PAGULASKIRJANDUS (0)

PAGULASKIRJANDUS

1944 lahkumine Eestist:
Rootsi (u 22000)
Kanada (u 17000)
USA (u 13000 )
Austraalia (u 6000)
Saksamaa (u 3000)

• kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto
  
• eestikeelne kirjandus
  
• eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem
  

Eesti koolid, seltsid, laulukoorid
Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag)

• kohalik (eesti seltsid)
  
• ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs)
  
• ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore’is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne’is, 2000 Torontos)
  

Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945
Kirjastused: “ Orto ”, Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost)
Väljaanded: “Eesti Looming“ (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), “Sõna” (1948-50), “Tulimuld” (1950-1994), “ Mana ” (1957-1999)
Eesti luule paguluses:
4 põlvkonda

• klassikud :
  

Henrik Visnapuu (1890-1951)
6 luulekogu , enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest
poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine
Marie Under (1883-1980)
“Sädemed tuhas ” (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu
patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused
Gustav Suits (1883-1956)
kogu “Tuli ja tuul” (1950)
mälestused kodumaast , poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud

• arbujad ja nende kaasaegsed:
  

Bernhard Kangro ( 1910 -1994) Karl Ristikivi (1912-1977)
17 luulekogu paguluses “Inimese teekond ” (1972)
Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas

• nn kadunud põlvkond:
  

Kalju Lepik (1920-1999)
“Tuulisui” rühmituse kokkukutsuja
vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine
traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus
Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996)
murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule
“Ütsik täht” (1946) sonett, riimileidlikkus
Ilmar Laaban (1921-2000)
modernist- sürrealist
“Ankruketi lõpp on luule algus” (1946)
“Rroosi Selaviste”

• paguluses hariduse saanud noored:
  

Ivar Ivask (1927-1992)
identiteeditunde väljendamine
Ilona Laaman (1934)
Urve Karuks (1936)

Pagulasproosa

• Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud : August Gailit , August Mälk, Karl Ristikivi
  
• Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu , Ain Kalmus , Pedro Krusten , Gert Helbemäe
  
• 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum
  
• 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks , Herbert Salu , Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann
  

1940.-50. aastad:

• sõja- ja põgenemisromaanide laine
  

Arved Viirlaid “Ristideta hauad” (1952)
Ilmar Talve “Juhansoni reisid ” (1959), “Maja lumes“ (1952)

• nostalgiaromaanid
  

Karl Ristikivi: “Kõik, mis kunagi oli” (1946), “Ei juhtunud midagi” (1947)
August Mälk “Tee kaevule” I-II (1952-1953)
Valev Uibopuu

• modernistlik romaan
  

Karl Ristikivi “Hingede öö” (1953)

• ajalooline romaan
  

Ain Kalmus “Jumalad lahkuvad Maalt” (1956), “Toone tuuled üle Maa” (1958), “Koju enne õhtut” (1964)
Gert Helbemäe “Sellest mustast mungast” I-II (1957-58)
1960ndad:

• vähe debüüte:
  
• kasvab modernismi osatähtsus
  
• jätkub temaatiline ja vormiline avardumine: ülekaalus siiski Eesti-teemalised teosed
  

Pagulasdraama

• eksiilteater on harrastuslik
  
• peamine ülesanne eestluse ja eesti kultuuri säilitamine ning omakeelse kultuurikeskkonna hoidmine
  

autorid: Ilmar Külvet, Bernhard Kangro
Pagulasproosa temaatika :
1. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda.
2. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva.
3. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest.
4. Piiblitemaatika.