Jaan Vahtra elulugu, ajakirjandus, looming (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Jaan Vahtra
Kertu Uibo

Elulugu

Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald – 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest.
Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis.
Põhitegevuseks oli kunst , kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte , rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid.
Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis „Pallas“.
Ajakirjandus
1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes.
Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut.
1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses.
1914–1915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja Ronk.
1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil.
1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid
Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja . Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja.
Looming
Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis-kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole.
Kirjandusmaastikule ilmus Vahtra 1900.aastal, mil tema luule ja jutukesed hakkasid ilmuma „Lastelehes“
Jaan Vahtra on Võru kirjanduse jaoks tähtis nii tolleaegse rahva elu kujundajana kui ka setokeelse naljaraamatu autorina.
Esimene raamat “Seto nali” (1905) on võrokiilne raamat, kost või lukõq rahvanalandid.
“Tõrre talu tagatoas” (1914) on Vahtra ainukene näidend.
Vahepeal tegeles rohkem ajakirjanduse ja kunstiga, kuid 1930-ndate keskpaigast keskendus peamiselt kirjandusele. 20-30-ndatel aastatel kujunes välja ühe või teise soo huvide eelisarvestamine. Ka Jaan Vahtra teoste ainet ja käsitluslaadi peetakse sobivaks enam poistele kui tüdrukutele. 20-30-ndate aastate lastekirjanduse temaatikas on eraldatavad kolm põhilist ala – loodus, ajalugu, laste elu. Ka Vahtra noorsoojutud on valdavalt seotud koduse maastiku, järve, jõe või metsaga. Kirjanik püüab noortele edasi anda looduse ürgset ilu, kuid jutustab selle kõrval ka mälestusi, legende ja pajatusi. Muinasjuttudes naeruvääristab Vahtra eelkõige inimlikku ahnust ja saamahimu. Jutustajana on Vahtra emotsionaalne ja mõnusalt humoorikas. Jaan Vahtra jutud lastele ja noortele põhinevad suures osas rahvapärimustel ja autori lapsepõlvemälestustel. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele.
Lastele on kirjutanud jutukogud :

“Minu noorusmaalt” I-III (Tartu 1934, 1935, 1936) kirjeldavad värvikalt ja humoorikalt Võrumaa ürgseid tagamaid, primitiivseid kooliolusid, autori-külakoolmeistri seiklusrikast elu, markantseid talu- ja ametimeeste tüüpe ning viimaks kunstiõpilase rasket elu Riias ja Peterburis sealsete rahvusgruppide taustal. Teose lõpul jõuab autor 1917.aasta revolutsioonide pealtnägemiseni; muuseas kirjeldab ta poolehoiuga Lenini esinemist esimesel ülevenemaalisel tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongressil Petrogradis.

“Laane kurus”(1935) on seikluslik jahilugu.
“Ohvrikivi” (1937 ) on rahvapärimuse kogu.
„Metsajärv“ (1940) ja „Kuldne laev“ (1938) on noorsoole kirjutatud memuaarilised jutukogud.
“Õngitsemas“ (1946) on jutt kaapüügist, kust algajad kalamehed saaksid omale häid nippe.
“Noorusmaa”(1947)

Lugesin jutukogust „Metsajärv“ lugusid „Võu lell“, „Tonditants“, „Rahakatel“, „Tont tare taga“, „Vana vares “, „Metsajärv“. Leidsin ka see raamat on praegu nii mõnegi kooli kohustuslikus kirjanduses.
Neid jutte on põnev lugeda, kuna need on elavad ja kujutatud tõetruult. Põhiline läbiv teema on tondidid, vanapaganad ja varandused. Looduse kirjeldused olid ilusad ja detailsed, mida lugedes tuli tahes-tahtmata ettekujutus silme ette.
Väga huvitav oli ka see, et tondijuttude puhul selgitas ta ka tagamaid, millest need nö „tühjad jutud“ alguse saavad.
Võru raamatukogu koduleheküljelt: Tänu Jaan Vahtra, memuaarilisele loomingule saame justkui ajamasinaga inna sajakonna aasta taguse Võrumaa eri nurkadesse, elada koos toonaste inimestega nende elu tänagi tuttavates paikades.
Kasutatud kirjandus:

Kalda, M., Peep , H. (1984) „Eesti kirjanduse ajalugu“ Tallinn: Kirjastus „Eesti raamat“ lk 57, 58, 444, 445
Krusten , R. (1995) „Eesti lastekirjandus“ Tallinn: Kirjastus „Elmatar“ lk 76, 109, 129
Vahtra, J. (1982) „Metsajärv“ Tallinn: Kirjastus „Eesti raamat“
Jaan Vahtra http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/JAANVAHTRA/docDesc_pub 11.03.2012
Jaan Vahtra http://lib.werro.ee/index.php/jaan-vahtra.html 11.03.2012
Jaan Vahtra http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/jaan-vahtra 11.03.2012
Jaan Vahtra http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra 12.03.2012

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 8 allalaadimist

Jaan Vahtra elulugu-ajakirjandus-looming #1

Jaan Vahtra elulugu-ajakirjandus-looming #2

Jaan Vahtra elulugu-ajakirjandus-looming #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TheBlackPearl Õppematerjali autor

Jaan Vahtra lastekirjandus kirjandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Jaan Vahtra elulugu

1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring". 1916 jätkas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias

Lastekirjandus