Mullastikukaardi analüüs (0)

Iseseisev töö
Mullastikukaardi analüüs
Mulla śiffer
Lõimis
Huumus-horisondi tüsedus, cm
Kuivuse aste
Pindala, ha
Osatähtsus %
Kog
ls_250/+ls_2
0/26
0,93
32,9
KIg
ls_270-80/v_1ls_2
1_3/22-25
1,20
42,7
Go
ls_250-80/+ls_2
0/th25-28 th25-28
0,69
24,4
Kokku
2,82
100
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik
Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6%
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688
Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.)
Gleistunud leostunud muld (Kog) – Profiil : A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel
aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad .
Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel.
Gleistunud leetjas muld (KIg) – Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade
ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon , pH tõuseb oluliselt sügavuse
suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne . Kihisemine 60(50)-100 cm.
Leostunud gleimuld (Go) – Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)-
BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja
kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab
väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti
gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke
faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud
2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa .
Gleistunud leostunud muld (Kog) – ls_250/+ls_2 – keskmine liivsavi, horisondi tüsedus 50cm.
Gleistunud leetjas muld (KIg) – ls_270-80/v_1ls_2 – keskmine liivsavi, horisondi sügavus 270-80cm, nõrgalt veerist
Leostunud gleimuld (Go) – ls_250-80/+ls_2 – keskmine liivsavi, horisondi sügavus 50-80cm
Gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega (püsirohumaa viljakad) mullad. Ka Gleistunud leetjas mullad on keskmise viljakusega. Põllu kuju on tavaline ning sobib põllumaaks, on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole veidra kujuga. Leostunud gleimullad on nii keskmise viljakusega kui ka osaliselt hea viljakusega. Hea viljakusega on sel juhul kui need on hästi kuivendtatud ja kerged. . Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont , kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veerežiim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaažikuivendus. Kuivendatud leetjas gleimullad on tavaliselt rasked liigniiskuse tunnustga. Kuivendamata aga keskmise raskusega.
Kasutussobivus : Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus.
Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veerežiimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja.
Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas . Harvem saab enamuspuuliigiks haab . Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu , näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein , koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal , metskäharik, juuslehik.