Marie Under ( referaat ) (1)

Kooli nimi

MARIE UNDER
Referaat


Koostanud :
Juhendaja : õp.

Tallinn 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 4
Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson ). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. 4
Marie Underil on mitmeid lisanimesid: “Siuru Printsess ”, “Eesti rahva südametunnistus”, “Eesti luule ema”, “Eesti luule hing”. Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid. 4
4
ELUKÄIK 4
Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich ( Priidu ) Under (1843-1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854-1934). Neil oli 5 last - Evangeline (1880-1932?), Gottried (1881-1882), Marie (1883-1980), Berta (1885-1974) ja Christfried (1887-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. 4
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama . 4
Ajavahemikul 4-9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline , mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. 4
Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. 4
Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa . 4
Hiljem on Underi arhiividest leitud selle abielu kohta erinevaiD arvamusi . M. Underi sõnul oli Carl Hacker mees, kes pruukis tema kallal füüsilist vägivalda ja oli vaimselt madalamal tasandil. Tütred ja sugulased aga suhtusid Carli hästi, ka Underi isa ja ema austasid Carli ning asusid lahutuse puhul mehe poolele. 4
Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht " Postimees " Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. 4
Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu . Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 5
Underi ja Adsoni abielu on kirjeldatud, kui Printsessi ja Paaži suhteid. Adson oli pigem hoolitsev teener kui võrdne partner. Oma mälestustes on Underi vennatütar Dagmar Reiman rääkinud, et kuni Adsoni maolõikuseni 1930ndate algul oli Underi suhtumine mehesse võrdlemisi külm. Adsoni haiguse ajal tekkis tal ilmselt hirm, et ta võib hoolitseva abikaasa kaotada, seejärel muutunud ta märksa hoolivamaks. Aga muidu käis kogu pere tants ikka Underi ümber. Kui Under kirjutas, ei tohtinud teised trepiastmeid nagistada.  5
Iga suure ande õnnestumise taga on just lähedaste eriline hool. Underi toeks olid lisaks mehele veel õde, tütred, ema, isa. Kogu perekond austas väga Underi annet ja vaimset tööd, aga kogu see suur leibkond elas valdavalt ka poetessi sissetulekuist. Underi preemia rahadest ja honoraridest toideti seitsmesuine pere ja ehitati Rahumäele maja. Tütred olid aastate kaupa tööta, isa ja ema vanad, varasurnud venna laps nende ülalpidamisel. Under tegi tõlkijana väga palju n-ö leivatööd. Ta on tõlkinud Estonia teatrile ja mujale mitukümmend näidendit, sealhulgas palju klassikat, Ibsenit, Shaw 'd, Schillerit, Maeterlincki jt. Mitu suurt, rasket värssdraamat võis tal olla korraga töös. 5
Marie Under elas koos perega üsna suures majas Nõmmel. Huvitav fakt on see, et pärast Underi põgenemist Rootsi (septembris 1944.a.), elas selles majas Friedeberg Tuglas oma perega, kellel pagemine ebaõnnestus. Tuglast on ka peetud Underi eluarmastuseks ning väga kuulsad on Underi armastukirjad Tuglasele. 5
Aastail 1945-1957 töötas M. Under Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. 5
Ta elas kuni surmani Stockholmis, nägemata kodumaa vabanemist, mille järele ta igatses pagulaspõlve luuletustes . 5
Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. 6
LOOMING 6
Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. 6
Aastal 1917 ilmus tema esikkogu " Sonetid ", mis tegi ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti . Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Underi varasem luule on sensuaalne , täis intensiivseid loodus ja armastuselamusi. 6
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab " ilmus postuumselt 1981. aastal. 6
Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. 6
Under ise hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller , J. Baudelaire, M. Maeterlinck , M. Lermontov, A. Ahmatova jpt). 7
Marie Under on tõlkinud luulet kuueteistkümnest eri keelest. 7
LUULEKOGUD 7
1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 7
1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 7
1918 - SININE PURI . Luuletusi 1917-1918 7
1920 - VERIVALLA . Luuletusi 1919-1920 7
1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 7
1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 7
1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927 7
1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 7
1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 7
1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 7
1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 7
1954 - SÄDEMED TUHAS . Luuletusi 1943-1954 7
1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 7
1981 - MU SÜDA LAULAB. 7
VALIK- JA KOONDKOGUD 8
„Ja liha sai sõnaks“ (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk. 8
Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 8
Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 8
Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras , 1940 8
„Sõnasild” (luulevalimik). Orto , Vadstena 1945, 222 lk. 8
„Südamik” (valik luuletusi ja ballaade 1917–1957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York ; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. 8
„Kogutud luuletused” (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. 8
“Valitud luuletused”. Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk. 8
“Kolmteist ballaadi”. LR 1963, nr. 10 8
„Uneretk” (valik luuletusi kogudest “Sädemed tuhas” ja “Ääremail”). LR 1968, nr. 13 8
„Mu süda laulab“ (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 8
[Luuletused]. Sari Väike luuleraamat . Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 8
„Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail“. Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 8
„Õnnevarjutus” (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 8
„Under armastusest” (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 8
„Lauluga ristitud”. Tänapäev 2006, 588 lk. 8
„Laternaks mu enda süda”. Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk. 8
KIRJAVAHETUSED 8
Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" – Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422–429 9
Rutt Hinrikus, “Printsess ja kaanekukk” (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) – Looming 1997, nr. 8, lk. 1098–1122 9
Eduard Vilde kirjad Marie Underile – Looming 2006, nr. 5, lk. 744–754; samas lk. 755–761 ka Sirje Kiini artikkel „Vilde ja Under“ 9
„Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk. 9
3.Siuru Printsessi tegelik elu - Eesti Ekspress, 21. detsember 2009 10
4.HINGESTHINGE - LUULE - Marie Under http://hingetugi.onepagefree.com/?id=12609 10
PILDIMATERJAL: 10
10
"Siuru" , 1917  Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren , 2) Otto Krusten   Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit , 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu  12
12
12
Underi ja Adsoni hauakivi . 12

SISSEJUHATUS