Alam-Pedja looduskaitseala (1)

5 VÄGA HEA

C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL
REFERAAT
ALAM- PEDJA LOODUSKAITSEALA
Koostaja : Kaili Olgo
Juhendaja: Aili Tähepõld
Torma 2008
Asukoht:Jõgevamaa
Pindala:260 km2
Asutamine:1994, ELF-i eesvõttel
Alam-Pedja looduskaitseala keskmes voolab kaunis Pedja jõgi. Kaitseala piirides ühineb Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime – Alam-Pedja.
Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele.
Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas , kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud.
Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad . Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa – Altnurga saarik.
Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik . Vaid ühe seenestiku jaoks ebasobiva uurimisaasta jooksul leiti siit ligi 700 liiki seeni, sh 135 liiki, mida leiti Eestis esimest korda.
Luhaniidud ehk endised jõeheinamaad vajavad avatuna hoidmiseks pidevat hooldamist. Väikesepinnalised liigirikkad luhaniidud on Alam-Pedjal Pedja ja Põltsamaa jõe äärsed luhaniidud. Neist on väga linnustikurikas pidevalt niidetud Kirna -Jüriküla luht .
Alam-Pedja eriliseks väärtuseks on looduslik Emajõgi. Luhamaastik moodustab koos jõe ja selle vanajõgedega mitmekesise maastiku. Siinsed alad sobivad hästi rohuneppidele, keda mujal elupaiga kadumise tõttu järjest harvem kohatakakse.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 23 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kailiolen Õppematerjali autor

1lk

looduskaitseala

Sarnased õppematerjalid

odt

Looduskaitse alad Põvamaal

Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril

Bioloogia

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

..2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.....

Keskkonnakaitse

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.  1853- Eesti Loodusuurijate Selts  1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis  1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt  1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa)  1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste  1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“  1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist

Keskkonnakaitse ja säästev areng