Mullastikukaardi analüüs (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskonnainstituut
Mullastikukaardi analüüs
Aines mullateadus
Tartu 2016
Sisukord
Joonised 3
Visuaalne hinnang 4
Muldade kirjusus 4
Üksikasjalik analüüs[1]: 4
Tüüpprofiil ja selle selgitus 5
Kasutus hinnang 6
Boniteet 7
Šifrid ja lõimisevalemid 7
Agromelioratiivsed võtted 8
Metsakasvukohatüüp 8
Osatähtsus Eestis 8
Kasutatud allikad 9

Joonised

Põllumassiivi number : 63353438305
Joonis 1. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga:
Joonis 2. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 63353438305 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega .
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullakaardi-kaardirakendus/Varvikoodide-tabel-p174.html 24.04.2016

Visuaalne hinnang

Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3. 1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline , seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks , kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2].
Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1]

Muldade kirjusus

Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3]

Üksikasjalik analüüs[1]:

Mulla kood
Lõimise valem
Lihtlõimis
Huumushorisondi tüsedus
Kivisuse aste
Pindala
Osakaal %
KI
k°_1ls_160-90/r_1ls_1
v1ls/ r1ls
22-28
230808.1 m²
87.38
Kog
ls_175/r_1ls_1
ls/r1ls
23
21803.35 m²
8.25
Go
v°_1ls_260-75/r_1ls_2
v1ls/r1ls
0-5_3/th22-28
11535.96 m²
4.37
Kokku:
264147.41 m²
100

Tüüpprofiil ja selle selgitus

KI: Kihisemine 60(50)-100 cm sügavusel. Profiil : A-El-Bmt(Bt)-Bc-C [3].
Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad. Nende profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont
(Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4]
Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad . Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. [3]
A ehk huumushorisont - mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades , parasniisketes või ajutiselt liigniisketes muldades. Huumusainete akumaltsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks (hall kuni must, sageli pruunikas). [5]
Bmt(g) ehk metamorfoosne-tekstuurne sisseuhtehorisont-kakao- või šokolaadipruuni põhivärvusega. On moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja taimsest materjalist pärit tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Tunnus (g) tähendab gleitunnustega horisonti, kus esinevad lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe.[5]
BCg ehk sisseuhte-mulla lähtekivim horisont- B tähitust kasutatakse juhul, kui sisseuhte iseloom on ebaselge . Värvuselt on ta tumedam talle eelnevast eluviaalsetets horisontidest. C on mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud glei - ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.[5]
Cg ehk mulla lähtekivim- mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.[5]
Go: Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)-BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. [3]
AT või A ehk toorhuumuslik horisont või huumushorisont- AT on liigniiskete muldade ülemine, orgaanilise aine akumulatsiooni kiht, kus orgaaniline aine asub poollagunenud ja vähe humifitseerunud olekus mineraalosakeste vahel. Värvuselt on horisont tumehall kuni must. A horisont on mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes muldades. Huumusainete akumaltsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks (hall kuni must, sageli pruunikas). [5]
Bmtg ehk metamorfoosne-tekstuurne sisseuhtehorisont- kakao- või šokolaadipruuni põhivärvusega. On moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja taimsest materjalist pärit tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Tunnus g tähendab ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.
[5]
BG ehk sisseuhte- gleihorisont - B tähitust kasutatakse juhul, kui sisseuhte iseloom on ebaselge. Värvuselt on ta tumedam talle eelnevast eluviaalsetets horisontidest. G on alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas - või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. [5]
G(CG)- gleihorisont ( mulla lähtekivim ja gleihorisont)- alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C tähistab mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. [5]

Kasutus hinnang

Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder , nisu ja
kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon , optimaalne
huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate
muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.[4]
Miinused:

• kohatine toitainete puudus
  
• -leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad
  
• kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud [4]
  

Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega,
kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega
ning orgaaniline aine muundub vaid suviti , kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb
pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi
kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad
ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega
eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile
ja kaerale.[4]
Miinused:
- liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus
- aeglaselt soojenevad ja kuivavad
- osal muldadel happeline reaktsioon
- sageli raske lõimis või tihenenud profiil [4]

