Isesiesev töö GIS (0)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Geoinfosüsteemid

1 Hindamata

SISUKORD

SISUKORD 1
1.ÜLESANNE A 2
1.1 Muldade sobivus viljelemiseks. 3
2. ÜLESANNE B 5
KASUTATUD KIRJANDUS 8
Interneti allikad: 8

1.ÜLESANNE A

Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas , Käina vallas, Männamaa külas. Põllumassiiv on 3,86 ha suur.
Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart.

Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 36801:001: 1611 ja mille nimi on Pendi.

PRIA andmetel on terve massiiv kuivendussüsteemi all.

Põllumassiiv ei asu nitraaditundlikul alal ja NATURA alal, kuid asub ESA ehk ebasoodsal alal.

Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 472 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Aet Konts. Hoone asub Hiiumaal, Käina vallas, Männamaal. Kasvatatakse lambaid ja veiseid ning toodetakse liha ja piima.

PRIA 2010 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 3,51 ha maad. ( http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine ). Kogu põllumasiivist moodustab see 90,93 %.

Põllumassiivil on enamlevinud mullad rähkne gleimuld ja gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. Vähem on leetjat gleimulda. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1.
Tabel 1. Põllumassiivi mullastik
Muld /Näitaja
Gk,Go
Lk(I)g
Gk
Gl
Mulla osakaal
Gk – 70 %
Go – 30 %
100 %
100 %
100 %
Mulla nimetus
Gk - rähkne gleimuld
Go – leostunud gleimuld
Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld
Rähkne gleimuld
Leetjas gleimuld
Pindala (ha)
2,55
0,65
0,42
0,17
Muldade % jaotus kogu pindalast
67,3
17,2
11,1
4,4
Lõimis
v_2?_1krl25-40/v-4?_3krl
pl40/v°_2l20-30/v°_3krl
v_4kr20-30/v_2krl
Pl
Lihtlõimis
r2l/r4l
l/v3l
r4l/r2l
Pl
Huumushorisondi tüsedus (cm)
22-28
25-30
th 18-25
1-5_1+0-4_2+0-5_3/th5-17
Joonis 2. Mullakaart põllumassiiv number 42052371193 kohta.

1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.

Uuritaval põllul on ülekaalus gleimullad , mis on alaliselt liigniisked mullad. Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti kuivendama, nagu käesoleval põllul on ka tehtud. Kuivendamata põld ei sobi kultuurmaaks, kuna sügiseti ja kevadeti küllastub põld liigveega ja orgaanilise aine muundumine toimub ainult suviti.
Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera ja põldheina kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul .
Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad.
Leetunud mullal (Lk(I)g) viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobib sellele mullale rukis, kartul ja oder , veidi halvemini kaer , nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar.
Leetunud muldade miinuseks on liigne happesus , vähene produktiivse vee varu, vähebioloogiline aktiivus, mille tõttu on pärstitud orgaanilise aine muudnumine, vähearenenud või arenemata mulla struktuursus, harimisõrnus, madal liikuvate toitainete sisaldus. (Penu, 2006)
Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2). Arvestama peab, et kindlasti peab olema põld kuivendatud, et ka edasipidi tegeleda põllu harimisega. Seega peab kuivendussüsteemi hoidma korras.
Tabel 2. Kaalutud keskmine kasutussobivus tähtsamatele teravilja- ja heintaimede kultuuridele.
Oder
Rukis
Nisu
Kaer
Põldhein
Karjamaa
Timut ja haruhein
Kerahein
Aasnurmikas
6
7
7
8
7
Rahuldav
Rahuldav
Rahuldav
Rahuldav
Põllumassiiv asub Eesti baaskaardil 1:50 000 kaardilehel number 6213. (Trükikaart 1:50 000). Maa-ameti X-GIS rakendust kasutades asub maaüksus kaardil 1:10 000 kaardilehel number 62221. Kaardil 1:2000 asub põllumassiiv kaardilehel number 523420.

