Mullastikukaardi analüüs (0)

Iseseisev töö õppeaines PK.0711

Mullastikukaardi analüüs
Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart . Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2).
Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni. Põldu ei ole tarvis lubjata. Boniteet silma järgi on umbes 40-50 vahel(kaalutud keskmine põllumassiivil 44). Kuivendamisejärgselt sobib põllumassiiv põlluks, varem sobiks selleks leostunud muldade osa ning ka gleistunud muldade osa, millel kasvatada pigem teravilja. Kive põllult korjata ei ole tarvis.
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59756255724 mullastik
Mulla siffer
Lõimis
Huumushorisondi tüsedus, cm
Kivisuse aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
Boniteet silma järgi
Gor
v°_1ls_145/r_4ls_1
Th25
4,24
19,9

40

Ko
v°_1ls_135-60/r_3ls_1
20-25
3,09
14,5

55

M'''
t_3100-150
2,58
12,1

50

Ko
v°_1sl30-60/r_3sl
25-30
2,28
10,7

50

M'''
t_325-30/t_2100
2,05
9,63

43

M''
t_250-100/r_2ls_1
1,98
9,3

40

Go
v°_1ls_1/r_3ls_1
Th25
1,63
7,66

33

K
r_2ls_1/r_4ls_1
18
1,12
5,26

38

Kog
v°_1ls_1/r_3ls_1
0,86
4,04

38

M''
t_360/r_3ls_1
0,86
4,04

42

LkI
liiv
22-30
0,51
2,4

37

Go1
r_4ls_1
T3 25-30
0,08
0,38

35

Kokku:
21,28
100
44
Joonis 1. Väljavõte uuritava põllumassiivi nr 59756255724 mullakaardist
Joonis 2. Uuritava põllu asukoht Eesti kontuuril

Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid

Koreserikas leostunud gleimuld (Gor) – At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim.
Leostunud muld (Ko) – A-Bw-C. Huumushorisont , seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim.
Sügav madalsoomuld (M''') – T´´´. Hästi lagunenud turvas .

Šifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus

Gor– Koreserikas leostunud gleimuld
v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks.
Ko– Leostunud muld
v°_1ls_135-60/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb 35-60cm sügavusel üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks.
v°_1sl30-60/r_3sl – veeriseline saviliiv läheb 30-60 cm sügavusel üle tugevasti rähkseks saviliivaks.
M'''– Sügav madalsoomuld
t_3100-150 - hästi lagunenud turvast 100-150 cm ulatuses.
t_325-30/t_2100 – 25-30 cm sügavuseni hästi lahunenud turvas ning 100cm sügavuseni keskmiselt lagunenud turvast.
M'' – Õhuke madalsoomuld
t_250-100/r_2ls_1 keskmiselt lagunenud turvas 50-100cm sügavusel läheb üle keskmiselt rähkseks kergeks liivsaviks.
t_360/r_3ls_1 –hästi lagunenud turvas 60cm sügavusel läheb üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks
Go – Leostunud gleimuld
v°_1ls_1/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks.
K– Õhuke rähkmuld
r_2ls_1/r_4ls_1 - keskmiselt rähkne kerge liivsavi läheb üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks.
Kog– Gleistunud leostunud muld
v°_1ls_1/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks.
LkI– Nõrgalt leetunud muld
Liiv - on vaid liivalõimis.
Go1– Küllastunud turvastunud muld
r_4ls_1 - väga tugevasti rähkne kerge liivsavilõimis.

Muldade omadused

Põllul esinevate muldade puhul on tegemist võrdlemisi viljakate muldadega, eriti põllumassiivi niiöelda keskses osas kuna seal ei vaja mullad ka kuivendust. Kui läheneda põllule põhjast ja liikuda massiivi keskpaiga kanti , siis sellest vaatepunktist külgedele ja lõunasse liikudes lähevad mullad aina niiskemaks kuni päris soomuldadeni välja. Seega kokkuvõttes on tegemist üsna kontrastsete muldadega põllumassiiviga kuid selle kontrastsuse mõju leevendab veidi see, et ei asu päris kõrvuti näiteks leostunud parasniisked mullad ja soomullad vaid seal vahel on ka leostunud gleimullad , mis toimiks justnagu üleminekualana. Vaadeldes põllumassiivi kuju, on see hea kujuga ja kompaktne kuid võimalik, et on probleeme läbitavusega madalsooaladel põllumassiivi ida-, kagu- ja edelaosades.
Põllul puudub probleem kivisusega, küll aga on suurel osal põllumassiivist tegemist tugevasti või väga tugevasti rähksete muldadega. Kui madalsooalad kuivendada, sobiks kogu põllumassiiv põllumaaks, kasvatamaks pigem niiskuselembesemaid põllukultuure. Põllumassiivi põhja- ja keskosas võiks ka kuivendamata kasvatada enamusi levinumaid vilju , alates teraviljast kuni kartuli või kapsani. Metsa kasvatamise seisukohast ei oleks otstarbekas ilma kuivendamata midagi istutada kuid kui on kuivendus tehtud, võiks istutada pigem puuliike , mis nõuavad rohkem toitaineid ega pelga niiskust. Lupjamist vaatlusalune põllumassiiv ilmselt ei vaja kuna tegemist on pigem karbonaatsete muldadega ja seega ei ole põhjust muldade hapestumist karta.

Muldade levik

Leostunud gleimuld – ligi pooled kõigist gleimuldadest. Esinevad praktiliselt kõikjal üle Eesti
Leostunud muld – hõlmavad 4% kogu maafondist , 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.
Madalsoomuld – moodustavad 13,8% Eesti muldkattest ja 59% turvasmuldadest, enim levivad Kõrvemaa, Alutaguse , Lääne-Eesti ja Pärnu madalikel , Võrtsjärve ja Valga nõgudes, Peipsi -äärsetel madalikel ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevatel madalamatel aladel.
Rähkmuld – Levivad peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel ning hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast, 9% põllumaast
Leetunud muld – Peamiselt esinevad Kagu- ja Põhja-Eestis.
Küllastunud turvastunud muld – Osakaal Eesti muldades alla 5 %, levib Pärnu-, Rapla -, Saare-, Lääne-, Ida-Viru- ja Harjumaal.
5