Mullakaardi iseseisevtöö 2016 (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus ja keskkonnainstituut
Kerdi Koonik
Mullakaardi analüüs
Iseseisev töö
Juhendaja : lektor Avo Toomsoo
Tartu 2016

SISUKORD

Mullakaardi analüüs 3
Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega 3
Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele 4
Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet 6
Agromelioratiivsete võtete kasutamine 6
Juhul kui tegemist oleks metsaga 6
Enamlevinud mulla osatähtsus 7

Mullakaardi analüüs

Tabel 1. Põllumassiivi nr 59556948853 mullastik .
Mulla siffer
Lõimis
Huumus horisondi tüsedus, cm
Kivisuse aste
Pindala, ha
Osatähtsus %
KI
sl55 -85/r_3ls_1
15-20
----
5,486265
92,2
LP
sl40-100/l20/ls_1
10-15
----
LkIg
l
20-30
0,358478
6,02
LkIg
l
20-30
0,071069
1,2
Kokku
5,915812
99,42
KI- leetjas muld
LP- näivleetunud ehk kahkjas muld
LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega
sl- saviliiv
r- rähkne
ls- liivsavi
l- liiv
sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi
sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi

Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega

KI tüüpprofiil A-El-BT-C
A - huumushorisont
El – lessiveerunud horisont
Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont
C – lähtekivim
LP tüüpprofiil A-Baf-Elg-B-C
A – huumushorisont
Baf – amorfse raua akumulatsioonihorisont
Elg – näivleetunud horisont
B – sisseuhte- ehk illuviaalhorisont
C – lähtekivim
LkIg tüüpprofiil O-A-E-Bg-Cg
O – metsakõdu
A – huumushorisont
E – eluviaalhorisont
Bg – gleistunud sisseuhtehorisont
Cg- gleistumistunnustega lähtekivim

Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele

Antud põllumassiiv on suhtelist korrapärase kujuga, esineb mõni üksik sopistus.
KI- leetjas muld
Muldade oluliseks tunnuseks on selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Profiili alumises osas toimub gleistumine. Sageli esineb Btg horisonti. Kujunenud on tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul. Esineb sinakaid ja hallikaid gleilaike ning roostetäppe. Rähk ning veeris on pude ning kollaka värvusega. Lähtekivimiks on üldiselt kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen . Mullaelustiku kiht on üpris tüse, ainuke mis piirab bioloogilist mitmekesisust on mõõdukas happesus , mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Samas sobib selline muld väga hästi taimekasvatuseks, sest taimede jaoks on olemas sobiv pH tase, mis jääb vahemikku 5,8-6,1. Üldiselt on leetjad mullad head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Seal saab kasvatada kõikide kultuuride taimi. Vaadates muldade väliuurimise raamatust, siis sobib selline muld just sinilille kasvukohaks.
LP- näivleetunud- ehk kahkjas muld
Mullad on väheste ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, kerge lõimisega (saviliiv või liivsavi). Profiilis on selgelt näha väljasopistused ehk „ keeled“ . Keelte kohal olev kiht muutub pruunikaks sinna kogunenud amorfse raua mõjul. Võib leida liigniiskuse tunnuseid sisseuhtehorisondis, mis sisaldab rohkesti rauakonkretsioone ja gleilaike. Üldiselt on need tüüpilised Lõuna-Eesti moreentasandikele, mille lähtekivimiks on punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Lõimise kokkupuute alal tekib ülavesi, mille tagajärjel alumine lõimisekiht küllastub. Mullastiku elutegevus on pidurdunud või siis väheaktiivne, mida näitab kõdukihi selgepiiriline lasuvus. Üldiselt mulla orgaaniline aine akumuleerub endogeensel kujul. Näivleetunud mullad sobivad väga hästi lina, teravilja, kartuli ja põldheinte kasvatamiseks. Üldiselt hinnatakse näivleetunud muldade viljakust üle keskmise, kuid mulla kasutamist põlluna pärsib 3 asjaolu: ülavesi, väike huumuse- ja kaltsiumisisaldus ja tihese teke künnihorisondi alla. Mulla väliuurimise raamatust selgub , et muld on hea jänesekapsa kasvukoha tüübiks .
LkI- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld
Mullad on valdavalt kerge lõimisega ( liivad , saviliivad). Looduslikel aladel katab mulda metsa- või rohumaade kõdu. Keemist profiilis ei esine. Moodustunud on roostepruunilaiguline mitmesuguse tüsedusega sisseuhtehorisont, mille all on gleistunud lähtekivim. Gleistunud leetunud muldade profiil on kujunenud happelisel liivasel lähtekivimil ajutiselt liigniisketes tingimustes. Muldade profiili alumine osa on rooste - ja leetelaiguline. Looduslikus seisus kattuvad leetunud mullad suksessiooni käigus peamisel laane - või palumetsadega, kuid leetunud muldade huumuse kvaliteet jätab soovida, aga seda seisundit parandaks lupjamine. Mullaelustiku tegevus looduslikes leetunud muldades on pidurdunud või väheaktiivne, mida näitab kõdukihi mitmekihilisus. Sobivaimad kultuurid leetunud muldadele on lupiin ja tatar. Selline muld on üldiselt heaks kasvukohaks jänesekapsale. Põhiliseks puuduseks põllumuldadel on- liigne happesus, mulla vähene aktiivveevaru, vähene bioloogiline aktiivsus ja gleistumise korral ajutine liigniiskus .

Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet

KI- 50 hindepunkti
LP- 35 hindepunkti
LkIg- 40 hindepunkti
Kaalutud keskmine 5,5 ha * 50 hp= 275
5,5 ha * 35hp= 192,5
0,5 ha * 40hp = 20
487,5/11,5= 42,4

Agromelioratiivsete võtete kasutamine

Leetjas muldade korral tuleb kasutusele võtta kuivendamine, sest siis on need põllumaad head ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata jätmisel väheneb tema ajutine liigniiskus, mis võib takistada mulla harimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Kahkjad mullad ei vaja üldiselt kuivendamist ning kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastamise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuursuse paranemisega. Leetunud muldadel paraneb teraviljade kui kartuli ja põldheinte kasvatamine kui tehakse kuivendamist.

Juhul kui tegemist oleks metsaga

Leetja mulla korral tekivad algul lehtpuud , hiljem kuusk vähem mänd ja arukask, harvem haab ja hall lepp . Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal . Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud .
Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase , raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu . Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks.

Enamlevinud mulla osatähtsus

Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal , Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas.
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59556948853 kohta. Põllumasiivi kontuur punasega.
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga.