Eno Raud (0)

TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT
TATJANA VIKULOVA
«ENO RAUD»
Referaat
Lektor : T. Liiv
NARVA 2008
Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947—52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instrukto­ rina , Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana , seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abi­elus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.
Eno Raud on üks meie laste lemmikkirjanikke, kelle sule all on valminud umbes 50 lasteraamatut, nuku-ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Eno Raud on avaldanud mudilastele lugusid loomadest ja tehnikamaailmast, lugusid Sipsikust ja Naksitrallidest ning mitu sõna- ja mõttemängulist luulekogu .  Kooliealistele mõeldud juttudes seiklevad ettevõtlikud lapsed ja leidub mõnusat nalja .  Eno Raud on kirjutanud ka reisiraamatuid.
Üheks laste lemmikraamatuks on " Sipsik ". Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki- hiir .
"Sipsik" on kaltsunukk , kes valmis tänu Mardile ja vanaemale . Mart tahtis oma õele Anule teha sünnipäevaks kinki . Ta tegi riidest nuku, kellel olid lõngast juuksed ja sini-valge triibulisest riidest kleit. Esmalt tehti Sipsiku keha, pea, jalad, käed ja kõige viimaks õmmeldi kõik osad kokku. Kui sipsik oli valmis, kingiti ta Anule sünnipäevaks. Kuna Sipsik oli tehtud südamest ärkas ta ellu.
Anu sai sünnipäevaks kaks nukku - üks oli ilus, särava kleidi ja uhkete juustega ja teine oli Sipsik, aga Anule meeldis ikkagi Sipsik rohkem, kuna Sipsik oli oma tehtud. Anust ja Sipsikust said kohe head sõbrad. Anu võttis Sipsiku igale poole kaasa. Sipsik oli heasüdamlik nukk , kes ei teinud mitte midagi paha.
Eno Raua kuulsaim raamat on " Naksitrallid " - see raamat jutustab kolmest väikest mehikest - Sammalhabemest, Kingpoolest ja Muhvist. Sammalhabemel on pikk habe, mille peal kasvasid marjad . Kingpool on kiilakas ja pika ninaga ning tal olid katkiste ninadega kingad. Muhv on paksu ja karvase kasukaga ja üle kõige meeldis talle kirjavahetus iseendaga. Neil juhtus üheskoos pidevalt põnevaid seikluseid. Ükskord päästsid nad linna kassidest ja rottidest. Mitu korda pidid nad ka ennast päästma.
Täiskasva­nuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pike­mas jutustuses "Puujumal" ( 1971 ) kajastub pinnalise tsivilisat­siooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika . Mõle­mad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" krii­tilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt.
Eno Raud on mitmekülgne autor, kes tundub lastekirjanikuks otse sündinud olevat. Tema teosed näivad ole­vat loodud lausa mängleva kergusega. Aga see kergus on seda laadi , et teda oleks väga raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumorikül­lase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao kirjaniku missioonitunnetus. Eno Raud kirjutab sellest, millest on tarvis lastele kirjutada, ja oskab seejuures siiski kirjutada nii, nagu ise tahab ja sellest, millest ise tahab.
Ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo-
sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid. Kirjutamislaadilt on Eno Raud humo­ rist , tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta kõ­neleb kõigile teada ja tuntud asjadest, aga näeb neid ometi uues valguses.
Kõik Eno Raua jutustatud lood lõpevad õnnelikult. Maailm on oma põhiolemuselt hea, vankuma löönud tasakaal seatakse uuesti jalule, õiglus võidutseb ja halb saab karistada .
Eno Raua looming on üsna ühtlaselt kõrgetasemeline. "Roos­tevaba mõõka", mille aluseks on meenutused omaenese poisipõl­vest, on autor ise pidanud oma kõige südamelähedasemaks raamatuks ja ka lugejad on selle soojalt vastu võtnud. Kõrge hinnan­gu on üleliidulise preemia näol saanud kümme aastat hilisem "Tuli pimendatud linnas", mis eelmainitule teatava järje moo­dustab. Premeerimisega on tunnustatud 1969. a. ilmunud "Huvi­list filmikaamerat " ja "Lugu lendavate ja taldrikutega .". Hans Christian Andereeni aunimekirja kandmise tõid oma loojale süm­paatsed naksitrallid (esimene raamat 1972).
LOOMING
Proosa:
" Roostevaba mõõk" (1957) ,"Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ,"Mõru kook " (1959) ,"Kurjad mehikesed" (1961),"Rein karuradadel" (1962) ,"Sipsik" (1962), "Anu ja Sipsik" (1970) ,"Põdrasõit" (1965) ,"Väike motoroller" (1965) ,"Helikopter ja tuuleveski" (1966) ."Peep ja sõnad" (1967) ,"Tuli pimendatud linnas" (1967) ,"Etturid" (1968) ,"Päris kriminaalne lugu" (1968) ,"Huviline filmikaamera " (1969) ,"Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ,"Telepaatiline lugu" (1970) ,"Karu maja" (1972) ,"Konn ja ekskavaator" (1972) ," Toonekurg vahipostil" (1974) ,"Väike autoraamat" (1974), "Naksitrallid" (1972) ."Naksitrallid. Teine raamat" (1975) ,"Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) ,"Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) ,"Märgutuled Padalaiul" (1977) ,"Ninatark muna" (1980) ,"Suvejutte veski alt" (1982) ,"Kassid ja hiired" (1985) ,"Siniste kaantega klade" (1993)
Luule:
"Kalakari salakaril" (1975) ,"Käbi käbihäbi" (1977) ,"Padakonna vada" (1985) ,"Kilul oli vilu " (1987) ,"Kala kõnnib jala" (1997)
Rahvaloomingu töötlus:
"Kaval-Ants ja Vanapagan " (1958) ,"Suur Tõll" (1959) ,"Kalevipoeg" (1961), " Kilplased " (1962) ,"Tark mees taskus " (1971)
Kogumikud:
"Kirju-Mirju" (1969) ,"Kirju-Mirju 2. osa" (1974)
KIRJANDUS
1. Krusten , Reet „Eno Raud - lastele ja täiskasvanuile“ - Keel ja Kirjandus, 1978, nr. 2.
2. e-dokument: http://magazinefactory.srv.hosting.fi/magazines/characters/
3. e-dokument: http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud
4. e-dokument: http://kaireklass.blogspot.com/2006_10_01_archive.html