2. ÜLESANNE B

Asukoht kordinaatidega X:6570988 Y:679520 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Maidla vallas, Tarumaa külas.
Joonis 3. Ülesanne B asukohapunkt Eesti kaardil.
Punkt asub maaüksusel, mille katastritunnus on 44901:007: 0160 . Terve katastriüksuse puhul on tegemist maatulundusmaaga, mille kogupind on 754 ha. Sellest haritavat maad on 2,2 ha, metsamaad 689,4ha, muud maad 53,4 ha ning veealust maad 20,6 ha. Maaüksus kuulub RMK-le. Eraldise suurus on 1,5 ha. Kaitsealune ala puudub. Kasvukoha tüüp on mustika- kõdusoo . Tabelis 3 on välja toodud enamlevinud puud, nende osakaal puistust, keskmine vanus ja puistu keskmine kõrgus. Enamlevinud puu on mänd , mis on iseloomulik ka niiskele pinnasele . Puude keskmine vanus on 47 aastat ja keskmine kõrgus jääb vahemikku 16-17 meetrit.
Osakaal, %
Puistu keskmine vanus, aastad
Puistu keskmine kõrgus, m
Mänd
92
47
17
Kuusk
4
47
17
Kask
4
47
16
Tabel 3. Maaüksusel kasvavate puude ülevaade ( register . metsad .ee)
Konkreetne punkt asub Mäetaguse metskonna eraldisel number 10. Muld on sügav madalsoo muld (M’’’) (joonis 4). Lõimis on t_3100-150 ning lihtlõimis t3.
Joonis 4. Ülesanne B asukohapunkt mullastiku kaardil.
Punkt asub 1:10 000 kaardil kaardilehel number 64772 ning kaardil 1:2000 kaardilehel 570670.
PRIA andmetel on uuritav asukoht Natura 2000 aladel. Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks.
Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida-Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire.
Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud , looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala.
Natura 2000 järgi on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega ja sellega seotud dokumendid on järgmised(

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ( terviktekst ).
Komisjoni otsus, 10.1.2011, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/ EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade neljas ajakohastatud loetelu .
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine.
Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» muutmine.
KOMISJONI OTSUS, 12. detsember 2008, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu.
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri.

(Keskkonninfo. Muraka looduskaitseala)

KASUTATUD KIRJANDUS

Penu, P. 2006. Eesti muldadest põllumehele. Lk 18-21

Interneti allikad:

Keskkonnainfo . Muraka looduskaitse ala. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?contid=-1312660647&obj=rahvala (04.03.2012)
Püsirohumaade säilitamine. http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine (04.03.2012)
Trükikaart 1: 50 000. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Topograafilised-andmed/Eesti-Baaskaart-150000/Trukikaart-150-000-p209.html (04.03.2012)
Üldised takseerandmed. http://register.metsad.ee/avalik/info.php?id=59630448111 (04.03.2012)

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

metalqueen Õppematerjali autor

Põllumassiivi järgi maa-ala hindamine, mis mullaga tegu.
Muldade sobivus viljelemiseks.

põllumassiiv muld massiiv põllumassiiv natura mullad gleimuld natura 2000 natura 2000 puistu muraka looduskaitse maaüksus sobivus keskmine kõrgus keskmine vanus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

GIS iseseisev töö

130239 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................1 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 19202:001:0030ja mill

Põllumajandus

docx

Mullastikukaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Koostaja: Merris Kivisoo Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Põllumassiivi asukoht...................................................................................3 Mullastik.....................................................................................................

Mullateadus

docx

Mullastikukaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs õppeaines PK.0711 Iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 SISUKORD Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril...............................3 Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik................................................................4 Mulla siffer.............................................................................................................. 4 Lõimis.....................

Mullateadus

docx

Põllumassiivi kirjeldus

Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26 GI v°_1l30/krl th12-20

Põllumajandus

pdf

Mullastikukaardi analu�u�s

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Tartu 2020 Sisukord Põllumassiivi asukoht 3 Põllumassiivi nr. 63253619700 mullastik 4 Šifrite ja lõimisevalemite seletused 4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju

Mullateaduse alused

docx

Mullastikukaarti analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8

Eesti mullastik

docx

Mullastikukaardi analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170- 85/v_1ls_2 23-25 II 3,1 48 Go v°_1ls_165/ r_1ls_1 0/25-30 II 0,4 5 KIg v°_1sl35/v°_1ls_ 130-40/v_1ls_1 24-27 II 0,3

Keskkonnakaitse

docx

Mullakaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1

Bioloogia

Rohkem sarnaseid