA, ulatudes ka IB boniteediklassini. Seepärast on siin võimalik kultiveerida praktiliselt kõiki meie metsapuid ( kuusk , mänd , arukask, sanglepp , tamm, saar jt), ka võõrokaspuid – euroopa ja siberi lehist ning harilikku ebatsuugat. Kuusk on üks sobivamaid puuliike hea kasvamamineku ja istutusmaterjali poolest, kuid häda on selles, et alates umbes 30.-40. eluaastast võib just põllumaale rajatud kuusikutes hakata kuuski kahjustama nende ülemaailmne vaenlane – juurepess .
Suuremapinnalised põllumajandusmaad pakuvad võimalusi mitme puuliigi kasvatamiseks. Kui on raske ühte või teist puuliiku eelistada, siis võiks kasvatada mitut. Selleks tuleks suurem maa-ala jaotada osadeks – minikvartaliteks, kus 4-5m laiused vahekäigud, s.t tulevased kokkuveoteed oleksid u 50-70m tagant ja ristisuunas 200m tagant. Võimalusel oleks minikvartalite e osatükkide pikitelg põhja-lõuna suunas. Selline jaotamine lubab kasvatada umbes 1-hektarilistel tükkidel erinevaid puuliike, nagu näiteks järgneval skeemil, kasutada erinevatel reljeefiosadel erinevate nõudluste ja soovidega puuliike.
Nendel aladel, mis kunagi võivad tulla taaspõllustamisele, tuleks eelistada lehtpuid ja lehist (puuliike, mille metsavaris on tuhaelementide poolest rikas – lehis, sarapuu, saar – on nimetatud mullaparandajateks) või tuleks kasutada lühiealisi alternatiivseid puu- ja põõsaliike
Ks 2,5x2m 2000tk/ha
Lh 3x2,5m 1330 tk/ha
Mä 2x1 5000tk/ha
Lm2,5x2m 2500tk/ha
Ku 3x2,5m või 3x2m 1330 või 1670 tk/ha
Sa 2x2,5m 2000tk/ha
Ks 2,5x2m 2000tk/ha
Ta 3x3m 1110tk/ha + Ku 3x3m 1110 tk/ha
Ets 2x2,5m 2000tk/ha

1) Go, GI
Sellele mullale sobiksid eelkõige aru- ja sookask , sanglepp ning saar ning nad jäävad metsastuma looduslikult.
2) Go1
Antud mullale ei leidnud sobivat liiki
4)M’
Sellele mullale sobiks eelkõige sanglepp, kui see muld oleks kuivendatud. Sanglepp vajab parasniiskeid, kuid talub märgi ja niiskeid muldi, kuid ei taha seisvat põhjavett, samuti ei taha paksu turbakihiga muldasid ega saviseid muldi. Tahab istutamist.
5)LkIg
Sellele mullale sobib eelkõige kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask ning tamm. Eelistab istutamist
Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis?
Antud põllul domineerib leostunud gleimuld „Go“ ning tema osakaal on 49%. Antud mulla rühma levik kogu maafondil on 519,6ha, protsendina on see 13,1. Haritaval maal on see pindala 101,2ha ning protsendina on see 9,4.
Kokku haritava maa osakaal protsendina mullarühma üldpindalast on 19,5%.
Antud muld on enamlevinud Hiiumaal.

Kasutatud kirjandus
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU38&user_id=at&bbox=409295.80853722,6485079.24294666,410509.94754809,6485733.97493393&LANG=1
http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf
http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/muld/estomuld.html
Põllumaade metsastamine, 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas .
Metsamajanduse alused, 2011. Koostajad: E. Laas, V. Uri, M. Valgepea
Mauri Otsus
Keskkonnakaitse I kursus
29.04.2015 Tartu