Boniteet

KI
Huumushorisondi tüsedus on 22-28. Värvuseks on hallikasmust. Järelikult huumus (%) on 3-4, sest tegemist on põuakartliku mullaga ja lõimiseks on ls ehk saviliiv . Boniteet on 66. Parandust ei tule, sest lõimisevalemis ls jääb ls´iks.
Kog
Huumushorisondi tüsedus on 23. Värvuseks on hallikasmust. Järelikult huumus (%) on 4-6, sest tegu on gleistunud mullaga ja lõimiseks on ls ehk liivsavi . Boniteet on 60. Parandust ei tule, sest lõimisevalemsis ls jääb ls´iks.
Go
Huumushorisondi tüsedus on 0-5. Värvuseks on must. Järelikult huumus (%) on suurem kui kuus, sest tegu on gleimullaga ja lõimiseks on ls ehk liivsavi. Boniteet on 39. Parandust ei tule, sest lõimisevalemis ls jääb ls´iks.
Põllu keskmine boniteet on 55.
[5]

Šifrid ja lõimisevalemid

KI ehk leetjas muld
Lõimisevalem: k°_1ls_160-90/r_1ls_1
Ülemises kihis on kruus või veeris koos liivsaviga, mis ulatub 90-160 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja samuti on seal liivsavi. [5]
Kog ehk gleistunud leostunud muld
Lõimisevalem: ls_175/r_1ls_1
Ülemine kiht on liivsavi, mis ulatub 175 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja seal on kerge liivsavi.[5]
Go ehk leostunud gleimuld
Lõimisevalem: v°_1ls_260-75/r_1ls_2
Ülemine kiht on raudkivi veeris. Raudkivi on maakivi ehk granaat . Peale selle veel on seal liivsavi ja see kiht ulatub kuni 260 cm sügavuseni. Alumises kihis on rähk ja keskmine liivsavi.[5]

Agromelioratiivsed võtted

Gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad– need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karastunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.[6]
Leetunud muldade vil­jakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata.[6]

Metsakasvukohatüüp

Leetjal mullal on valdav kasvukohatüüp sl ehk sinililled..
Gleistunud leostunud mullal on valdav kasvukohatüüp nd ehk naat .
Leostunud gleimullal on valdav kasvukohatüüp sj, an ja os ehk sõnajalad , angervaks ja osi. [5]
Gleimuldi metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ilma kuivenduseta, kuid oleks siiski metsa tootlikkuse suurendamisekks vaja gleimuldi kuivendada. [5]
Leetjaid ja leostunud muldi ei pea kuivendama, kui kasutada neid metsaaluse maana.[6]

Osatähtsus Eestis

Üle kuuendiku kogu Eesti alast ning ligi veerandi haritavast maast hõlmavad gleistunud mullad. Eesti haritavatest maadest 27,8 % on liivsavi mullad.Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal , keskmisestt enam on neid ka Saare-, Pärnu- Ida-Viru, Valga-v Põlva- ja Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on roh­kesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. [6]
Leetjad mullad hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandi ja Tartumaa.
Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast.[7]
Eesti muldkattest moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7 %. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik , Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. [7]

Kasutatud allikad

[1] Geoportaal. Mullakaardi -kaardirakendus.
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullakaardi-kaardirakendus/Varvikoodide-tabel-p174.html (24.04.2016)
[2] Pria. Kaart.
https://kls.pria.ee/kaart/ (24.04.2016)
[3] Mullakaardi seletuskiri .
mullakaardi_seletuskiri(1).pdf (24.04.2016)
[4] Eesti muldadest põllumehele.
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:2AezQshD6mwJ:pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf+&cd=4&hl=en&ct=clnk&gl=ee ( 28.04.2016)
[5] A. Astover , E.Reintam E.Leedu ja R. Kõlli “Muldade väliuurimine” Tartu 2013
[6] Eesti entsüklopeedia. Eesti mullastik .
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (4.05.2016)
[7] Eesti mullastik.
Eesti-mullastik(1).pdf (4.05.2016)